Aasta isa kodus on pannkoogitegu perepea töö (2)

KOGU PERE MAHUB DIIVANILE: Ronja õde Anni süles, Miia, isa Margo noorema perepoja Ralfiga, ema Reelika ja vanem perepoeg Markus.
Foto: Maanus Masing

Tänavu Saaremaa naiskodukaitse, Kadi raadio ja Saarte Hääle korraldatud konkursil aasta isa tiitli pälvinud Margo Kubjase viielapselises peres ei jagata toimetusi naiste- ja meestetöödeks, ent laupäeviti küpsetab pannkooke just pereisa.

“Kui muid töid teeb meie kodus see, kel parasjagu mahti, siis küpsetamine on küll Margo amet – tal tuleb see paremini välja kui minul,” ütleb suure pere ema Reelika.

VIRU VERD PRUUTPAAR: Lääne-Virumaalt pärit Reelika ja Margo 20. oktoobril 2001 oma pulmapäeval.

Kubjase pere vanim laps on järgmisel nädalal 13-aastaseks saav Markus. Nooremate seas on aga koguni kaks paari kaksikuid – üheksased Miia ja Anni ning kolmesed Ronja ja Ralf.

Kõik lapsed on iseloomult ja välimuselt erinevad, isegi kaksikud omavahel – mõlemad paarid ju erimunarakukaksikud. Mis aga ei tähenda, et lapsed kokku ei hoia – hoiavad!

“Eks kaksikute puhul pea vanemal jaguma topelt tähelepanu – kui kumbki isesuunas leekima paneb, ole siis mees ja püüa neid!” lausub isa Margo. “Siis vaatad – kummal pool suurem oht on, sinna tormad,” räägib ta oma kogemustest. Ja pahandust tegema on kolmesed tragimad kui üheksased omal ajal – küll joonistavad seintele, küll ajavad midagi ümber, küll tuuseldavad seal, kus ei tohiks.

Populaarne sõna “ei”

“Sõna “ei” on meie majas päris populaarne,” märgib perepea.

Margo sõnul ei möödunud ta endagi lapsepõlv lolluste tegemiseta – seepärast püüab ta oma järeltulijate tempudesse mõistvalt suhtuda.

“Mul on hea meel, et minu lapsed ei oska veel neid asju teha, millega ma ise omal ajal hakkama sain,” tunnistab Margo. “Meil omal ajal tahvelarvuteid, nutitelefone ja playstation´eid ei olnud – pidime mängud ise välja mõtlema ja oma päevi ise sisustama. Eks vahel tuli ette ka selliseid päevi, kus me just kõige eeskujulikumad ei olnud.”

LASTEST VANIM: Sel pildil on Markus kuuene.
FOTOD: ERAKOGU

Margo hinnangul on lastekasvatamise põhimõtted võrreldes selle ajaga, mil ta ise laps oli, kõvasti muutunud. Kindlasti oli tolleaegne kasvatus rangem ning lastel vähem sõna- ja otsustamisõigust. Ning vitsa või lausa rihma maitsta on saanud suur osa ta põlvkonna inimestest. Margo sõnul teavad temagi lapsed, milleks vitsa kasutatakse, ent laste füüsilist karistamist ta ei poolda.

“Nii muidugi ei saa, et karjud nagu füürer päevast päeva ja kodus valitseb sõjaväeline kord, aga mingite piiride seadmine on vajalik,” leiab tänavune aasta isa. Piirid on vajalikud selleks, et lapsed ülekäte ja vanematel üle pea ei kasvaks. Muidu on neil endil hilisemas elus keeruline hakkama saada.

Tõsi, piire on lihtne seada. Kindlustada aga, et neist kinni peetaks, väga keeruline. See nõuab vanematelt järjepidevat tööd.

“Kui tahad, et su kasvatus vilja kannaks, ei tohi sa end korrakski lõdvaks lasta,” tõdeb Margo, kes samas leiab, et kui abikaasaga võrrelda, on ta lapsevanemana ehk leebem ja järeleandlikum.

Kui Margo mäletab oma lapsepõlves kehtinud põhimõtet “enne töö ja pärast lõbu” – sõprade juurde sai minna alles siis, kui nõutud kogus puid saetud –, siis nüüd on nii praeguste lapsevanemate kui kogu ühiskonna suhtumine töökasvatusse leebem. Lapsed ise on aga varmad seda ära kasutama.

KUMB ON KUMB? Anni ja Miia üheksa aasta eest beebidena.

SPORDITÜDRUKUD: Kaksikud Miia ja Anni osalesid mullu Ööjooksul.

“Natuke aidatakse siit-sealt teha ja juba kibeletakse: ma olen juba küllalt teinud, kas ma nüüd tohin sõprade juurde minna?” kirjeldab Margo. “See on suur saavutus, kui oled suutnud lapsele selgeks teha, et oma tuba tuleb koristada ning asjad, mis maas vedelevad, üles korjata.”

Õnneks paistab, et vanemate eeskuju ja aina korratud jutt hakkab lastele lõpuks kohale jõudma. Margo nõustub nendega, kes praeguseid noori lumehelbekesteks nimetavad. Tema püüab teha nii, et oma lapsi nende hulka arvama ei peaks. Kerge see ei ole. Kerge pole ka laste ülemäärast ekraanihuvi jahutada. Jagub juba kolmeaastastelgi nuti kohapealt nutti ning plinkiv ekraan haarab mudilaste kogu tähelepanu.

Laste ekraanikasutust on küll võimalik piirata, ent nutimaailmast neid eemal hoida ilmselt ei õnnestuks – on ju sellest saanud igapäevaelu paratamatu osa, millest ei pääse.

Margo leiab, et nutisõltuvust aitab ennetada see, kui iga laps tegeleb huvialaga, mis talle meeltmööda on ja silma särama paneb. Nii mängib vanem perepoeg Markus FC Kuressaares jalgpalli, Anni käib purjetamas ja Miia tantsib Semiiris.

Väärtushinnangud paika!

Ikka ja jälle on meedias juttu vägivallatsevatest ja vandaalitsevatest noortest. Mida saavad vanemad teha, et nende järeltulijad “pätiks ei kasvaks”?

“Sõnades on seda lihtne öelda, aga väärtushinnangud peavad kodus paigas olema – mida on mõistlik teha ja mida mitte,” lausub Margo. “Just väärtushinnangud on need, mis peaksid last rajal hoidma. Kui kodus lapsed kaklevad, olen alati küsinud: “Kas ema ja isa teevad nii?” – “Ei tee.” – “Aga miks teie siis seda normaalseks peate?” Selline asjade selgitamine võtab lapsed ikka mõtlema.”

Paljud lollused, mida hiljem kahetsetakse, sünnivad ka kambavaimust ajendatuna, teab Margo. Isana leiab ta, et kui laps on millegi taunitavaga hakkama saanud, peab ta julgema seda tunnistada, oskama oma tegu põhjendada ja tehtu eest vastutuse võtma.

“Oluline on, et laps teaks: alati tuleb lähtuda põhimõttest, et pere on kõige tähtsam ning üksteist tuleb kaitsta ja hoida,” räägib Margo.

Oma koolipõlvest mäletab ta ise, et õpetajaid kardeti ja austati ning nendele vastuhaukumine, rääkimata “pehmesse kohta” saatmisest ei tulnud õpilastel pähegi. Oli siiski üksikuid erandeid, kes seda reeglit vaid kinnitasid. “See, mis toona oli tabu, on tänapäeval aga normiks kujunenud,” tõdeb Margo praegu, täiskasvanuna. “Levinud on karistamatuse tunne.”

Viie lapse kantseldamine võib mõnikord päris võhmale võtta, arvab ajakirjanik. Margo tunnistab, et eks see vahel väsita küll, ning lisab: “Õnneks on abikaasa enamiku unetuid öid enda kanda võtnud.”

Ehkki suuremad lapsed saavad paljude koolis antud õppetükkidega juba iseseisvalt hakkama, vajab nii üks, teine kui ka kolmas aeg-ajalt ema-isa abi. Kui ema annab nõu näiteks matemaatika osas, siis keeled – vene ja inglise – ning ajalugu on Margo rida.

Margo nõustub, et iga laps vajab vanemate jagamatut tähelepanu. Kui lapsi on kokku viis, on seda killustamata aega igaühe jaoks leida üsna keeruline, ent siiski võimalik. Samamoodi nõuab nuputamist see, kuidas saaksid kõik koos vaba aega veeta – on ju lapsed erinevas vanuses ja huvidki igaühel erinevad. Ühised mandrilkäigud ja lauamänguturniirid on aga need asjad, mida naudib kogu pere. Ning Saaremaa lasterikaste perede ühenduse ettevõtmistes püüab pere võimalusel samuti osaleda.

“Olen püüdnud lapsi motiveerida jutuga: mida rohkem aitate meid kodustes toimetustes, seda rohkem on meil aega koos olla,” lausub Margo.

Viru veri ei värisenud

Oma isiklikku, kohustustevaba aega suure pere vanematel peagu polegi, kuna vanavanematest ja sugulastest tugivõrgustik asub mandril. On ju mõlemad, nii Margo kui ka Reelika mõlemad hoopiski viru verd ning enne Saaremaale kolimist elanud Lääne-Virumaal Rakveres. Saaremaale tuldi emotsiooni ajel.

“Mingil hetkel muutus sealne elu rutiinseks kindla mustriga mulliks,” põhjendab Margo.

Kui mereakadeemia haridusega abikaasa Reelika nägi tööportaalis juhtumisi kuulutust, kus Saaremaale merevalvekeskusesse otsiti radarvaatlejaid, oli otsus kerge tulema. Seda enam, et siin varem puhkamas käinud Kubjaste arvates oli Saaremaa – ja on praegugi – mõnus paik.

“Leidsin, et tööd saan saarel ikka – tegutseb ju päästeamet igas Eestimaa nurgas,” ütleb sisekaitseakadeemia päästeeriala lõpetanud Margo.

Kuna Margo ja tema kaasa on mõlemad stabiilsust hindavad inimesed, soovisid nad lapsi kasvatada mitte üüripinnal, vaid oma majas. Nõudis üksjagu pingutamist, ent valmis pere hubane kodu Kuressaare äärelinnas lõpuks sai. Või siis peaaegu valmis, sest kõpitsemist majas ja selle ümber jagub küll ja veel.

UUED ILMAKODANIKUD: Ralf ja Ronja viiepäevastena.

Margo hinnangul on Saaremaa elamiseks suurepärane koht. Siinne väike kogukond on tema arvates pluss – kuna inimesed teavad-tunnevad üksteist, on elu turvalisem ja rahulikum. Ning tänu lühikestele vahemaadele on võimalik kerge vaevaga ühest punktist teise jõuda.

Olgugi tegemist viie lapse isaga – pealegi Saare maakonna aasta isaga –, ainult isa-ametile Margo pühenduda ei saa: leib vaja ju lauale tuua, leivakõrvane kah.

Margo töötab päästeametis ohutusjärelevalve osakonna ehituskontrolli teenuse nõunikuna. “Pikk lohisev ametinimetus, aga töö ise on seotud ehituslike tuleohutusnõuete kontrollimisega,” märgib Margo, kelle roll ohutuse tagamisel algab juba ehitise planeeringufaasist ja nõuete paikapanemisest. “Ehitusprojekti puhul jälgime, et ohutusnõudeid oleks järgitud, ning kui hoone on valmis, vaatame üle, et kas see vastab projektile ja tuleohutusnõuetele.”

Kuna Margo tööpiirkond hõlmab kogu Lääne-Eestit, peab ta sageli mandrile sõitma. Viimasel ajal on reise Suure väina taha ette tulnud eriti tihti. Küll toimuvad seal strateegia-, küll muud seminarid.

“Üks osa mu tööülesannetest ongi strateegiate kujundamisel kaasa rääkida,” lausub Margo. Seega tööd Margol jätkub, jääb ülegi. “Kuna olen sageli kodust ära, on lapsed justkui armsamaks muutunud,” lausub pereisa naerdes.

See, et Saaremaa lasterikaste perede ühendus ta aasta isa konkursile kandidaadiks esitas ning tiitel just talle otsustati anda, tuli Margole üllatusena.

“Vahel, kui midagi on lastega seoses ununenud või untsu läinud, oleme naisega ikka teineteist tögades aasta isaks ja aasta emaks nimetanud, aga et see tiitel tõesti õuele tuleb, poleks ma uneski osanud oodata!” tunnistab ta. “Mu enda arvates pole mu töö- ega perealastes saavutustes midagi nii väga erilist, tiitlitest tähtsam on pere tunnustus ja kooskõla.”

Tule soovi tänavusele aasta isale ka omalt poolt õnne pühapäeval kell 12 Kuressaare kultuurikeskuses toimuval isadepäevakontserdil!


MARGO KUBJAS
Sündinud 28. mail 1979 Kadrina alevikus Lääne-Virumaal

Haridus
• Kadrina Keskkool 1997
• Väike-Maarja Päästekool, päästja eriala 1998
• Sisekaitseakadeemia, pääste-eriala 2009
Töö
• Ida päästekeskus, päästja, meeskonnavanem, inspektor,
juhtivinspektor 1999–2013
• Lääne päästekeskus, Kihelkonna päästekomando
meeskonnavanem 2013
• Lääne päästekeskus
*ohutusjärelevalve büroo juhtivinspektor 2016
*ohutusjärelevalve büroo peainspektor 2017
*ohutusjärelevalve büroo nõunik 2018–…

Perekond
• Abielus, kaks poega ja kolm tütart


TEISED TEMAST

TRIINU SINK, MTÜ Saaremaa Lasterikaste Perede Ühendus juhatuse esimees:
Margo on särasilmne ja tegus mees, kes murede ja probleemide tekkimisel ei virise, vaid üritab leida lahendust. Samuti ulatab ta oma abistava käe ka teistele, kes seda parasjagu vajavad.

Esitasime Margo Kubjase aasta isa kandidaadiks, kuna ta on silma jäänud oma positiivsuse ja pühendumisega. Pühendumine paistab silma kõigis tema tegemistes – pere loomisel ja hoidmisel, tööalasel edasiarenemisel ning kogukondlikus tegevuses. Margo on loonud oma lastele võimaluse kasvada armastavas peres, kus peetakse lugu sportlikest eluviisidest, kogukonna hoidmisest ja vabatahtlikust tegevusest.

MARGUS LINDMÄE, kolleeg, Saaremaa päästepiirkonna juhataja:
Kui küsitakse, kes võiks olla aasta isa, siis Margo Kubjas võiks seda olla kas või mitu aastat järjest – tema jaoks on pere väga tähtis. Tema pere on üks vahva ja harmooniline punt. Saaremaa on Margo tulekuga palju võitnud. Kolleegina on Margo väga tore, aktiivne ja asjalik inimene, saab aga järjest ametikõrgendusi. Sellele vaatamata ei ole ta tõusnud kõrgustesse, vaid on jäänud kõigiga suheldes mõnusaks inimeseks.

REELIKA KUBJAS, abikaasa:
Margo on hea abikaasa ja hea isa. Kuna ta tegeleb palju lastega, on mul selle võrra palju kergem. Kui ma olen öösiti tööl, on tema lastega kodus, samuti on ta lastega kodus siis, kui ma koolitustel käin. See-eest on minul rohkem aega päeval, kui ma kodus olen. Meist kahest olen mina nõudlikum ja rangem lapsevanem. Kui kogu pere on koos, toimetame meelsasti õues. Üsna sageli käime ka mandril oma vanemate juures.

MARKUS, poeg:
Minu isa on töökas mees. Ta on lahke, aga mõnikord kuri ka – siis, kui olen näiteks vene keeles või matemaatikas halva hinde saanud. Õnneks ei juhtu seda sageli. Kui mul on abi tarvis, siis isa aitab. Ja kui on mõni probleem, saan temalt nõu küsida. Hakkasin jalgpalliga tegelema juba nelja-aastasena. Kui hiljuti tundsin, et ma vist enam ei taha mängida, soovitas isa ikkagi jätkata. Nüüd on mul mängusoov õnneks jälle tagasi.

Isaga koos vaatame komöödiaid, sõja- ja action-filme ja teeme tööd. Oleme näiteks kuuri ehitanud.

ANNI, tütar:
Minule meeldib isaga juttu ajada. Temaga saab rääkida väga paljudest asjadest, sest isa teab peaaegu kõike. Ta aitab mind mõnikord koolitöödes ka – kui ma ei oska. Siis on ta leebem kui emme. Minu arvates on meie issi kõige parem isa!

MIIA, tütar:
Minu isa on tark, ta oskab mind õppimises alati aidata. Mulle meeldib issiga mürada ja lauamänge mängida. Meie lemmikmäng on “Tsirkus”. Tavaliselt võidab emme.

Print Friendly, PDF & Email