Lockerbie terroriakti tagamaad: Kas diktaator Muammar al-Gaddafi on süüst puhas?

KÕRGEIMAL TASEMEL: Käsu korraldada kohutav terroriakt Ameerika Ühendriikide vastu olevat andnud Iraani islamirevolutsiooni liider ajatolla Khomeyni (1902–1989).
RASEEF22.COM

Septembri lõpus trükivalgust näinud raamatus väidetakse, et tegelikult andis hoopis Iraan korralduse Ameerika reisilennuk õhku lasta, mis Frankfurdist läbi Londoni ja New Yorgi Detroiti lendas. See tähendab aga, et Liibüa selles terroriaktis süüdi ei ole. Veel on raamatus kirjutatud, et Washington olevat tegeliku kurjategija vabaks lasknud.

Briti ajakirjaniku Douglas Boydi uus raamat 1988. aasta lennukatastroofist Šotimaa linnakese Lockerbie kohal on maailmas põhjustanud paraja skandaali. 2003. aastal tunnistas Liibüa toonane liider Muammar al-Gaddafi, et kannab juhtunu eest vastutust ja maksis kannatanute omastele kompensatsiooniks 1,7 miljardit Inglise naela. Raamatus väidetakse aga, et tegelikult oli peamine süüdlane Iraani usuliider ajatolla Khomeyni ja et terroriakti otsene täideviija varjavat end praegu valenime all USA pealinnas Washingtonis.

Teemat kommenteerinud Briti ajalehed kirjutavad, et liibüalased on nüüd vihased ja nördinud, küsides täiesti õigustatult, kes ikkagi tagastab neile raha ja hüvitab majandussanktsioonide tekitatud kahju?

Uurimine lõpetati kiirustades

Lockerbie terroriakti detailne uurimine lõpetati üsna pea pärast seda, kui 1991. aastal oli esitatud süüdistus Liibüa luureohvitserile ja Liibüa Araabia lennukompanii turvaülemale Abdelbaset al-Megrahile. 2001. aastal mõisteti see mees Hollandi territooriumil toimunud kohtuprotsessil süüdi ja talle määrati eluaegne vangistus. Kuid juba 2009. aastal vabastati al-Megrahi tervislikel põhjustel ennetähtaegselt ja kolm aastat hiljem suri ta Liibüas eesnäärmevähki.

Raamatus “Lockerbie. The Truth” (“Lockerbie. Tõde”) kirjutab Douglas Boyd: “Korraldus lennuki Boeing 747, mis sooritas reisi PA103, hävitamiseks tuli hoopiski Iraanist, mitte Liibüast. Terroriakti tagajärjel hukkusid kõik lennuki pardal olnud 259 inimest, Lockerbie linnakesele kukkunud lennukirusude tõttu sai aga surma veel 11 inimest.”

KOORDINAATOR: Terroriakti täideviimist korraldas ja rahastas Iraani Islamivabariigi toonane siseminister Ali Akbar Mohtashamipur.
Dailymail.co.uk

Boydi raamatus kirjeldatakse detailselt liibüalaste elu pärast 30 aasta möödumist Lockerbie tragöödiast. Neist kümme aastat on Liibüa rahval tulnud taluda karmi rahvusvahelist majandusblokaadi. ÜRO julgeolekunõukogu kehtestatud sanktsioonidel oli suisa laastav toime. Nii näiteks katkestati täielikult lennuliiklus Liibüaga. Lisaks nõuti, et diktaator Gaddafi režiim peab hukkunute lähedastele maksma 1,7 miljardit Inglise naela kompensatsiooni.

Erilist tähelepanu on Briti ajalehed pööranud mõnele seigale äsjailmunud raamatust. Kirjutatakse, et kui Douglas Boydi kogutud info osutub tõeks, võib see endaga kaasa tuua tõelise skandaali. Omal ajal kasutati ju just Lockerbie tragöödiat selleks, et kuulutada kogu Liibüa valitsus kuritegelikuks.

Samas väidab Boyd oma raamatus, et Ameerika Ühendriigid kaitsevad Lockerbie terroriakti tegelikku täideviijat, kes 1988. aastal andis korralduse Pan Americani reisilennukisse lõhkekeha toimetada. Lennukatastroofi peamine süüdlane olevat aga Iraani islamirevolutsiooni kõrgeim liider ajatolla Khomeyni, mitte Muammar al-Gaddafi.

Tunnistaja sai kopsaka rahasumma

Vastavalt Boydi andmetele oli terroriakti otsene täideviija lennunduse turvaekspert Abu Elias. Praegu töötab ta Washingtoni ühes õppeasutuses, kandes nime Basel Bushnaq. Ameerika Ühendriikides on talle tunnistajakaitse seadusega tagatud riigipoolne puutumatus ja turvalisus.

Nagu eelpool öeldud, tunnistas kolonel Muammar al-Gaddafi 2003. aastal end terroriakti toimumises miskipärast süüdi ja maksis hukkunute omastele kompensatsiooniks 1,7 miljardit Inglise naela. Miks ta seda tegi, selle kohta võib praegu vaid erinevaid oletusi teha, arvab Douglas Boyd.

Briti ajaleht The Daily Express kirjutab, et pärast Boydi raamatu läbilugemist tekib paratamatult mitmeid küsimusi. Üks neist puudutab Malta saarel asuva rõivapoe omaniku Tony Gauci avaldust. Omal ajal oli Gauci (kes suri 2016. aasta oktoobris) Lockerbie süüasjas peamine tunnistaja. Just tema kinnitas, et Abdelbaset al-Megrahi ostis tema poest rõivad, mis hiljem leiti kohvrist, kus oli olnud pomm. Tõsi, hiljem on päevavalgele tulnud, et Gauci sai oma tunnistuse eest mitu miljonit dollarit.

Teine Briti ajaleht The Daily Mail väidab otsesõnu, et just Abu Eliast peetakse Lockerbie terroriakti peamiseks kahtlusaluseks. Just tema olevat Londoni Heathrow´ lennujaamas, kus Frankfurdist startinud Pan Americani reisilennuk vahemaandumise tegi, turvatsooni tunginud ja paigaldanud ettenähtud kohta lõhkeseadeldise, mis vahetult enne Pan Americani reisilennuki väljumist pagasiosakonda jõudis.

PEAMINE TUNNISTAJA: Lockerbie süüasjas oli peamine tunnistaja Maltal asunud rõivapoe omanik Tony Gauci. Mehe väitel ostsid terroristid riided, millesse lõhkekeha mähitud oli, tema ärist.
WorldPress.com

Ajaleht lisab, et palju aastaid oli maailm veendunud hoopis teistsuguse versiooni õigsuses. Kuid juba 1989. aasta septembris teatas USA Luure Keskagentuur järgmist: “Plahvatus oli hoolikalt ette valmistatud, terroriakt oli saanud heakskiidu väga kõrgel tasemel ja kogu seda aktsiooni rahastas Iraani endine siseminister Ali Akbar Mohtashamipur.”

2001. aastal mõistis kohus Abdelbaset al-Megrahi terroriakti toimepanekus süüdi ja määras talle karistuseks eluaegse vangistuse. Kuid 2009. aastal otsustas Šoti valitsus al-Megrahi tervislikel põhjustel ennetähtaegselt vabastada – arstid olid tal diagnoosinud eesnäärmevähi ja prognoosisid, et mees sureb juba lähiajal.

Arusaadavalt ajas Douglas Boydi raamat liibüalased marru. Kui uskuda Briti ajalehti, peaksid Suurbritannia ja Ameerika Ühendriigid liibüalaste arvates nende riigi ees ametlikult vabandama ja hüvitama kõik kahjud. Kompenseerida tuleks ka moraalne kahju, mida britid ja ameeriklased on liibüalastele oma süüdistustega tekitanud.

Ajakirjanduse andmetel olevat üks Liibüa kõrgemaid ametiisikuid esitanud otsese küsimuse: “Kes hüvitab liibüalastele majandusblokaadiga tekitatud kahju ja tagastab raha, mille Liibüa riik kompensatsioonideks maksis? Kes heastab Abdelbaset al-Megrahile ja tema pereliikmetele tekitatud alandused, maksab kompensatsiooni vanglas veedetud aastate ja ebaõiglaste süüdistuste korvamiseks?”