Saaremaa merekultuuri selts kutsub merenduse ja ajaloo sõpru toetama meresõitja ja Vene Geograafiaseltsi asutajaliikme F. G. Bellingshauseni mälestusmärgi püstitamist Kuressaarde.
Mälestusansambli püstitamise esialgseks maksumuseks on arvestatud 110 000 eurot. Summa kokkusaamiseks loodab selts kõigi Eestis tegutsevate firmade ja ettevõtete ning eraisikute abile.
Toetamist loodetakse kõigilt, kellele on tähtis Saaremaalt pärit meresõitjate ja nende tehtud avastuste väärikas jäädvustamine tulevastele põlvedele. Mälestusansambel on kavas avada 2020. aasta suvel, et ühtlasi tähistada 200 aasta möödumist maakera viimase mandri – Antarktise avastamisest.
Valgest ja mustast marmorist mälestusansambli rajamist on lubanud juba toetada Vene Geograafiaselts ja Saaremaa vald. Arutatud on ka, kuidas jäädvustada ja avalikustada kõigi nende nimesid, kes on annetanud teatava summa.
Maadeavastaja mälestuse väärikas jäädvustamine tema sünnisaarel võeti tõsiselt ette 2014. aastal, mil Kuressaare linnuses allkirjastati kavatsuste protokoll. Protokollijärgselt kuulutati 2014. aasta sügisel välja üleriigiline konkurss mälestusmärgile ideelahenduse leidmiseks. Laekus kuus tööd, millest hinnati kõige väärilisemaks Gunnar Varese ideelahendus “Rannikujää”.
Toetuse saab kanda Saaremaa merekultuuri seltsi erikontole SEB-pangas EE361010220274860228.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Toetaks, aga ainult juhul, kui see tuleb Lahetagusele Bellingshauseni sünni- ja elupaika. Raiekivi säärega pole tal küll mitte mingit pistmist.
Turistide huvi tuleb suunata ikka B sünnikohta, mis teeb siis huvi ka Pilguse mõisa külastamisele. Kuressaarde jõuavad turistid niikuinii.
Miks me peaksime nii härdalt mälestama baltisakslasest (venestunud) imperialisti?! Kui üldse, siis vaid tema kodukohas, sest mida head tegi ta kogu Eesti hüvanguks??
Tõepoolest, kui ma oma napist pensionist FaGoBe asju toetan, siis ikka Lahetaguse asunduses, mis rajati Lahetaguse maadel Vabadussõjas osalenud Leisi, Jõgi, Armani, Armuandi, Koppeli, Vakrõmi, Mälgu, Kiili, Sepp jv. nimeliste perekonnanimedega meeste abiga, kus mõisnikud olid enne olnud Bellingshausenid ja Luce. Viimane viis mõisakeskuse 1800-ndate alguses Korstnaverelt mere äärest künkalt sinna, kus see plaat praegu on ehk minu esivanemate, Sepa talu maadele, tolleaegse nimetusega Sepa koppel ehk karjamaa.