BRET KALDVEE: akne ja rosaatsea võivad elu rikkuda

RAVIPROTSEDUUR: Raviga peab jätkama nii kaua, kuni probleem püsib, kinnitab dr Bret Kaldvee. Kuidas rosaatsea raviprotseduur käib, aitab ette näidata patsiendirollis kolleeg Svetlana Oboskalova.
EGON LIGI

Nahahaigused on sagedane põhjus, miks inimesed arsti poole pöörduvad. On ju nahk üks väheseid organeid, mida selle koguulatuses nähakse. Kui sellega on midagi valesti – nahk sügeleb, tekivad muud ebameeldivad aistingud või kui nahale ilmub midagi ebatavalist –, oleme mures.

Saaremaalt pärit ja Tallinnas Kotka erahaiglas töötava nahaarsti Bret Kaldvee sõnul on nahahaigusi väga-väga palju. Üks sagedasemaid põhjusi, miks inimesed nahaarsti poole pöörduvad, on aga akne.

On teada, et isegi kuni 90 protsenti kogu maailma rahvastikust on mingil eluetapil, eelkõige teismeeas, akneprobleemiga kokku puutunud.

Enamikel juhtudel on akne umbes 25. eluaastaks taandarenenud, kuid kümnendikul esineb löövet vahel ka hilisemas elus.

“Täiskasvanuea akne on üha suurem probleem,” tõdeb dr Kaldvee, lisades, et selle täpset põhjust ei osatagi välja tuua.

Reklaame ei tasu uskuda

“Kindlasti on oluliselt muutunud meie keskkond – mõelgem, missugune keskkond ümbritses meid 50 aastat tagasi ja milline on see praegu,” lausub dr Kaldvee.

Üks oluline tegur on ka erinevate kosmeetikatoodete kasutamine, mis ei ole näonahale kõige sobivamad. “Probleemse näonahaga inimene juhtub nägema reklaami mingi vahendi kohta, mis peaks ta naha korda tegema, aga juhtuda võib hoopis see, et nahale kuhjub nii palju erinevaid tooteid, mis võivad omakorda aknet põhjustada ja seda ägedamaks muuta,” räägib tohter.

Akne ravi peab alustama nii vara kui võimalik ja tegema seda võimalikult efektiivselt. See on vajalik, et vältida hilisemaid tüsistusi.

“Akne ei pruugi olla vaid ajutine nähtus – et vaid mõni aasta on näonahk rasune ja löövet täis,” rõhutab dr Kaldvee. “Ravita jätmise või valede ravivõtetega võib inimene oma näonaha nii ära rikkuda, et tulevikus on see armistunud ja ebaühtlase pigmentatsiooniga.”

Kui liiga hilja arsti poole pöörduda või ravi katkestada, akne ägeneb. Väga suur osa aknest kipub ka arme jätma.

“Ehkki meil on kasutusel laserid, millega nahaprobleeme lahendada, on tegemist väga aeganõudva protsessiga ja protseduurid on kallid,” räägib Bret Kaldvee.

Dr Kaldvee sõnul osatakse aknel ja teistel nahahaigustel üsna hästi vahet teha. Teatud juhtudel võib aga olla päris keeruline eristada aknet sellisest nahahaigusest nagu rosaatsea.

Ka rosaatsea on sageli esinev nahaprobleem, millega kimpus olevad inimesed arstilt abi otsivad.

Mille poolest on akne ja rosaatsea sarnased haigused – rosaatsea korral võivad nahal samuti olla paapulid ehk punetav nahast kõrgem lööve ja pustulid ehk lööve, mille peal on mädavillid.

Punetust saab ravida vaid laseriga

Kõige rohkem eristab rosaatseat aknest sellega hädas olija vanus – sageli tekib rosaatsea inimesel pärast kolmekümnendaid eluaastaid. Ometi on dr Kaldveelgi patsiente, kel see probleem algas juba kahekümnendate hakul.

“Siis ei pruugi akne olla veel kadunud, samas on selle taustal näha pidevat punetust, mille on põhjustanud laienenud veresooned,” lausub dr Kaldvee. “Sel juhul on tegemist kombineeritud probleemiga, kus inimesel on mõlemad – nii akne kui ka rosaatsea.”

Kuigi akne ja rosaatsea ei ole eluohtlikud haigused, võivad need inimesele tema kõige haavatavamas eas suuri probleeme põhjustada, tõdeb dr Kaldvee. “Kui keegi inimesele tema näonaha pärast halvasti ütleb või talle viltu vaatab, võib ta enesekindlus saada väga tugeva hoobi kogu eluks.”

Nii rosaatsea kui ka akne ravi on astmeline. Rosaatsea puhul peab kõigepealt raviga kaotama paapulid ja pustulid. Näonaha punetus jääb, ent selle kaotamiseks ravimitest tolku ei ole. Ainus võimalus on eemaldada punetust põhjustavad laienenud veresooned IPL-protseduuriga.

Akneravi meetodid olenevad selle raskusastmest. “Kui akne on juba algul väga äge, alustame kohe süsteemse ravi ehk tablettraviga,” ütleb dr Kaldvee. “Mõningatel juhtudel kasutame selleks mitu kuud antibiootikume.”

Viimase astme ravi on isotretinoiinravi. See on dr Kaldvee hinnangul väga tõhus, ent põhjustab näonaha kuivust ja kestendust.

Kuna tegemist on tugevatoimelise raviga, on patsient pideva tähelepanu all – arst jälgib nii tema kliinilise vere, maksa kui ka neerude näitusid.

“Õnneks talub suurem osa inimesi seda ravi väga hästi,” märgib Bret Kaldvee.

Enamikel juhtudel on akne siiski pigem kergepoolsem ning seega pole süsteemset ravi vaja alustada – head tulemused on saavutatavad ka lokaalsete ehk nahale määritavate ravimitega.

Üks põhjus, miks akneravi ei pruugi õnnestuda, võib olla see, kui arstid ei nõusta patsiente piisavalt hästi või patsient ise pole arsti kuulates piisavalt tähelepanelik. Näiteks ei ole patsient kursis, et ravil võivad olla kõrvaltoimed.

“Inimene arvab, et on akne ravimile allergiline: näonahk, mis algul oli rasune, muutub väga kuivaks ja ketendavaks ning võib isegi sügeleda,” kirjeldab dr Kaldvee. “See ei ole allergia – naha jaoks on see preparaat lihtsalt uus ja harjumatu.”

Hoia näpud vinnidest eemal!

Arsti sõnul on selle probleemiga võimalik edukalt toime tulla, kasutades erinevaid preparaate või muutes veidi raviskeemi. Nahk harjub akneravimitega keskmiselt kahe-kolme kuuga ning kuivus ja kestendus kaovad.

Kui akne hakkab inimesel pihta teismeeas, ei piisa pooleaastasest ravikuurist. “Raviga peab jätkama nii kaua, kuni probleem püsib,” toonitab dr Kaldvee. “Algul peab ravimeid määrima igal õhtul ning kui näonahk on juba püsinud väga heas seisukorras, siis hakkame pealemääritavaid ravimeid tasapisi vähendama, jälgides, kuidas nahk sellele reageerib.”

Mõningatel juhtudel, kui visuaalselt paistab, et haigus on taandunud, piisab sellest, kui kasutada aknepreparaati paaril korral nädalas. Akne raviga peab aga tegelema paraku nii kaua, kuni probleem püsib.

Ja mis eriti oluline, vinne ei tohi pigistada isegi siis, kui kiusatus selleks on suur!

“Oma näonahka ei tohi traumeerida,” ütleb dr Kaldvee. “Pigistamine soodustab naha armistumist, armide ravi on aga väga pikk ja üsna kulukas. Kui nahale on tekkinud pustulid, saab selle probleemi lahenda ravimite abil.”


Dr Bret Kaldvee. Kes ta on?

Dermatoveneroloogia arst-resident ja dermatoskopist Bret Kaldvee on Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlane ja lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Lisaks residentuurile tegeleb ta teadustööga Tartus ülikooli meditsiinivaldkonna doktorantuuris. Doktorantuuri põhiteema on raske psoriaasi ravi ajal toimuvad muutused nahas ja veres.

Ta on osalenud erinevatel dermatoloogiaalastel koolitustel Euroopas, sealhulgas läbinud Austrias Grazi ülikoolis dermatoskoopia täiendõppe. Esinenud ettekannetega nii dermatoloogia kui ka dermatoskoopia valdkonnas. Dr Kaldvee on Eesti naha- ja suguhaiguste arstide seltsi (ENSAS), Euroopa dermatoveneroloogide akadeemia (EADV) ja rahvusvahelise dermatoskoopia seltsi (IDS) liige.

Print Friendly, PDF & Email