UURIME JÄRELE: Eile olid KG-s seintel QR-koodid, mille kaudu sai õppealajuhataja Anu Saabase sõnul rohkem infot mardipäevakommete kohta.
MAANUS MASING
Kuressaare gümnaasium ei plaani nagu Saaremaa ühisgümnaasium proovida võimalust lõpetada vähemalt algklassides nutiseadmete kasutamine. Kuigi Saarte Hääleni on jõudnud signaalid, et KG-s ei tohi algklassides nutiseadmeid enam kasutada, ei vasta need kuuldused õppealajuhataja Anu Saabase sõnul tõele. Ta ütles, et tegemist võib olla klassisiseste kokkulepetega.
“Kooli kodukorras selline reegel meil puudub. Kui mõni klass on oma klassisisesed kokkulepped vahetunnitegevusteks teinud, need ühiselt heaks kiitnud ja omaks võtnud, siis nii see võibki olla,” lausus Saabas. Ajakirjanikuga vestelnud õpetajad tunnistasid, et üldist keeldu ei ole ja nutiseadmete kasutamine on kooli algklassides kontrolli all.
Anu Saabas selgitas, et keelamise asemel viiakse koolis läbi projekte, kus lapsed saavad ka vahetunnis nutiseadmeid kasutada teaduslikel või tähtpäevadega seotud eesmärkidel. Eile olid koolimajas seintel näiteks QR-koodid, mis suunasid mardipäeva kommetest rääkivatele internetilehekülgedele. Programmeerimise päeval olid koridori välja pandud robotid, mida juhiti nutiseadmetega.
SÜG teadupoolest on koostöös hoolekoguga liikumas kokkuleppe poole, et nutiseadmetel kooli ajal kohta ei ole.
Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogu juht Anton Teras ütles, et SÜG-is püütakse tõepoolest sellisele kokkuleppele saada. Tema sõnul on kokkuleppe saavutamise korral see võimalus lahenduseks, kuidas koolis rohkem õppimisega tegeleda, ja nutiseadmeid kasutatakse koolitööst vabal ajal. Teras lisas, et praegu oodatakse detsembri alguses toimuvat hoolekogu koosolekut, et kuulata seal lapsevanemate arvamusi ning siis otsustada. Milline oleks õpilaste reageering sellisele keelule, Teras öelda ei osanud. Tema sõnul saab selles selguse õpilasesinduse kaudu, kes peaks oma arvamuse kujundama.
Saaremaa ühisgümnaasiumi abiturient Liis Keel ütles, et arvatavasti tekitab see õpilaste seas ikkagi meelehärmi, kuid ehk annab ka paremaid tulemusi. Ta tunnistas, et ise kasutab ta kooli ajal vajadusel telefoni küll. Vahel tuleb ette ka tunni ajal kasutamist. Ent üldjuhul keskendub ta ikkagi sellele, mida õpetaja räägib.
SÜG-i õppealajuhataja Marek Schapel on kooli hoolekogu ettepaneku kohta varem öelnud: “Kool toetab seda, aga me ei ole leidnud veel päris head lahendust. Kuni neljanda klassini, kus on ainult üks klassiruum, on asi lihtne. Aga sealt edasi ei ole me suutnud välja mõelda metoodikat, kuidas me kokkukorjatud telefone hoiame. Lapsed liiguvad ju klassist klassi.”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Telefonid TULEBKI ära võtta koolisisestes tingimustes!
Veider, et sellele veel vastu suudetakse vaielda. Lapsed ei oska tänapäeval enam omavahel suheldagi. Kui hulluks peab asi minema?
kg-l suva
peaasi, et endal hästi
Ei ole need lapsed ka igas asjas süüdi. Kui vanemad ise on pigem nutis, siis eeskuju ongi nakkav. Katsu täiskasvanuid keelata – liikluses keelumärkki on paljudele tühiasi. Lapsevanem käsib kooli e õpetajaid nutitelefonid ära korjata. Kas vanemad kodus hoiavad laste telefone enda kapis? Siit paar mõtet: miks lapsele üldse nutitelefon ostetakse siis? Enne nutitelefoni ostmist endale ja/või lapsele peaks selgeks tegema, milleks seda üldse vaja on ja mis ohud sellega kaasnevad. Üldjuhul on koolides juba nutiseadmeid (tahvelarvutid) piisavalt olemas, et õppetöös neid kasutada. Ja koolid, vähemalt mõnigi Saaremaa kool teeb kõik selleks, et digikasutuse teadlikkust tõsta. Ja kus koolis on jamad, siis tuleb õppetöö korraldust korrigeerida. Keelamine ei ole küll edasiviiv ehk keelamine on nõrkadele.
Veider, et keegi suudab Volli seiskohtadega nõustuda. Mõne aasta pärast on meil telefoni asemel hologramm v on see meil silma ees. Masinapurustajatestpeale on kõik tehnikavastased liikumised kaotatud – sh. ka pasta- ja viltpliiatsite keelustamine jms. Tehnoloogia tuleb rakendada inimeste teenistusse ja selle kasutamist tuleb suunata
Kuressaare külaliikluses ongi keelumärk tühiasi. 90% meie liiklusmärkidest on naeruväärsed — küll keelumärgidki või näiteks uue Tallinna tn märgiallee.
Võta näiteks Põhja tn. Milleks on seal keelumärk? Kas tee liiga kitsas kahesuunaliseks liikluseks?
Ma ei saagi oma uue maja — Ruubi Kodu juurde linna poolt tulles. Pean Zigulliga sellise ringi tegema ja õhku saastama.
Sinu tehnoloogia areng ajab küll hirmu nahka. Kas varsti polegi enam sõpru kellega koos õlut juua? Tehakse seda skaibi teel igaüks oma kodus? Või hoopis robotiga toimub see joomine?
Mulle tundub, et sa oled natuke palju nupust nikastunud.