“Saaremaa vald on sisuliselt muudetud maakonnaüleseks omavalitsuseks. Samas tasub maakondlikult tasandilt juhtida ja kontrollida vaid paari keskset funktsiooni,” kirjutab MTÜ Ida-Saaremaa Kihelkonnakogu juhatuse liige Kristjan Moora vastukajaks vallavolinik Andres Tinno arvamusloole (“Mida kaugemal kodust – seda julgem mees”, SH 23.10). Moora sõnul piisab enamike valdkondade arendamiseks ja teenuste kvaliteedi tagamiseks sellest, kui piirkondades autonoomselt tehtavaid otsuseid maakonnakeskselt vaid koordineeritakse.
Tinnol on õigus. Sundliidetud Saaremaa vallas võimule tulnud koalitsioon on valla juhtimise muutnud liialt enese- ja Kuressaare-keskseks. Organisatsioonide juhtimist on uuritud aastasadu. Alati on jõutud samade lihtsate järeldusteni: iga organisatsioon, kus on palgal üle 30 töötaja, muutubki paratamatult enesekeskseks (ja samas ka oma kontorihoones “majakeskseks”). Üle 80 töötajaga organisatsioonides kulub suurem osas energiat vaid organisatsioonisiseste probleemide lahendamiseks. Ülesanded, mille täitmisega liiga suureks paisunud organisatsioonid igapäevaselt tegelevad, on enamikus ametkonnasiseselt tekitatud: arutatakse ja kehtestatakse täiendavaid sisekorrareegleid, kontrollitakse nende reeglite täitmist ja samas unustatakse need eesmärgid ja väljundid, milleks organisatsioon on loodud.
Rahval ei tasu liigselt vohavaid ja enese ülapidamisele keskendunud organisatsioone (ja vallavalitsusi!) üleval pidada. Parem vähem ja efektiivsemalt.
Probleemidel põhjused
Väidan, et Saaremaa valda saab hästi ja efektiivselt juhtida vallavalitsusega, milles on kokku alla 30 palgalise ametniku ja töötaja. See ei tähenda, et kõik ülejäänud kohusetruud töötajad tuleb koondada. Efektiivsemaks majandamiseks on vaja optimaalse suurusega autonoomseid allüksusi, millel on oma eelarve ja otsustuspädevus. Näiteks kolme eraldi Saaremaa piirkonna elanike jaoks (Ida- ja Lääne-Saaremaa ning Kuressaare linn koos lähiümbrusega) oluliste teenuste osutamiseks vajalikud töökohad ei tohikski olla keskse Saaremaa vallavalitsuse ja osakondade struktuuris ja koosseisus.
Saaremaa vald on sisuliselt muudetud maakonnaüleseks omavalitsuseks. Samas tasub maakondlikult tasandilt juhtida ja kontrollida vaid paari keskset funktsiooni. Enamike valdkondade arendamiseks ja teenuste kvaliteedi tagamiseks piisab, kui piirkondades autonoomselt tehtavaid otsuseid maakonnakeskselt vaid koordineeritakse.
Maapiirkondade tasakaalustatud arenguks ei tohiks enamik kaugematele piirkondadele olulistest töökohtadest asuda Kuressaare linnas. Printsiibid, mida järgida, ei ole keerulised. Valla arengukavas tuleks mitmed uued allasutused – näiteks uus vanadekodu, hooldekodu ja hooldushaigla – kavandada ja rajada väljapoole Kuressaare linna, näiteks Orissaarde. Osa valla investeeringutest tuleb teadlikult suunata väljapoole Kuressaaret, eriti need investeeringud, millega kaasnevad konkreetse piirkonna jätkusuutliku arengu tagamiseks vajalikud töökohad.
Suurem ja tsentraliseeritum võim keskuses on paraku ahvatlev ning igal probleemil on ka põhjused. Näiteks:
– Kuressaarest Saaremaa volikokku valitud rahvaesindajad reeglina ei otsusta muudele piirkondadele vajalike investeeringute kasuks, sest siis neid ju Kuressaares ei valitaks ja mujal saaks vaid üksikuid hääli.
– Praegune vallavalitsus kasutab oma liigse võimukontsentratsiooni õigustuseks olukorda, kus suur osa valla allasutuste palgal olevatest töötajatest on samas ka volikogus ja komisjonides.
– Töökoha kaotamise hirmus hääletavad volikogu komisjonidesse suunatud alluvad kuulekalt nende otsuste poolt, mida vallavalitsus neile seisukoha võtmiseks esitab.
– Muudest piirkondadest laekuvad algatused ja ettepanekud, mis on tehtud eesmärgiga muuta Saaremaa vallavalitsust kui organisatsiooni efektiivsemaks ja säästlikumaks, hääletatakse komisjonidesse kaasatud palgaliste ametnike poolt agaralt maha.
Selline olukord on groteskne, aga see on reaalsus, milles hetkel elame. Paraku oleme Saaremaal kohustuslikus korras läbiviidud haldusreformi tulemusel sattunud varasemast viletsamasse olukorda ka teiste maakondadega võrreldes.
Seniste maavalitsuste likvideerimine, mitmete riigiasutuste kohalike allüksuste koondamine (Saaremaal näiteks merevalvekeskuse likvideerimine, kavandatud päästekopterist loobumine jne) ning lisaks valdade sundliitmisele ka senise Saaremaa omavalitsuste liidu (SOL) likvideerimine – tänaseks oleme olukorras, kus kohalik võim ja otsustuspädevus on sisuliselt terves Saare maakonnas koondunud vaid ühe, väga väikesearvulise ja vaid paari erakonna kohalikest esindajatest koosneva grupi kätte. Neid parteilasi juhitakse pigem erakondade peakontoritest Tallinnast. Sealt tulevad tegevusjuhised, direktiivid ja ressursid, millega luuakse täiendav sõltuvus.
Saaremaa vallas osavaldades moodustatud teenuskeskuste juhatajatel ja osavallakogudel ei ole enam mingit eelarvet ega otsustusõigust.
Saaremaal võimu tsentraliseerimisega saavutatud kesise tulemuse eest vastutab otseselt enamik eelmistest vallavanematest, kes oma valdade esindajatena ise ühinemisläbirääkimistel osalesid ja loodavas ühisvallas osavaldades võimalikust iseseisvuse säilitamisest kas siis teadmatusest või oskamatusest loobusid.
Mitu kihelkonnakogu
Ühe variandina oli Saaremaal kõne all kolme piirkondliku osavalla loomine, mis oleks olnud mitme väiksema valla baasil igati otstarbekas näiteks Ida- ja Lääne-Saaremaal ning Kuressaares ja linna ümbruses. Võimalus selline eesmärk järgnevatel kohalike omavalitsuste valimistel taas kavva võtta on ilmselt igal erakonnal veel olemas.
Maakonnas vajaliku kogukondliku elu juhtimiseks ja korraldamiseks erakonnad ei sobi. Enamik maakondades tegutsevatest vabatahtlikest ja kogukondlikest organisatsioonidest ei ole erakonnad.
Eestlaste ja saarlaste ühise kogukondliku elukorralduse aluseks on aastasadade jooksul olnud kihelkonnad ja maakonnad. Seniste valdade sundlikvideerimise järel tekkinud vaakumis on Saaremaa maapiirkondades sel aastal vabatahtlikul algatusel taasloodud juba mitmed kihelkonnakogud. Ida- ja Lääne-Saaremaal ja Sõrves loodud kihelkonnakogud on juba registreeritud ka eraldi MTÜ-dena, mis ühendavad mitut oma piirkonna kihelkonda ja juba kümneid vabatahtlikke organisatsioone oma piirkonnas. Esmaspäeval on Saaremaa kihelkonnakogudel kavas esimene maakonnaülene koosolek. Tallinnast me juhtnööre ei oota. Kavandame oma kihelkonnakogude tuleviku ise, ühiselt, vabatahtlikult ja erakondade üleselt.
Väga õige jutt! Endised vallavanemad, kes ühinemisele alla kirjutasid lähtusid vaid isiklikust kasust. Praeguse “linnavalitsuse” tegevus on aga lihtsalt jäle. Ei endiseid ega ka praeguseid juhte ei saa kahjuks nimetada inimesteks, kes päriselt hooliksid kohalike kogukondade heaolust. Kahjuks on aina rohkem kuulda “linnaametnike” ülbusest ja inimestest lihtsalt üle sõitmisest. Järgmistel valimistel olgem targemad!
Jah, lühikokkuvõte on ju lihtne — IRLi “tõmbekeskustekeskne haldusreform” sai hävitava hinnangu kõigilt, isegi IRLi poliitikutelt endalt aga Saaremaal mindi kohalike kaabakerakondlaste juhtimisel hävitusliku plaaniga lõpuni. Saarlased näitasid valimistel, et nad ei soovi seda kaabakerakonda Saaremaal võimu juures rohkem näha, samal ajal jäi Muhu vald IRLi lammututöö alt välja ja muhulastel on volikogus võimutäius IRLi käes. Valijate eelistustel polnud mingit kaalu — 31-liikmeline volikogu on täiesti otsustsvõimetu ja läheb Kiisleri haldureformi mudeliga mugavalt edasi!
Kristjan Moora jutt, kuidas asi võiks olla, ei ole utoopia — seda teed läks Hiiumaa. Enn Eesmaa kirjutas Meie Maas mõned päevad tagasi oma valimispropaganda avapaugus, et Saaremaa ja Hiiumaa lähevad õiges suunas. Kaabakerakonna võimult eelmaldamisega näitas valija, et päris rumal valija ei ole – nüüd tahab taas Riigikokku pääseda inimene, kes vallavolikogus on ümmargune null ja ei saa aru isegi asjade liikumissundadest — Saaremaa vald ja Hiimaa vald liiguvad ju vastasuundades!
Ja hetkel olemigi jõudnud sinna, kuhu aastaid kaabakerakonna juhtimisel mindi — https://arhiiv.saartehaal.ee/2015/06/10/koik-saaremaa-omavalitsused-uhinege-2/
Väga õige jutt! See mis praegu toimub, on ikka hull küll, taandareng suures vallas.
vallavanemad osteti ära. Liitumislepingud saadi kergelt. See mida rahvas kartis on käes. Omavaheline võimuvõitlus vallastruktuurides, lühinägelikkus, otsustusvõimetus, jne.
Kallid “linnaisad”! Möelge palun sellele,et ka linnast väljaspool elavad inimesed on inimesed.
Oi, kopipeist ja kella viiene LibaVolli͈ on taas tee arvutisse leidnud.
Usu mind, rahvas on sinust juba ära tüdinenud ja ootavad ammu midagi sarkastilisemat, koomilisemat ja lõbusamat nagu mina neile pakkuda suuda.
Seega lühidalt — sinu aeg on läbi. Õpi sellega elama.
ÕIGE!
Maaisad, vallaisad, linnaisad?? Mes vahet seal on? Toompea nõudis, et tuleb ära teha ja orja kombel kuulekalt ka tehti! Sama moodi jooksevad Toompea emad ja isad Brüsseli isade ja emmede käskluste järgi ;) Mes segadus, sest välja tuleb??? Ah eks pärast paistu ..
Jäin mõtlema,millal mul isiklikult oli asja vallas käia.
Aasta oli 1988 kui noorem tütar sai sünnitunnistuse.
Keskuse monopoli oht on igal tasemel. Ka väikestes valdades arendati samadel põhjustel eelkõige keskust, kui enamus elanikke elab keskuses. Sama kehtib ju Eesis, kus eelisarendatakse Tallinnat ja Harjumaad. Saaremaal on eeldus sellest probleemist üle saada vaid siis, kui väljaspool Kuressaaret ja selle ümbrust elab rohkem valijaid kui keskuses ja neid esindavad volikogu liikmed teevad koostööd. Mujal maailmas tasandab seda ebavõrdsust kinnisvaramaks, mis on keskuses oluliselt kõrgem, kui ääremaadel.