See juhtus 5. veebruaril, 2010 aastal. Noor naine lebamas jääkamakate all Peterburi inimtühjal tänaval. Sarnaselt tänase loo teisele kangelasele oli Milanagi algselt „omadele võõras ja võõrastele oma“. Eesti vene tüdruk Peterburis. Kelle mure?
2010. aasta talvel hukkus Peterburis jääpurikate tõttu nelikümmend inimest. Ühel traagilisel juhtumil kukkus purikas ote lapsevankrisse. Mitte tühja vankrisse. Samal ajal ja põhjusel kaotas elu Tallinnas nädalavahetust veetma tulnud Peterburi turist. Mõrvaritest jääpurika teema teravus jõudis laia avalikkuse ette ja võimude lauale just tänu Milana Kastanova lähedastele. Milana omaksed pidasid võitlust tema eest, aga probleemi valjuhäälse teadvustamise kaudu päästsid ise sadade inimeste elu. Järgnes nende ühine võitluslik retk tagasi ellu ja jätkuv igapäevane pingutus elu eest.
Milana lugu liitis tudengi Uus-Meremaalt ja Keiser Franz Beckenbaueri fondi, Eesti välisministri ja suurettevõtjad, mitmete riikide arstid, esmajoones aga sadu ja sadu tavalisi inimesi Eestis ning sõna otseses mõttes erinevatel kontinentidel.
Milana kodus on suur kott toetavate nn fänni kirjadega, millest suurem on see Eestis vaid Anne Veskil. Kuigi, ega ma täpselt tea, võib olla on Milana kirjade hulk juba suurem. Ja kindlasti on Milana lool suur mõju Eesti inimeste heategevuslikule käitumisele. Traagilised ükskikjuhtumid kõnetavad. Milana lähedaste appikarje ulatus oli nii kriipiv, see puudutas igaüht, kes järjekordse artikli avas või blogipostitust luges. Just läbi konkreetsete inimeste lugude on oma usaldusvundamendi loonud Vähiravifond „Kingitud Elu“. Annetaja tahab näha inimese silmi.
Ei saa öelda, et heategevuse mõiste oleks Eestis kuidagi nurgatagune teema. Püsiannetused tõusevad. Keeruliste üksikjuhtumite puhul reageerivad inimesed silmapilkselt.
Seda positiivset suunda kinnitavad ka esimesed uuringud ja aegajalt toimuvad temaatilised konverentsid. Kindlasti suureneb see ühiskonna üldise empaatiavõime, kindlapeale heaolu kasvuga.
Meil on rikaste edetabel ja oli mõjukate edetabel, kuid napib head ülevaadet Eesti suurematest metseenidest. Edetabelit ei ole vaja, aga veidi rohkem süvenemist tooks esile tegelikult fakti, et Eesti ettevõtlikud inimesed on ühtlasi suured ühiskonda tagasi panustajad. Välja paistavad ehk paarkümmend eredamat, kuid Eesti kogukondlikkuse tõttu on metseenide kandepind ja selle potentsiaal lai. Igal parema elujärjega inimesel on raskustega maadlev sugulane või koolivend. See puudutab.
Antud teema põhjalikumad käsitlused on meie kõigi huvides, arendavad kodanikuühiskonda, samas toetavad Eesti ettevõtja kui institutsiooni kuvandit. Tihti loetakse ettevõtjate raha, aga ei loeta kui palju perede arvelt tagasi antakse. Annetades, teed head eeskätt iseendale. Edasi.org rubriigis Tark Annetaja avab korra kuus heategevusega seotud teemasid EV Presidendi vabakonna nõunik Urmo Kübar. See teema on läbivalt sisse kodeeritud ka “Ülestunnistuse” artiklisarja.
Gorbi juubel Londonis
Suurim heategevusüritus, kus minul on olnud võimalus osaleda, toimus 30. märtsil, 2011. aastal Londoni esindussaalis Royal Albert Hall. See oli Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu viimase juhi Mihhail Gorbatšovi 80. sünnipäevapidu. Tegemist oli avatud üritusega, millel osalemiseks tuli lunastada tavapärasest kallim pilet.
Loe edasi: https://edasi.org/32297/meelis-kubits-omadele-vooras-voorastele-oma-ulestunnistus-3/
„Ülestunnistus“ on Meelis Kubitsa poolt alates 28. oktoobrist igal nädalal jooksvalt kirjutatud ja läbi kalendriaasta ajakirjas Edasi.org avaldatav artiklite sari, mis võtab kokku tema mittetulundusliku tegevuse viimasel kümnendil. Tegemist on igas mõttes suveräänse ja omanäolise looga, mis on põhinenud kodanikualgatusel ja aidanud tutvustada kultuuridiplomaatia võimalusi ja laiendanud selle mõistet.