Noortel on alkoholi varasemast keerulisem osta (5)

Tervise Arengu Instituudi kohaliku alkoholipoliitika pilootprojekti tulemused näitavad, et alkoholi kättesaadavus noortele on Kuressaares tunduvalt vähenenud.

TAI, Terve Eesti sihtasutuse ja Eesti tervislike linnade liidu koostöös 2014.–2017. aastani kestnud projekti fookus oli alaealiste alkoholi tarvitamisel.

2014. aastal tehti Kuressaare kauplustes ja toitlustusasutustes 29 testostu. Neist koguni 19 korral ostjatelt, 18–19-aastastelt noortelt, dokumente ei küsitud. Mullu tehtud 37 testostul küsiti dokumente 21 puhul ehk rohkem kui pooltel kordadel.

Pilootprojekti raames 9. ja 11. klasside õpilaste seas läbiviidud uuring näitab, et noorte endi hinnangul on alkoholi müümine alaealistele tunduvalt vähenenud ning ka täiskasvanud ostavad alaealistele vähem alkoholi kui kolm aastat tagasi.

Kui 2014. aastal oli Kuressaare alaealistest ise alkoholi ostnud 29%  (sh 43% 11. klassi ja 18% 9. klassi õpilastest), siis mullu ehk kolm aastat hiljem oli see näitaja 16% (sh 20% 11. klassi ja 13% 9. klassi õpilastest). Vähenenud oli ka õpilaste hulk, kes üldse proovisid ise alkoholi osta.

Alkoholi ostmise olulist kahanemist on märgatud ka teiste omaealiste tuttavate hulgas.

“Seda, et alaealised üritavad poest alkoholi osta, tuleb ikka vahetevahel ette, ent õnneks aina vähem,” ütles Kuressaare Rimi kaupluse juhataja Gaidi Juhandi. “Noored ju teavad, et see ei ole lihtne. Aastatega on ju nõudeid karmistatud, kauplustes toimuvad sisekontrollid ning müüjad on väga hoolikad, küsides neilt alkoholiostjatelt, kes vähegi noored välja näevad, vanust tõendavat dokumenti näha. Need, kel pole dokumenti ette näidata, peavad lahkuma tühjade kätega.”

Võrreldes 2014. aastaga peavad noored alkoholi küll veidi vähem, ent sellegipoolest hõlpsasti kättesaadavaks. Noorte sõnul ostavad või annavad alkoholi alaealistele aga täiskasvanud. 71% õpilastest (sh 90% 11. klassi õpilastest ja 57% üheksandikest) kinnitas, et mõni täiskasvanu on talle või tema alaealisele sõbrale kunagi alkoholi ostnud. 2014. aastaga võrreldes ostetakse põhikooli lõpuklassi õpilastele alkoholi siiski vähem. Enam kui pooled viimase 12 kuu jooksul alkoholi tarvitanud õpilastest on seda saanud täiskasvanud isiku käest.

Üle kolmveerandi Kuressaare õpilastest arvas, et saaksid hõlpsalt kätte lahjat alkoholi ning üle poole väidab seda ka kange alkoholi kohta.

Uuring näitas ka, et alkoholitarvitamist tauniva suhtumisega noorte osakaal Kuressaares on madal. Kolme aasta jooksul on see protsent siiski pisut kasvanud. Umbes neljandik Kuressaare õpilastest leiab, et alaealised noored ei peaks alkoholi kätte saama, tähtpäevadel või koosolemistel alkoholi tarvitama ning ennast purju jooma. Võrreldes 2014. aastaga on üheksandike suhtumine muutunud taunivamaks, kuid 11. klassides ei ole positiivset muutust märgata.

Politsei andmeil tabati Saaremaal mullu 55 alaealist, kes olid alkoholi tarvitanud. Neist 18 olid alla 16-aastased.

“Noored tabati tarbimast nii lahjat kui ka kangemat alkoholi, näiteks siidrit, viina, rummi,” ütles noorsoopolitseinik Ahto Aulik. “Minu kogemuse kohaselt on alaealised ütluste andmise käigus kõige sagedamini öelnud, et alkoholi võtsid nad kodust vanemate baarikapist. Teisena saan välja tuua juhtumid, kus alkoholi on lastud osta poe juures juhuslikul inimesel.”

Raporti koostajate sõnul on üks pilootprojektist saadud järeldustest see, et regulaarse testostlemise ja toetavate tegevuste – tulemuste meediakajastus, teenindajate koolitused, ettevõtjate kaasamine – abil on võimalik vähendada alkoholi kättesaadavust müügikohtades. Samuti leitakse, et omavalitsuse juhtkonna toetus alkoholipoliitika arendamisele on eesmärgi saavutamiseks kriitilise tähtsusega.

Kuressaare, Põlva vald ja Põltsamaa

Alkoholipoliitika pilootprojekti eesmärk oli testida Eestis ennetustöö mudelit alkoholikahjude vähendamiseks kohalikes omavalitsustes ning analüüsida, milliseid reaalseid muutusi on võimalik saavutada. Projektis osales kuus sotsiaalmajanduslikult ja regionaalselt erinevat omavalitsust. Nendest kolm kuulusid nn sekkumisgruppi, kes viisid projekti tegevusi läbi, kolm aga nn kontrollgruppi, kus seda ei tehtud.

Kuressaare valiti nn sekkumisomavalitsuseks, et hinnata sekkumise tulemuslikkust keskkonnas, kus tegutseb keskmisest rohkem meelelahutusasutusi ning millel on suurem mõju kohalikule alkoholipoliitikale. Samuti toodi Kuressaare puhul välja, et linnas toimub palju avalikke üritusi ning on hea rahvatervise olukord.

Lisaks Kuressaarele kuulusid sekkumisomavalitsuste gruppi veel Põlva vald ja Põltsamaa. Põlva vald valiti seetõttu, et asub Lõuna-Eestis, kus alkoholi tarvitamise ja teiste sotsiaalmajanduslike näitajate osas on olukord keerulisem kui enamikus teistes Eesti piirkondades. Põltsamaa kaasati aga seetõttu, et hinnata sekkumise tulemuslikkust väikese elanikkonnaga omavalitsuses, kuna enamik Eesti omavalitsusi on rahvaarvult väikesed.