
MEHED TEHASETÖÖLE EI KIPU: Enamik Tepcompi Kuressaare tehase kollektiivist on naissoost. Fotol tehase juht Hendrik Reek ja töötaja Katrin Vahter.
Maanus Masing
Saare maakonna tervise- ja heaoluprofiilis on kirjas sünge prognoos: aastal 2040 elab maakonnas kolmandiku ehk ligi kümne tuhande võrra vähem inimesi kui praegu.
Saaremaa vallavalitsuse tervisedenduse peaspetsialistide koostatud ja äsja valminud dokumendis on visioonina kirjas lause: “Saare maakonnas elab terve, elujõuline, töötahteline ja kehaliselt aktiivne kodanik.” Missioon on aga “Heaolu loomine koostöös kogukonnaga”.
Dokumendis avaldatud andmete järgi elab Saare maakonnas 33 925 inimest. Samas on ära toodud statistikaameti rahvastikuprognoos, mille põhjal väheneb Saare maakonna elanike arv aastaks 2040 pea kolmandiku ehk järelikult ligi kümne tuhande inimese võrra, 23 535-ni. Eakate osakaal tõuseb, laste ja tööealiste oma aga väheneb. Kümne aastaga on maakonna tööealiste ehk 15–64-aastaste elanike arv vähenenud ligi 4000 võrra: 24 848 inimeselt 2007. aastal 20 608 inimesele mullu.
Maakonna rahvastik väheneb järjepidevalt nii väljarände kui ka negatiivse iibe tõttu. Möödunud aasta keskmise põhjal on langus juba –141 inimest. 21,3% Saare maakonna rahvastikust on vanem kui 65 eluaastat (Eestis 18,1%).
Kuni 14-aastaste laste arv Saare maakonnas on kümne aastaga vähenenud paarisaja võrra ehk 2420 lapselt 2007. aastal 2230 lapseni mullu.
Kui 1987. aastal oli Saare maakonnas 680 elussündi, siis 2007. aastal 349 ja mullu 304. Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhjal langeb see näitaja veelgi. Eestis keskmiselt on 15,6% elanikkonnast nooremad kui 15 eluaastat, Saare maakonnas aga on see näitaja kõigest 14,3%.
“Seda, et rahvastik väheneb, teavad kõik, aga et prognoos näitab nii drastilist kahanemist, on minu jaoks üllatus,” tunnistas elektroonikatootja OÜ Tepcomp tehase juht Hendrik Reek. 60 töötajaga ettevõtte juht tõdes, et tööjõudu leida pole Saaremaal just lihtne. “Kuidagi oleme sellega siiski hakkama saanud,” märkis Reek.
Enamik Tepcompi personalist on naised, mehed ennast tööle pakkuma eriti ei kipu.
“Õnneks on meie kollektiiv püsiv olnud,” nentis Reek.
Selleks, et inimesed ei koliks saartelt mujale, on Reegi sõnul vaja eeskätt muutusi tööturul. Puhtast elukeskkonnast, heast transpordiühendusest mandriga ja ülikiirest internetist tema hinnangul ei piisa, et rahvast saartele (tagasi) meelitada. “Praegu on nii, et kui inimene oma ootustele vastavat töökohta Saaremaalt ei leia, läheb ta Tallinna või koguni välismaale,” tõdes Reek. “Kui vaatan omaealisi, kellega koos koolis käisin, siis 90–95 protsenti on siit lahkunud. Kõrgharidust nõudvaid töökohti on maakonnas vähe. Nende kohtade loomisel saab aga takistuseks see, et sinna inimesi leida on keeruline. Suletud ring.”
Ka ise vahepeal mandril elanud Reegi sõnul tuli tema tagasi seepärast, et sai siin oma ootustele vastava töökoha. “Kui poleks saanud, ei oleks ma tagasi tulnud,” lausus Reek.
Töötajate sissetoomine – neist riikidest, kus palgatase madalam – oleks Reegi hinnangul üks variant tööjõupuuduse leevendamiseks. “Iseasi, kui jätkusuutlik selline lahendus on,” arutles ta.
Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juhi Otto Richard Puki sõnul on tööjõu kahanemine Eesti tööstussektori ettevõtete jaoks suur probleem.
“Näeme juba täna, et järgmise 10 aasta jooksul oleks Eestisse vaja täiendavalt 200 000 inimest, kuid praegustes tingimustes tundub sellise eesmärgi saavutamine äärmiselt keeruline,” rääkis ta. “Juba praegu on töötajate leidmine Saaremaal või nende meelitamine mandrilt saarele meie jaoks üsna suur väljakutse. Kuigi meie tehas on suuresti digitaliseeritud, vajab ka automatiseeritud tootmisliin töötajaid. Sealjuures on eriti puudu tavatöötajatest ja lihtsamast tööjõust.”
Ettevõte kasutab vajalike inimeste leidmiseks erinevaid viise: näiteks koolitab töötajaid ka kohapeal. “Pakume ka nii palju paindlikkust, kui tehasetöö võimaldab, olgu selleks vahetuste klapitamine või töövõimalused meie Tallinna kontoris,” rääkis Pukk. “Aga jällegi – see kõik eeldab, et meil on olemas inimesed, keda välja koolitada.” Puki hinnangul võiks riik ühe lahendusena lihtsustada ettevõtete maksusüsteemi ja tegeleda sellega, et Eestis oleks atraktiivne ettevõtluskeskkond, kus tööstust laiendada ja üles ehitada.
“Samuti tuleks lõpetada Eesti kujutamine rumala allhankeriigina,” lausus Pukk. “See, et välisfirmad meile töökohti loovad, on riigile ainult kasulik ja mootor meie majandusele. Samas õnnestub see kõik vaid siis, kui lõpetame ära n-ö võõraste kartmise, sest teisiti me oma vajalikku tööjõudu kokku ei saa – ei mandril ega Saaremaal.” Pukk peab oluliseks ka seda, et meie riiklikud süsteemid toetaksid nende töötajate tulemist Eestisse, kel tööleping juba sõlmitud. “Kvoodid või muu bürokraatia ei tohiks siin takistuseks olla,” leiab ettevõtja.
Maakonna tervise- ja heaoluprofiilis on ära toodud tervisliku maakonna eesmärgid. Näiteks tuleks parandada elukeskkonna väärtust, investeerides tehnilise infrastruktuuri ja sotsiaalsfääri objektidesse, ning parandada ettevõtluskeskkonda, tagamaks maksujõulise elanikkonna püsimajäämist ja elama asumist Saare maakonda.
Rahvastikuprognoos aastani 2040 tehti aastal 2014.
Tegelik elu on läinud neli aastat natuke teisiti, kui prognoositud — Saaremaa ja Hiiumaa rahvastik ei vähene nii kiiresti, kui prognoositi. Ja seda isegi vaatamata sellele, et Saaremaa ja Hiiuma palgad on muu Eesti suhtes teinud tohutu taandarengu selle nelja aasta jooksul.
Saaremaa ettevõtjad lubasid tööd ja palka (töökohtade ja makusbaasi loomine), kui tehakse Saaremaa vald. Saaremaa vald on tehtud.
https://arhiiv.saartehaal.ee/2013/06/13/saaremaa-ettevotjad-on-uhtse-saaremaa-poolt/
Jõudu tööle!
Ükskõik kus ja millal tuleb teemaks eesti rahvastik jõutakse ühte punkti – madalapalgalise võõrtööjõu sissetoomise vajadus.
Tehke silmad lahti ja küsige endalt, miks kohalikku tööjõudu ei jätku. Võin ette õelda, inimesed liiguvad raha suunas. Kui mõistlik on kasumi nimel oma rahva hävitamine.
Elanike heaolu on teisejärguline, kõige tähtsam on rajada tammiavad, enne kui mina toompeale ära lähen.
Loen Incapi juttu ja imestan – ikkagi poisike on juht väljaspool tootmist.
Ei ole hullu midagi. Nii kaunis paik nagu Saaremaa ei jää tühjaks.
tänane meedia “laul” on appi, ettevõtjatel pole töölisi
maksa palka, siis on
aga vot ei maksa, toome parem võõrtöölised
selline suhtumine siis
Õige, valdek, poolustel jää sulab ja vesi tuleb peale. Vbolla on siis isegi hea, kui saar selleks ajaks inimtühi on
Saare maakonna elanike arv on tõenäoliselt max 31 tuh praegu ja kahanemine saab olema 22xca 250 aastas, e 6 tuh. 2040a võib elanike arv olla seega 25 tuh. Kahanemine saab olema põhiliselt loomuliku iibe pealt, sest migratsiooni saldo saab olema 0 lähedane – noori läheb , aga tagasi tuleb penskareid üha enam.
Mis tööjõudu puutub, siis suur osa madalapalgalisi tootmiskohti siit kolib minema. Küll aga on vaja asemele penskarite hooldamiseks vajalikku tööjõudu.
Muidugi on raske tööjõudu leida kui palgad on madalad.
Kuni 14-aastaste laste arv on vähenenud pea kahe tuhande võrra(2007.a.2420; mullu 2230) ja ONGI vahe 2000!Lõpetan vist lehe tellimise-milleks lugeda ,kui midagi ei saa uskuda.
Niisiis väliskapitalisti soovitus Eestile: tehke oma kulul meile soodne (=maksuvaba!) ettevõtluskliima, looge meile sobiv infrastruktuur (=teedevõrk, elektri- ja küttesüsteemid, korralikud tootmishooned), laske vaestest maadest sisse lihtne ja odav ülimadala palgaga (pigem küll sotsiaaltoetustega) leppiv ja alandlik (võõrkeelne ja võõrkultuurne) tööjõud ning olge õnnelikud!
See pole ju Incap!
Peab kohalikelt laevaehituse firmadelt Noa laeva hinnapakkumised võtma siis. :)
LAPSI saava perekonna minimaalne laste arv peab olema 3. Kõik, mis on üle kolme, turgutab teiste puudujääke. Veelgi enam, need peavad olema seaduste ja kommete järgi täiendav tugi oma vanadust rõõmsamalt veeta, teiste laiskusest tingitud depopulatsiooni ehk rahvastiku vähenemist leevendada.
Kuule Olev, sinu jura laste tegemisest viskab juba kõigil üle. Minnakse mandrimaale ja seal hakatakse mõtlema laste tegemisele, sest seal palgad suuremad, töökohtade valik laiem ja mitmekesisem, lastele huviringid, vaba reisimine ööpäev läbi ja tasuta, head ja mitmekülgsed õppimisvõimalused, noortele kui ka täiskasvanutele, vabaaja veetmise mitmekülgsed võimalused, hea lennu kui ka laevaühendus, odavamad söögi ja esmatarbekaubad, mitmekülgsem valik, parem EMO.
Laste tegemine tõesti üksi ei aita. Kahel naabruses külaeidel on lapsi nii: ühel neli tütart kõik oma seitsme lapsega välismaal. Teisel üks laps ja see on siin.
Millal kasvas viimati rahvaarv Saare maakonnas märgatavalt – see oli 80-ndate keskel, kui riik siia oluliselt ka investeeris. Kui riik oma investeeringutega ees ei ole, on erasektor kasin järgi tulema. Nii et erilisi lootusi siin arenguks lähiajal küll ei ole.
Eesti naistel on praegu lapsi sama palju kui näit. Hiinas ja Venes, aga rohkem kui Saksamaal, Poolas, Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Küprosel ja mitmekümnes muus riigis. Aga vähem kui Rootsis, Norras, Soomes.
Kas sa enne ostad ka uue oda ja ketta?
Igale saare mehele kolm naist ja siis hakkab saarlaste arv kasvama. Praegused naised ei suuda meeste vajadusi rahuldada, mistõttu ongi rahvastik kahanemas. Tuleb saarele tuua ilusaid ja noori naisi, kes suudavad saare meeste vajadusi rahuldada.
Loll jutt kohe suhu tagasi!
Peamine põhjus on madalad palgad, mis peletavad siit minema. Ja sissetoodavad ukrainlased hoiavad töötasu edaspidigi madalal. Mis tulevik on 600 eurikut saaval töötajal- eluaeg vireleb, pensioniks kolib kuuse alla.
Mul on ainult üks küsimus – mida on riik ja kov teinud selleks, et ettevõtluskeskkond ja elanike heaolu, millel rahvastik püsib, paraneks? Kiire vastus ka, eriti ei midagi – valimistelt valimisteni ilusate loosungitega, positiivseid tegusid 0, maksud lakke ja seejärel maksutulu laristamine.
Aga tee enda ettevõte ja hakka palkasid maksma nii et tolmab! Ettevõtlus iseenesest pole ju mingi kullaauk. Vähemalt tavatootmine küll mitte. Saarel tootmiskulud ka kallimad. See mujal riikides samamoodi. Lihtsalt teistes riikides viiakse ellu REGIONAALPOLIITIKAT. Meil paraku mitte. Väljendub see muuhulgas nt maksusoodustustes. Kes on nt soomes käinud märkab esimese asjana tanklates kütuste hindasid. Mida kaugemale linnadest – seda odavam kütus. Üleüldse eestis elu palju kallim, kui naabritel. Tahad odavalt läbi ajada – koli lätti. Või veel parem poola. Seal on asjad odavad.
Incapist ju ka seal juttu.
Hakka ettevõtjaks ja maksa! Kui on hää, tulen kaa!
OOT OOT! Ilus naine on naabri silmarõõm, see ta muidugi võib olla aga meile on tugevaid naisi vaja, kes siin kehvas olukorras ka vastu peavad. Sellised kes tahavad emad olla ja olelusvõitluses osaleda.
ja nii ongi et kohalik aadel soovib veel rikkamaks saada, see kes neid selles peaks aitama st pööbel teda ei huvita. isegi baltisaksa mõisnik aitas talupoja järjele ja hakkas siis lüpsma kui oli võimalik, praegune aadel lüpsab aga ei panusta suurt midagi…
pole ime kui 30-40 aasta pärast jälle venelane eestis võimutseb sest eestlasele siin palka ei maksta, üks hetk teeb venelane revolutsiooni ja aadel lendab tasuta looavagunites siberi poole vene asunikuks… ja hakkab tasuta vene majandust edendama…
kahjuks jah eesti rahvuspoliitika ei soosi saartel elamist, ka muus osas käib tige ämbritega kolistamine mille rütmiks on kohalikud kõtt ja võõrad siia…
proov
No ja ikka ma ei saa last lasteaeda sest pole kohta.. rohkem lapsi ei sünnita ka! Nii vihaseks teeb see, et ma ei saa tööle tagasi minna sest vald ei paku lasteaia kohtagi! Muudkui käi ja kerja.. Mõtetu koht elamiseks kui isegi elementaarseid asju ei võimaldata. Abikaasa ammu juba tahab Tartusse kolida.. vist peab. Vb vald tahabki välja suretada siin elu
Mida on riik ja kov teinud? On kinkinud oma vara, et mitte enam ise ettevõtlusega tegeleda. Loosung “riik on halb peremees” on ju kõigile lausa pähe taotud.
Tagajärjed on juba ammu kohal: tootmisettevõtete ja töökohtade kadumine, vaesus, tööjõuliste inimeste lahkumine, elatustaseme suur langus, perspektiivitus …
Ega kõike saa ka kov süüks panna. Regionaalpoliitika algab ikka riigi tasandilt. Ligi 20 a tagasi tuli võimule seltskond, kes selle regionaalpoliitika pea olematuks tegi ja pani suuna “kõik Tallinna ja selle ümbrusse” täiega käima. Nüüd tahavad nad võimu juurde tagasi saada ja paistab, et neil toetajaid jätkub.
Loe artikkel ja sinu komm. Uuesti lăbi.kust sa saad 2000
Kelle süüks siis veel? Kov ja riik teevad väikseid ja suuri otsuseid ning suunavad seeläbi kogu elu. Ega ei tasugi kovi ja riiki väga eraldi vaadelda, nad on paljuski üks ja seesama mugavusametnikke täis ‘riik’ kes peaks asju mõistlikult edendama. Ega ettevõtjad või tavainimesed suurt pilti muuta ei saa ju. Ei tasu suuri ja väikseid ametnikke nüüd nii süütutena ka paista lasta. Tegevusetus on selle nimi, ilmselt on mingist mõttevõimest ka puudu.
Kinkinud oma vara? Mida see tähendab?
Olgem ausad, igasugused riigi osalusega ettevõtted on parajad turusolkijad – sisuliselt põhjatute taskutega tullakse trügima sektoritesse, kus pärisettevõtted peavad oma tulude-kuludega ise toime tulema. Selliseid riigiettevõtteid ei olegi vaja, riigil on teised ülesanded täita, sh tekitada paremaid arengutingimusi ning olla majanduskeskkonnana konkurentsivõimeline teiste riikidega võrreldes.
Milleks me tööl käime? Selleks, et palka saada. Milleks on palka vaja? Selleks et ära elada.
Jumala eest, makske palka ja teil on iga töö peale inimene olemas! Aga ei, te toote odava tööjõu selle asemel.
Mis on nende kahe poole erinevus?
Aga see, et sisse toodud odavale tööjõule te annate firma poolt soetatud korteri kasutada, maksate üüri ja tihti ka sooja arved…, töötaja kulutab ainult söögile ja riietele ja töötaja saabki leppida madala palgaga .
Miks te ei maksa siis oma inimeste eest arveid, üüri…? Ei soeta korterit…
Nüüd mõelge, miks meie inimene ei lepi madala palgaga! Sest ära elada on vaja, maksta arved, lapsed koolitada…
Aga keegi ei suuda ju mätta otsast rohus siblivaid sipelgaid näha…