Süüfilis muutis Shakespeare’i naistevihkajaks (2)

William Shakespeare

Shakespeare’i elu ja loomingu üks parimaid asjatundjaid, Oxfordi ülikooli professor Jonathan Bate tõlgendab tragöödias “Kuningas Lear” naiste kohta lausutud põlastavaid ütlusi vägagi eriskummaliselt ja lausa sensatsiooniliselt – nimelt olevat kuulsast dramaturgist elu lõpu poole saanud suur naistevihkaja. Londoni päevalehes The Telegraph ilmunud pikemas uudisloos kirjutab sellest ajakirjanik Anita Singh.

“Kuningas Learis” teatab peategelane vihahoos, et naised “vaid vööni on jumalate päralt”, ent “alt on kõik kuradi: üks põrgu, pimedus ja väävlikuris”. Oma vanema tütre Gonerili kohta lausub Lear aga kurjad sõnad: “… oled tõbi minu lihas… oled koeranael või katkuhaav või tursund mädapaise mu roiskund veres.” (tõlge Georg Meri).

Shakespeare´i loomingu asjatundja Oxfordist Jonathan Bate arvab, et sääraseid naiste kohta öeldud sapiseid fraase (neid on inglise kirjaniku loomingus aga rohkesti) saab seletada Shakespeare´i nakatumisega süüfilisse. Hiljuti Inglismaal Cheltenhamis toimunud kirjanduslike väitluste ajal oli professor Bate sunnitud vastama kommentaaridele, mis püüdsid leida otseseid seoseid Shakespeare’i kirjapandud solvavate väljendite ja kirjaniku elu valgustkartvate episoodide vahel.

“Oletuste tegemisel ning Shakespeare’i eluloo ja tema näidendite vaheliste seoste otsimisel tuleb olla äärmiselt ettevaatlik,” ütles professor Bate oma oponendile. “Kuid ma arvan siiski, et teatud määral on teil õigus.”

“On olemas mõned kaudsed tõendid. Nii näiteks mainitakse mõnes hilisemas [Shakespeare’i] sonetis elavhõbedavanne, mida toona võtsid vaid süüfilisse nakatunud inimesed,” jätkas Bate. “Kuningas James I valitsemise ajal muutus Shakespeare’i isiku ümber puhkenud skandaal üha suuremaks. Nimelt hakkasid kirjanikul äkitselt juuksed välja langema.

Lisaks jääb mulje, et koos näitlejatega viibis ta kuninglikus õukonnas harva. Seletatav on see ehk sellega, et toona kehtis karm seadus, mille kohaselt ei tohtinud inimene, kel kahtlustati süüfilist – tol ajal oli see aga väga levinud tõbi – olla monarhile lähemal kui 400 jardi (umbes 365 meetrit – toim). Seega on vägagi võimalik, et Shakespeare oli omapäi seigelnud näiteks kusagil East Endis ja saanud ettevaatamatusest nakkuse.”

“Loomulikult on Shakespeare’i sõnu raske ja tülgastav lugeda,” lisas professor Jonathan Bate diplomaatiliselt. “Seda eriti meie ajal, mil me oleme misogüünia suhtes väga tundlikuks muutunud.”