Naised käivitasid Muhu ajaloo suurima looduskaitseprojekti (6)

Eesti maaülikooliga partnerluse loonud Muhu maahooldajad esitasid LIFE-programmile 1,8 miljoni eurose eelarvega projekti poollooduslike koosluste seisundi parandamiseks

Liigirikkuse taastajad: Kadri Tali ja Annely Holmi projekt kasutab liigirikkuse taastamiseks mitmeid uuenduslikke meetmeid.
ERAKOGU

Eesti maaülikooli poolse esindaja dr. Kadri Tali sõnul saabus Eesti maaülikoolile 30. oktoobril Euroopa Komisjonilt rõõmustav uudis, et projekti kontseptsioon on esimesest hindamisvoorust läbi pääsenud ja 30. jaanuariks oodatakse täismahus projektitaotlust. Muhu saarel planeeritud looduskaitselise projekti “Restoring and connecting semi-natural habitats on Muhu island” ehk “Muhu saare poollooduslike koosluste taastamine ja sidususe loomine” eelarve on 1,8 miljoni eurot.

Projektis löövad kaasa ka MTÜ Muhu Looduse Kaitsel, MTÜ Elurikas Eesti ja tulundusühistu Muhu Liha. Praegu on Tali sõnul veel vara ennustada, kas projekt ka rahastuse saab, sest esimesest voorust pääses edasi rohkem projekte, kui raha jätkub. Tulemused selguvad 2019. aasta sügiseks. Positiivse rahastamisotsuse korral algab projekti elluviimine 2019. aasta lõpus ja projekt kestab viis aastat.

Muhu saarel elluviidavate tegevuste põhjal planeeritakse rahvusvahelist koostööd ka Gotlandi saarel tegutseva organisatsiooniga, et koostada selle saare jaoks samasugune mudel juba hoolduses olevate elupaikade sidususe suurendamiseks.

Muhu Liha tulundusühistu eestvedaja Annely Holm ütles, et projekti ettevalmistamise käigus analüüsiti juba hoolduses olevate poollooduslike koosluste asukohti ning taastamiseks valiti kohad, mis suurendaksid nende alade omavahelist sidusust. Kui elupaigad on üksteisest liiga kaugel, ei toimu nende vahel liikide levimist ja liigirikkus hakkab paratamatult vähenema, selgitas Holm.

Poollooduslike koosluste taastamistöid planeeritakse läbi viia 200 hektari suurusel alal. Kokku on Muhus välja valitud 14 taastamisala ja nende hulka kuulub näiteks ka munitsipaalkaitseala Peedu pank Muhu põhjarannikul.

Paigus, kus sidususe suurendamiseks sobilikus kohas poollooduslik kooslus puudub, külvatakse niiduliike neile soodsama olude tagamiseks maanteeservadesse. See tekitab eraldatud alade vahel liikide levikukoridore. Teeservade regulaarne niitmine, mida nagunii tehakse, tagab niiduliikidele sarnased tingimused nendega, mis valitsevad niidetaval poollooduslikul kooslusel.

Liikide leviku parandamiseks on hea moodus ka samade loomadega mitme karjamaa hooldamine, kuna loomad levitavad karvkattesse kinnijäänud seemneid väga tõhusalt edasi. Veel 80–90 aastat tagasi, enne okastraadi ja elektrikarjuste kasutusele võtmist said loomad liikuda suurtel aladel ning see aitas oluliselt kaasa Muhu liigirikaste koosluste säilimisele. Nüüd, kus oleme taas saavutanud olukorra, kus märkimisväärselt suured pärandkooslused on uuesti karjatatavad, on mõistlik läbi mõelda ja luua ka loomade ühelt karjamaalt teisele liikumise teadlikke süsteeme, et liikide levikut soodustada.

Projekti eelarve näeb ette ka taastatud alade hooldamiseks, niitmiseks ja karjatamiseks vajaliku tehnika ja taristu soetamise.