TS Laevad valmistub töötajate koondamiseks (34)

Autor:
Andres Sepp
– 14/11/2018Rubriik: Maakond, Eesti, Ühendused mandriga

RÕÕMUS HETK: Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ja majandusminister Kadri Simson eelmise aasta jaanuaris Tõllu ristimisel.
Maanus Masing

Väinamere parvlaevaliiklust korraldava TS Laevad OÜ juhtkond andis oktoobri lõpul laevade juhtkondadele teada, et tekimeeste palganõudmistele vastutulemiseks on üks võimalus parvlaevadel mehaanikute arvu vähendamine.

Saarte Hääl kirjutas 18. oktoobril, et Väinamere liinidel tekkis juba tänavu kevadel palgavaidlus laevamehi koondava ametiühingu ja TS Laevade juhtkonna vahel. Madrused soovivad tunnis juurde 50 senti, laevafirma on lubanud nõustuda 10-sendise palgatõusuga.

TS Laevade juhatuse liige Jaak Kaabel selgitas oktoobris, et laevameeste nõudmistele on raske vastu tulla, kuna ettevõtte tulu on fikseeritud riigiga sõlmitud liinilepingus. “Veo kasumimarginaalile on seatud piirid, mida ületada ei tohi,” tõdes Kaabel. Lepet ei ole seni sündinud ja vaidlus on antud riikliku lepitaja kätte. Madrused on lubanud vajadusel korraldada tööseisakuid.

“Kui peaks tulema streik, on see kohe poliitiline küsimus, mida börsil noteeritud firma ei saa endale lubada,” ütles Saarte Häälega vestelnud meremees.

Lahendus: koondamine

25. oktoobril kohtusid Tõllu peal laevade kaptenid ja TS Laevade juhtkond, et arutada võimalusi palgafondi kokkuhoiuks ja tekimeeste palkade tõstmiseks. Väidetavalt oli parvlaeva Tiiu kapteni Guldar Kivro ettepanek tõmmata koomale laevamehaanikute poole pealt. Virulane Kivro asub detsembri alguses tööle TS Laevade juhatuse liikmena, vahetades seal välja Saaremaa mehe Mart Loigu.

Pille Kauber

TS Laevade juhatuse liige Pille Kauber ei soovinud Saarte Häälele lepitusprotsessi ajal kommentaare anda, et mitte hiljem saada süüdistusi protsessi mõjutamise osas.

“See, et TS Laevad ise riikliku lepitaja poole pöördus, näitab ettevõtte-poolset tahet sõlmida mõistlik kokkulepe ettevõtte ja EMSA vahel,” selgitas Kauber. Kui kaua lepitusprotsess aega võib võtta, ei osanud ta praktika puudumise tõttu ennustada. EMSA on Eesti meremeeste sõltumatu ametiühing, mis koondab TS Laevade andmeil 14 protsenti nende töötajatest.

TS Laevad on Tallinna börsil noteeritud Tallinna Sadama tütarettevõte, kes läks Kuivastu–Virtsu ja Rohuküla–Heltermaa parvlaevaliinide riigihankele lubadusega hoida kümne aastaga kokku 60 miljonit eurot maksumaksja raha. 2017. aasta majandusaasta aruandes kirjutas TS Laevad, et aasta müügitulu oli 27,1 miljonit eurot, millest on piletimüügi osa ligi 10,8 miljonit ja riigi antav dotatsioon 15,8 miljonit eurot. Firma tööjõukulu oli aruande järgi 5,3 miljonit eurot ja aasta lõpuga töötas ettevõttes 129 inimest.

“Kuna ettevõtja tulubaas on olulises osas seotud avaliku teenindamise lepinguga (ATL) ning tasusid korrigeeritakse vastavalt ATL-le, on pikaajalise äriplaani täitmiseks oluline hoida tegevuskulud plaanitud tasemel,” kirjutas TS Laevade juhtkond majandusaasta aruandes.

Riik tahab tulu

Pärast tulude-kulude kokkulöömist teenis firma 2,4 miljonit eurot puhaskasumit. Tegemist on äriühinguga ja kasumi teenimine on seega loomulik. Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis koostatud dokument “Riigi peamised eesmärgid seoses osalusega AS-is Tallinna Sadam” ütleb, et AS-is Tallinna Sadam osaluse omamise ja valitsemise peamine eesmärk riigivara seaduse alusel on tulu saamine.

Pärast sel suvel toimunud Tallinna Sadama aktsiaemissiooni võib täpselt sama öelda iga Tallinna Sadama aktsiaid omav investor, mis tähendab TS Laevadele senisest veelgi suuremat survet hoida kulud madalal ja teenida selle kõrval võimalikult suurt kasumit.

Saarte Häälega vestelnud laevafirma töötaja sõnul on see skisofreeniline olukord. Ühelt poolt on laevaliikluse korraldamine riigi kohus ja poliitikute tahtel tegeleb sellega pärast SLK tõrjumist riigile kuuluv ette­võte. Meremees rääkis, et tegelikult ei peaks sellises olukorras mõtlema võimalikult suure kasumi peale, vaid keskenduma kvaliteetsema teenuse pakkumisele. See ei ole aga alati võimalik, sest uued laevad on ehitatud nii, et pealelaadimisel jäävad väga tihti palju autod kaile maha, autotekil on samal ajal tühjad augud.

Print Friendly, PDF & Email
Jaga