Saaremaa vallavalitsus kinnitab, et teeb kõik vajaliku, et vähendada Kuressaare külje all asuva Lahe tee äärte prügistamist.
Vastuseks ühe Laheküla elaniku murekirjale teatas abivallavanem Mart Mäeker, et valitsus on tutvunud Lahe tee serva heakorraga ja kaardistanud olukorra. Probleemne on 900-meetrine võsavaheline lõik enne golfiväljakut. Pakendi- ja muid olmejäätmeid leidub seal teeservas ja kraavides hajusalt ja väikeses koguses. Osa prügist paikneb valla maaga külgnevatel riigimaa kinnistutel. Ka on teeserva viidud erinevaid haljastusjäätmeid.
Mäeker lisas, et valla majandus- ja haldusosakond korraldab jäätmete koristamise valla maalt niipea, kui veetase teeservas olevates kraavides on mõnevõrra alanenud ja kokku saab korjata ka selle prügi, mis praegu on vee sees ja kraavide põhjas. Ühtlasi on plaanis saata märgukiri Riigimetsa Majandamise Keskusele, juhtimaks tähelepanu prügikoristamise vajadusele valla maaga külgnevatelt riigimaa kinnistutelt.
Et probleem ei korduks, on vald tõhustanud jäätmeveost ajutiselt vabastamise avalduste kontrollimist ja korraldab igapäevaselt jäätmekäitlusalast teavitustööd. Lootusi pannakse ka pakendijäätmete kodudest vastuvõtmise pilootprojektile, mis võib Mäekeri sõnul positiivset mõju avaldada ka Laheküla piirkonnale.
Mis puudutab haljastusjäätmete käitlemist ja nende viimist Lahe tee serva, siis sellega tuleb Mäekeri sõnul samuti tõsiselt tegeleda. Kuigi haljastusjäätmed komposteeruvad, on nendega seotud peamine otsene oht koduaedadest pärit võõrliikide võimalik levik loodusesse. Seetõttu tuleb haljastusjäätmed kas komposteerida oma krundi piires või anda üle jäätmekäitlejale. Kudjape jäätmejaamas võetakse haljastusjäätmeid 1. oktoobrist kuni 15. detsembrini vastu tasuta.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Suutmatus jäätmetega tegelemist organiseerida paneb ahastama. Kas tõesti on nii rumalaid, kes usuvad, et inimene suudab elada jäätmeid tekitamata? Tänasel päeval on see lihtsalt võimatu. Seda naljakam on lugeda, et eksisteerivad mingid jäätmeveost ajutiselt vabastamise avaldused/lepingud. Jäätmete probleemist vabaneme siis, kui inimesele muutub mõttetuks jäätmeid kuhugi viia. Ehk teisisõnu – Korraldatud jäätmevedu hoonestatud kinnistutelt toimub regulaarselt, inimese tahtest sõltumatult. Minimaalne konteineri suurus 120 liitrit ja seda tühjendatakse graafiku alusel vähemalt kord kuus. Olenemata sellest, kas seal sees midagi on või pole. Arve esitatakse kinnistu omanikule, olgu see eraisik või firma. Sellisel juhul muutub prügi sokutamine mõttetuks, sest prügiauto tuleb konteinerit tühjendama nagunii. Mis aga puutub tee äärte risustamisse, siis on see suuresti tingitud sellest, et transportvahenditega liikujatel pole transpordivahendis tekkinud olmeprügi lihtlabaselt kuhugi panna. Teede ääres olevaid prügikaste praktiliselt ei olegi. Eksisteerib nn kaasav eelarve, millega rahastatakse igasuguseid tobedusi. Selle raha eest võiks parem paigaldada ja regulaarselt tühjendada teede ääres prügikaste. Oleks kõigile kasulik.
Täitsa loll jutt, vist ahne prügifirma omaniku plära. Kustkohast võtab üksi (või kaks) elav inimene iga kuu 120 l konteineritäie prügi?
Aga kui sellel hoonestatud kinnistul ei elatagi?
Lahendus: Prügikäitlus Saaremaa valla kodanikule T A S U T A !
Müts maha prügistajate ja protestijate seas.
2019 lubab Volli teha prügimajanduse KÕIGILE tasuta~
120 L prügi ühe kuu ja kahe inimese kohta on täiesti NORMAALNE kogus, mida toodetakse.
Kui arvestada sellega, et enamus meie prügijäätmeid on üsnagi õhku täis ja tavalisel inimesel ei ole kogus prügipressi, siis see prügikast (isegi suurema kokkusurumise) tagajärjel saab kuu lõpuks 120, 150 või 200 ja enam liitrit täis.
Volli, normaalne kogus on see siis kui Sa oma olmeprügi üldse ei sorteerita. Kui kodus toimub sorteerimine on olmeprügi kogus olematu. Kaaluliselt sisaldab olmeprügi kõige rohkem biojäätmeid, siis igasugused pakendid, sellele järgneb igasugune paber ja järgi jääb törts olmeprügi. Tegelik prügi kogus sõltub inimeste tarbimisest, rikkad tarbivad kõike rohkem ja vaesed kõike vähem. Korralikult sorteeritud olmeprügi ei haise ja seda võiks lasta ära vedada tellimuse alusel, mitte, mingi kindla vallavalitsuse korralduse alusel. Korraldatud jäätmevedu, mida meil siin propageeritakse suure õhinaga, on eilne päev!
Selle jutu peale tahaks tõesti öelda — sõida seenele!
Miks peaks üks lihtne ja tavaline inimene prügi sorteerima??
See on 21. sajandi kõige absurdsem jutt. Meile räägitakse, kui palju tööpuuduses inimesi meil on ja poekassades näeb aina vähem töötajaid ja siis tahetakse ka veel sellist lihtsa inimese tööd käest ära võtta. Mul pole sõnu.
Sorteeri edasi oma solki. Edaspidi palun varust endale ka mitu WC-potti, et ikka uriinijäätmed ja jämedamad versioonid omavahel kokku ei puutuks ja ei seguneks.
Tõesti tule Ansip appi! Nagu inimestel poleks enam muud teha, kui solgiämbris sobrada.