Prognoos: 22 aastaga miinus 10 000 inimest (36)

Autor:
Monika Metsmaa
– 14/11/2018Rubriik: Maakond

MEHED TEHASETÖÖLE EI KIPU: Enamik Tepcompi Kuressaare tehase kollektiivist on naissoost. Fotol tehase juht Hendrik Reek ja töötaja Katrin Vahter.
Maanus Masing

Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiilis on kirjas sünge prognoos: aastal 2040 elab maakonnas kolmandiku ehk ligi kümne tuhande võrra vähem inimesi kui praegu.

Saaremaa vallavalitsuse tervisedenduse peaspetsialistide koostatud ja äsja valminud dokumendis on visioonina kirjas lause: “Saare maakonnas elab terve, elujõuline, töötahteline ja kehaliselt aktiivne kodanik.” Missioon on aga “Heaolu loomine koostöös kogukonnaga”.

Dokumendis avaldatud andmete järgi elab Saare maakonnas 33 925 inimest. Samas on ära toodud statistikaameti rahvastikuprognoos, mille põhjal väheneb Saare maakonna elanike arv aastaks 2040 pea kolmandiku ehk järelikult ligi kümne tuhande inimese võrra, 23 535-ni. Eakate osakaal tõuseb, laste ja tööealiste oma aga väheneb. Kümne aastaga on maakonna tööealiste ehk 15–64-aastaste elanike arv vähenenud ligi 4000 võrra: 24 848 inimeselt 2007. aastal 20 608 inimesele mullu.

Maakonna rahvastik väheneb järjepidevalt nii väljarände kui ka negatiivse iibe tõttu. Möödunud aasta keskmise põhjal on langus juba –141 inimest. 21,3% Saare maakonna rahvastikust on vanem kui 65 eluaastat (Eestis 18,1%).

Kuni 14-aastaste laste arv Saare maakonnas on kümne aastaga vähenenud paarisaja võrra ehk 2420 lapselt 2007. aastal 2230 lapseni mullu.

Kui 1987. aastal oli Saare maakonnas 680 elussündi, siis 2007. aastal 349 ja mullu 304. Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhjal langeb see näitaja veelgi. Eestis keskmiselt on 15,6% elanikkonnast nooremad kui 15 eluaastat, Saare maakonnas aga on see näitaja kõigest 14,3%.

“Seda, et rahvastik väheneb, teavad kõik, aga et prognoos näitab nii drastilist kahanemist, on minu jaoks üllatus,” tunnistas elektroonikatootja OÜ Tepcomp tehase juht Hendrik Reek. 60 töötajaga ettevõtte juht tõdes, et tööjõudu leida pole Saaremaal just lihtne. “Kuidagi oleme sellega siiski hakkama saanud,” märkis Reek.

Enamik Tepcompi personalist on naised, mehed ennast tööle pakkuma eriti ei kipu.

“Õnneks on meie kollektiiv püsiv olnud,” nentis Reek.

Selleks, et inimesed ei koliks saartelt mujale, on Reegi sõnul vaja eeskätt muutusi tööturul. Puhtast elukeskkonnast, heast transpordiühendusest mandriga ja ülikiirest internetist tema hinnangul ei piisa, et rahvast saartele (tagasi) meelitada. “Praegu on nii, et kui inimene oma ootustele vastavat töökohta Saaremaalt ei leia, läheb ta Tallinna või koguni välismaale,” tõdes Reek. “Kui vaatan omaealisi, kellega koos koolis käisin, siis 90–95 protsenti on siit lahkunud. Kõrgharidust nõudvaid töökohti on maakonnas vähe. Nende kohtade loomisel saab aga takistuseks see, et sinna inimesi leida on keeruline. Suletud ring.”

Ka ise vahepeal mandril elanud Reegi sõnul tuli tema tagasi seepärast, et sai siin oma ootustele vastava töökoha. “Kui poleks saanud, ei oleks ma tagasi tulnud,” lausus Reek.

Töötajate sissetoomine – neist riikidest, kus palgatase madalam – oleks Reegi hinnangul üks variant tööjõupuuduse leevendamiseks. “Iseasi, kui jätkusuutlik selline lahendus on,” arutles ta.

Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juhi Otto Richard Puki sõnul on tööjõu kahanemine Eesti tööstussektori ettevõtete jaoks suur probleem.

“Näeme juba täna, et järgmise 10 aasta jooksul oleks Eestisse vaja täiendavalt 200 000 inimest, kuid praegustes tingimustes tundub sellise eesmärgi saavutamine äärmiselt keeruline,” rääkis ta. “Juba praegu on töötajate leidmine Saaremaal või nende meelitamine mandrilt saarele meie jaoks üsna suur väljakutse. Kuigi meie tehas on suuresti digitaliseeritud, vajab ka automatiseeritud tootmisliin töötajaid. Sealjuures on eriti puudu tavatöötajatest ja lihtsamast tööjõust.”

Ettevõte kasutab vajalike inimeste leidmiseks erinevaid viise: näiteks koolitab töötajaid ka kohapeal. “Pakume ka nii palju paindlikkust, kui tehasetöö võimaldab, olgu selleks vahetuste klapitamine või töövõimalused meie Tallinna kontoris,” rääkis Pukk. “Aga jällegi – see kõik eeldab, et meil on olemas inimesed, keda välja koolitada.” Puki hinnangul võiks riik ühe lahendusena lihtsustada ettevõtete maksusüsteemi ja tegeleda sellega, et Eestis oleks atraktiivne ettevõtluskeskkond, kus tööstust laiendada ja üles ehitada.

“Samuti tuleks lõpetada Eesti kujutamine rumala all­hankeriigina,” lausus Pukk. “See, et välisfirmad meile töökohti loovad, on riigile ainult kasulik ja mootor meie majandusele. Samas õnnestub see kõik vaid siis, kui lõpetame ära n-ö võõraste kartmise, sest teisiti me oma vajalikku tööjõudu kokku ei saa – ei mandril ega Saaremaal.” Pukk peab oluliseks ka seda, et meie riiklikud süsteemid toetaksid nende töötajate tulemist Eestisse, kel tööleping juba sõlmitud. “Kvoodid või muu bürokraatia ei tohiks siin takistuseks olla,” leiab ette­võtja.

Maakonna tervise- ja heaoluprofiilis on ära toodud tervisliku maakonna eesmärgid. Näiteks tuleks parandada elukeskkonna väärtust, investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri objektidesse, ning parandada ettevõtluskeskkonda, tagamaks maksujõulise elanikkonna püsimajäämist ja elama asumist Saare maakonda.

Print Friendly, PDF & Email
Jaga