Umbes 384 noore mitteametlikult töötu ja mitteõppiva inimese leidmiseks ja tööle suunamiseks kavatseb Saaremaa vallavalitsus panustada kuni 250 000 eurot riigi ja vallaeelarve raha.
Ulvi Lehtsalu
“Paraku on selle numbri sees ka noored, kes on läinud elama, õppima või tööle välisriiki ning rahvastikuregistris see ei kajastu,” tunnistas Saarte Häälele projekti “Noortegarantii tugisüsteemi arendamine ja testimine” (NGTS) vedav Ulvi Lehtsalu.
Saare- ja Muhumaal oli oktoobri lõpu seisuga 495 ametlikult töötut, neist 16–24 aasta vanuseid noormehi ja neide 60. Kui lisada vallavalitsuse nimetatud 384, on noori töötuid kokku 444.
Seega vallavalitsus ei tea, kui palju on Saaremaal 16–26-aastaseid inimesi, kes vastavad NGTS-i projekti tingimustele ehk koduseinte vahel aega surnuks löövad. Et saada valla abi, ei tohi noor töötada, olla ametlikult töötu, õppida, tegeleda äriga, olla vanglas, kaitseväes või väikelapsega kodus.
Projekti mõte on ametnike keeli “disainida teenused” nende, seni Saaremaa jaoks tööjõuna kadunud inimeste ülesotsimiseks ja tööle- või kooli panemiseks ehk siis muul moel aktiivselt ühiskonda kaasamiseks.
Süsteemsed tegevused
“Iga noor on väärtus ja me saame neid märgata, toetada ja pakkuda abi – saame luua süsteemseid tegevusi, mis aitavad leida erinevaid lahendusi,” kinnitas Ulvi Lehtsalu.
Abivallavanem Kairit Lindmäe sõnas, et Saaremaal võiks panustada kuni 250 000 eurot, millest vallavalitsuse omaosalus on 15% ehk 37 500 eurot.
Lindmäe täpsustas, et projekti sisu hakatakse kokku kirjutama detsembris ja koostööettepanek on tehtud Kuressaare gümnaasiumi koolituskeskusele Osilia.
Abivallavanem märkis, et sotsiaalministeeriumi veetava projekti ettevalmistused algasid juba mais. Tema sõnul on see olnud väga suur töö, kuna meil on erisus võrreldes teiste maakondadega ja saarlastele on oluline olla pigem arenduste juures, kui võtta üle teiste kogemusi.
“Meil on veega piiratud maakond, mis on oluliselt teine kogemus kui mandril,” selgitas Kairit Lindmäe. “Kui täna muretseme, et noored liiguvad maakonnast välja, siis on meile iga mitteaktiivne noor väga oluline.”
Tõepoolest, ettevõtjad räägivad kui ühest suust, et saarel on keeruline head ja stabiilset tööjõudu leida. Töötukassa statistika kinnitab seda. Meie töötute protsent 3,1 on hetkel Eesti madalaim. Täna otsitakse töötukassa vahendusel Saaremaal töötajat 69 vakantsele töökohale (vt lk 6).
Noor tahab palka
Saarte Hääle kiirküsitlus ettevõtjate hulgas andis tööjõunappuse ühe võtmepõhjusena noorte kõrgendatud palgasoovi. Nad irvitavad, kui rääkida, et kassapidajana saaks mõnda Saaremaa kauplusse tööle sisuliselt järgmisel päeval. Kaubanduses ei ole 500–600-eurone brutopalk haruldane ja leedulaste poekett impordib Kuressaare kauplusse tööle vene rahvusest neide Ida-Virumaalt. Ukraina ehitajateta oleks kesklinnas aga veelgi vähem valmis jõutud.
Saaremaa noor ütleb, et alla 1000-eurose palga pakkumine aastal 2018 on mõnitamine.
Seega, miks usub vallavalitsus, et tööturu jaoks “kadunud” noori peaks huvitama mõni järjekordne koolitus või juhtumikorraldus?
Kairit Lindmäe: “Meil on võimalus disainida koostöös Osiliaga uusi ja just noortele vajalikke/sobivaid teenuseid, kes ei panusta ühiskonda ega ole aktiivsed. Praktika on näidanud, et olemasolevad võimalused ei ole piisavad. Siin ei ole kindlasti mitte ainult koolitustega tegemist. Osiliaga teeb koostööd meie projektijuht, et disainida teenuseid, mis on vajalikud. Need ei pruugi olla ainult koolitused. Sisend tuleb sihtgrupi vajadustest.”
KOMMENTAAR
1000-eurone palk ei ole võluvits
Töötaja palk sõltub tema oskustest ja kvalifikatsioonist. Tasu töö eest ei saa ükski tööandja maksta lihtsalt seetõttu, et töötaja on noor või vana vms.
Töötasu sõltub sellest, mida inimesel on tööandjale pakkuda. Ilma kvalifikatsioonita, oskusteta inimene saab ja jääbki saama väiksemat tasu. Minu hinnangul ei too noori ega kedagi teist saarele tagasi üksnes palganumber, olulised on ka muud hüved ja võimalused, mida pakutakse.
Täna saan tõdeda, et inimesi tuleb Saaremaale tagasi juba igas vanuses, aga kahjuks ei räägita neist väga palju. Aga väga kurb see olukord ei ole ja ma ei saa nõustuda sellega, et 1000 eurot või suurem palk toob kellegi saarele.
Kairit Lindmäe, abivallavanem
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Mille peale leitakse raha! Sotsid ja Kesikud kohe leiavad raha mida annab koolituste ja muude lolluste peale kulutada! Eks see ole kokkuvõttes üks mahavisatud raha! Valime sotse siis saame varsti Kuressaare muuta jälle Kingisepaks.
Pole mõtet udu ajada, noorele ja muidugi igale inimesele on tähtis tema palk, sandikopikatega ju ei ela, ega toida oma peret. Muidugi on tähtsad töö oskused ja kogemused, aga ennem tuleb noor inimene tööle võtta ja siis ta ju ka töökogemused saab. Suhtlen paljude noortega ja tihti tuuakse saarelt lahkumise põhjuseks väiksed palgad. Mõistan ka ettevõtjaid, sest ega see raha ju taevast ei kuku, seda tuleb teenida! Kui hakatakse sellist suurt raha noorte arendamiseks kulutama, oleks tore, kui tehakse ennem selgeks, milliseid töölisi vaja on, aga ei tehta seda selleks, et jälle linnuke kirja saada, sellel pole mõtet.
Kulutage see raha parem olemasolevate miinimumiga töötajate motiveerimiseks ja tagage neile elementaarsed töövahendid, et nad ei peaks kasutama oma isiklikke tööriistu, et valla töö saaks tehtud! Anna kannatust tõesti!
kui ongi panustatud 250 000 eurot ja projektivedajatele see välja makstud? Kui leitaksegi üles (osa?) 444 noorest töötust, vallavalitsuse nimetatud 384 noorest, mis edasi? Homme on kolmandad, neljandad numbrid ning need, kes tahavad tööd teha, leiavad selle ilma projektikirjutajatetagi. Kirjutage projekte ja tooge investeeringuid, aga sellest võiks kasu olla ühiskonnale, meile kõigile.
Miks erineb noore ja keskealise töölise töölevõtmine? Keskealine visatakse uksest sisse ja öeldakse – TEE, keskealine toetudes oma teadmistele, elukogemuse jms teebki ja see on kogu tema väljaõpe. Noor visatakse uksest sisse ja öeldakse -TEE, tema ei tee, kui täpselt pole ettenäidatud ja selgeks tehtud, siis noor vilistab nõudmiste peale. Mõnes mõttes teeb õigesti, tööandja peab arusaama, et saada head kvaliteetset tööd, peab töötajat koolitama, ilma selleta võid sa kaadrit vahetama jäädagi ja kiruda, kui lollid ja saamatud töölised on. Egas töötaja pole selgeltnägija või mõtetelugeja, et peaks härrade soove ette teadma.
Sotside poliitika on selline et võtame kõigilt maksude näol raha ära ja siis härrad otsustavad kes seda kulutab. Parem vähendage makse, et noorele jääks rohkem raha kätte ja siis läheb tööle ka.
Palun kirjutage üheselt lahti, millistele tegevustele on suunatud see 250 000. Kuidas toimub selle raha eest nende noorte inimeste tööle suunamine? Kas nende inimeste tööle suunamiseks tehakse koolitusi? Millistel alustel leitakse vastav koolitaja ning kes garanteerib, et veerand miljoni euro kulutamine sellise tegevuse peale midagi muudab? Kas on tehtud mingisugune prognoos, et nt 2020 on nö “kadunuid” (ilmselt ümbrikupalga eest töötavaid) noori 50% vähem jne.
Mõtetu raha raiskamine vaadake mis mõtetuid kursusi korraldab töötukassa praegu käivad töötud koos ja voldivad paberist asjakesi mis kasu on neil sellest see tegevus leiba lauale ei too lõpetage ära raha tuulde loopimine
Iu-iu-iu-iu-iu-iu-iu
Teen odavamalt, 5000€/per kärss ja hakkan isendeid kohale tooma, pataka hind 222000,kust nimekirja saab?
Kui töökohad on täitmata,miks need töötud siis ei lähe sinna või noored? Suur leedu kauplus otsib kuude viisi töötajaid,aga keegi ei lähe. Tööandjad võiks korralikku palka maksta,et ei peaks töötajaid meeleheitlikult otsima.
Üks tuttav rääkis,et töötuna on kasulikum kodus olla,kuna töötu abiraha ja valla sotstoetused on suuremad,kui palk mida ta saama hakkaks.
Olen 28 aastane ja tulin 2a tagasi Saaremaale. Palgaks sain siin esimesel aastal 500 euro kanti. Pean ennast ka nooreks ja raha pole kindlasti see, mille järgi elukohta valin. Ka mitmed minu endises klassikaaslased on peale seiklusi mujal maailmas Saaremaale tagasi päärdunud ja rahamäed ei ole neid kedagi siin ootamas olnud.
Huvitav naine see Lindmäe ütleb et noored nõuavad äraelamiseks palka, ja veel et neil puudub kogemus. Kuid toidukaupa peavad nad ostma samade hindadega mis kõrgepalgelised vallasaksad, kellel ka väga sageli jääb erialastest kogemustest tugevalt puudu.
Kinnisvara hinnad on Saaremaal 1000 korda tõusnud viimase 25 aastaga, 20 korda rohkem kui palgad, seega noor peab 20 korda rohkem kinnisvara eest maksma kui eelmine põlvkond.
Noortele 1000 eurone palk – 400 korter, 200 kommunaalid, 30 internet/mobiil, 70 esmatarbed (shampoon, ravimid), 100 transport, 200 riided, 0 eurot toiduks.
Kui see 1000 eurot veel bruto on, siis unustage ära.
Kommentaator kes siin 500 euro kanti teenis elab vanemate juures?
Sellisel projektil pole küll mõtet. Kindlasti 50% läheb ametnike palkadeks, et noori otsida. Järgmine raha raiskamine lisaks keskväljakule. Äkki hakkaks enne mõtlema ka pikema perspektiiviga kui lihtsat sadu tuhandeid tuulde lasta. Lugege nr1. Kõrgem apalga poole liigutakse ikka madalamalt astmelt. Kas tõesti hakatakse selle projektiga maksma nn “noortele”, et nad saarele tuleksid? Uskumatu… Raha tuleb ikka tööd tehes. Arendades oskusi ja tõstes kvalifikatsiooni.
Üsna vastuoluline artikkel. Miks otsida kohapeal noori töötuid kui samas räägitakse üliväikesest töötuse määrast?! Sisuliselt ametnik ise tunnistab, et see ametlik (registreeritud) töötuse määr on mõttetu (ja eksitav) number, sest tegelik töötus on kordades suurem … aga jõudu ametnikele raskel hämamise tööl !
Lihtsalt, Töötukassa lööb igal aastal laiaks kümneid miljoneid eurosid ja ikka ei saa oma tööga hakkama.
tehke oma registrid korda ja siis hakake raha lennutama. ise ei tea oma inimeste asupaigast halligi aga juba raha raiskamas nende peale kes tegelikult mujal ja arenenumas ühiskonnas ammu elavad…
Kui nüüd saad palgaks 800 kas siis oled selle üle õnnelik, kui Tallinnas või mujal töötades teeniksid 2500 või enam, muidugi kõik oleneb omandatud erialast.
Kas see on siis mingi näitaja, et tulid siia tagasi sellise kesise palga peale?
Saa suureks, kunagi pead pensile jääma, mida siis teed, et Sinuvanused pensi ajal kuidagi ära elaksid peaksid praegu vähemalt 200€ iga kuu selleks säästma!
Maks ära üür, kommunaalid, elekter, söök, jook, riided, vaba aeg, kas kõigi jaoks üldse raha jagub?
Sellistel tingimustel tulevad saba jalgevahel Saaremaale tagasi need, kes mujal hakkama pole saanud.