Selleks, et teada, kui palju on 68 + 14, ei pea tingimata matemaatik olema. Algklassi õpilanegi saab vastuseks 82.
Kui jutt käib 68-st hooldekodukohta ootavast inimesest (kellele lisanduvad likvideeritavast Sõmera erihooldekodust üldhooldusteenusele saadetavad 14 klienti), ei pruugi järjekorras olijate arv võrduda nende arvuga, kes seda kohta hädasti vajavad. Ehk saaks tõesti osa neist inimestest hakkama ka kodus elades, kui neile sobilikke sotsiaalteenuseid pakkuda. Kuidas aga on võimalik, et 68 inimesest vajab abivallavanema hinnangul hooldekodukohta kõigest viis? Millest nii suured käärid? On ju ainuüksi Muhu hooldekeskuse järjekorras juhataja sõnul hädalisi, kes kohe kohta vajaksid, kümmekond.
Kas tõesti suudab vallaametnik anda järjekorras olija terviseseisundile ja tema vajadustele objektiivsema hinnangu kui see inimene ise, tema lähedased või hooldekodu juhataja? Ehk on järjekorras ootajate ümberhindamise põhjus hoopis selles, et vallal lihtsalt pole võimalik neid kõiki kuhugi majutada?