Politseinik Vahter päästis mandri kalamehed udust (4)

ROBERT VAHTER leidis, et parim variant on sõita patrullautoga võimalikult ranniku lähedale ning sireenid ja vilkurid pimedas sisse lülitada.
MAANUS MASING

Pealinnast tulnud kalamehed eksisid Ida-Saaremaa kandis merel udu tõttu niimoodi ära, et Muhu piirkonnapolitseinikul Robert Vahteril tuli mitu tundi taskulambiga ja sireenide saatel mööda kallast kõmpida, enne kui mehed õnnelikult kaldale jõudsid.

Kübassaare kandis juhtunust sai Vahter välijuhilt teate kell 16.30 ning kõige lähemal olnuna tõttas ta kohe sündmuspaigale. Nimelt olid häirekeskusesse helistanud mehed, kes ei leidnud paksus udus enam teed õigele kaldale. Mehed olid Kübassaarest kell 8 merele läinud, kuid pärast ilusat kalastuspäeva tuli järsku paks udu ja kalamehed jäid hätta.

“Mehed ise kõnelesid vene keelt ning elavad Tallinnas ja kohalikke olusid ei tunne, kuigi nad on ka varem seal kalastamas käinud,” rääkis Vahter. Ühtegi moodsat GPS-seadet neil kaasas ei olnud. Vahteri sõnul oli mõlemal mehel õnneks tavaline nuppudega mobiiltelefon. Ühe aku sai kohe tühjaks ning teinegi oli üsna piiri peal. Siiski töötas see nii palju, et merevalvekeskusega suhelda. Merele olid mehed läinud päramootoriga Kasse paadiga, millel kütus poole päeva pealt otsa sai ning sealt edasi liiguti aerude jõul.

“Udu oli tõesti paks ning mobiiltelefoni leviga on sealkandis kehvad lood. See tuleb ja läheb,” rääkis Vahter. Algselt ajas segadusse ka meeste positsioneering, mis näitas hoopis teisele kaldale, kus mehed üldse ei viibinud.

“Leidsin, et parim variant on sõita patrullautoga võimalikult ranniku lähedale ning sireenid ja vilkurid pimedas sisse lülitada,” selgitas Vahter ja lisas, et ise läks ta taskulambiga merele tuld näitama. Samal ajal oli ta kontaktis merevalvekeskusega, mille töötajal oli omakorda kalamees telefoni otsas. Kalamehed nägid politseiniku taskulambi valgust ja jõudsid kella 19 paiku Muraja külas lõpuks kaldale ning Robert Vahter aitas nad sõidukini. Meestel oli külm veidi naha alla pugenud, kuid arstiabi nad ei vajanud.

Kalameeste sõnul olid nad mitu korda erinevates kohtades käinud, kuid igal pool oli vaid mets ja kõrkjad ning seega polnud neil enam vähimatki aimu, kus nad on.