Ungarit kütab üles Kiievi nn surmanimekiri

TÜLIÕUN: Ukrainlased ütlevad Berehove, ungarlased Beregszász. See linn asub Ukrainas Taga-Karpaatia oblastis Ungari piiri vahetus läheduses ja pea 50 protsenti selle elanikkonnast moodustavad ungarlased.

Ungari rahvusvähemus mõjub Kiievi valitsusele kui punane rätik härjale. Topeltkodakondsuse küsimuses puhkenud tüli kogub tuure ning samas on toimuv ohtu seadnud ka Ukraina lõimumise Euroopa Liiduga, kirjutab Saksa kvaliteetlehe Die Welt ajakirjanik Boris Kálnoky.

Saksa ajakirjaniku sõnul korraldas Ungari välisministeerium umbes nädal tagasi pressikonverentsi. Kutse sellele olevat aga saabunud vaid kaks tundi enne algust. Kõige järgi otsustades taheti rääkida millestki väga pakilisest.

Ajakirjanikele edastatud eelinfo järgi oli olukord üpriski dramaatiline. “Mõned kuud väldanud konfliktis Ungariga on Ukraina üle astunud kõigist lubatud piiridest,” võis lugeda Ungari välisministeeriumi pressiteenistuse poolt laialisaadetud e-kirjast.

Ajalehe Die Welt korrespondent lisab, et kuna kutse pressikonverentsile saabus viimasel hetkel, olid kohale tulnud vaid Ungari valitsusele lähedal seisvad telekanalid. Suuremale osale välisajakirjanikest ei jäänud piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks.

Etendus pressile

Kohe pressikonverentsi alguses palus välisministeeriumi ametnik, et ajakirjanikud jääksid sissepääsu juurde seisma, andes samas märku, et kohe-kohe on midagi toimumas, meenutab Saksa lehe korrespondent. Üsna pea väljus ministeeriumist blond naisterahvas, istus töötavate kaamerate ees diplomaatilise numbrimärgiga limusiini ja sõitis minema. “Kes see oli?” tundis üks ajakirjanikest huvi.

Seda selgitas üsna pea Ungari asevälisminister Levente Magyar. “Äsja lahkus siit Ukraina suursaadik,” kuulutas ta. Seejärel rääkis ta, et oli suursaadiku välja kutsunud, et nõuda selgitust kolme murettekitava faktori kohta konfliktis, mis on juba mitu kuud rikkunud Ukraina ja Ungari kahepoolseid suhteid.

Esiteks avaldas Ukraina paremäärmuslik veebilehekülg Mirotvorets (ukr k Миро-творець, Rahusobitaja) hiljuti internetis nn surmanimekirja, kuhu olid kantud ligi 300 ungari päritolu ametniku nimed, kes lisaks Ukraina kodakondsusele on ka Ungari kodakondsus.

Nimekirjas olevat isegi Ungari välisminister Péter Szijjártó, keda nimetatakse “Ukraina riigi vaenlaseks”. Ungari valitsus võttis viivitamatult ühendust USA riigidepartemanguga ja NATO peasekretäri bürooga, et teavitada nimetatud ametkondi Ungari seisukohast antud konfliktis.

Teiseks, jätkas Magyar, on Ukraina poolel täheldatud sõjaväe liikumist ja uute kasarmute ehitamist Ungari piirile.

Ja kolmandaks on Ukraina parlamendi veebilehel alanud allkirjade kogumine kodanike petitsioonile, milles nõutakse kõigi topeltkodakondsusega (st nii Ukraina kui ka Ungari kodakondsusega) isikute väljaselgitamist, et nad seejärel riigist välja saata, rääkis Ungari asevälisminister.

Magyari sõnul olevat Ukraina suursaadik püüdnud teda veenda, et lisaväed piirialal on vajalikud selleks, et paremini kaitsta Ukraina elanikkonda. Suursaadik olevat lisanud, et Ukraina on rahvusvähemuste kaitsmisel õppust võtnud EL-i ühelt autoriteetsemalt liikmesriigilt Prantsusmaalt. Prantsusmaa seadusandluses, jätkas asevälisminister, puudub aga üldse rahvusvähemuse mõiste. Lõpetuseks ütles Magyar, et Ungari palub EL-il ja NATO-l kontrollida Ukrainas toimuvat.

Et tõmmata tähelepanu

Rutakalt korraldatud pressikonverents, seal edastatud dramaatilised sõnumid ja ajakirjanike ees mahamängitud Ukraina saadiku lahkumine – seda kõike tehti eesmärgiga tõmmata lahvatanud kriisile maailma tähelepanu. Seni on rahvusvaheline üldsus toimuvale vähe tähelepanu pööranud. Kuid tegelikult on puhkenud väga tõsine kriis.

Tõsi, esmapilgul pole Ukraina ja Ungari tülis midagi skandaalset. Kõne all on ju peamiselt hariduselu ja topeltkodakondsus. Praeguse seisuga on Ukraina kehtestanud karmid reeglid, et piirata koolides õpetamist rahvusvähemuste keeltes.

Eelkõige on need seadused suunatud vene rahvusvähemuse vastu, mida Kiievi võimukandjad avalikkuse eest eriti ei varjagi.

Kuid need samad seadused riivavad ka riigi edelaosas elavate ungarlaste huve. Selles piirkonnas elab alaliselt ligi 150 000 madjarit. Ukraina võiks ju probleemi lahendada nii, et juba kehtivasse seadusesse viiakse sisse täpsustused, paraku pole seda tehtud.

Mis puudutab topeltkodakondsuse ümber puhkenud skandaali, võib siinkohal meenutada, et juba kaks aastat tagasi hakkas Budapest andma Ungari kodakondusust kõigile välismaal elavatele ungarlastele. Ukraina seadused topeltkodakondsust aga ei luba. Nagu Eestis, nii on ka Ukrainas topeltkodakondsus keelatud eelkõige rohkearvulise vene rahvusvähemuse pärast.

Sellele vaatamata jätkas Ungari oma passide jagamist välismaal elavatele rahvuskaaslastele, sh ka Ukrainas elavatele madjaritele. Väljavihastatud Kiievi valitsus kuulutas seepeale, et Ungari riik käitub Ukrainale kuuluvas piirkonnas otsekui oma riigi territooriumil. Kiiev kuulutas Taga-Karpaatias (kus peamiselt elavadki ungarlased) asuva Ungari konsuli persona non grata’ks (ld k ebasoovitav isik) ja saatis ta Ukrainast välja.

Vastumeetmena saatis Ungari Budapestist välja seal resideeruva Ukraina konsuli.

Nüüd on Ukraina ametivõimud aga teatanud kavatsusest kontrollida kõiki Taga-Karpaatia riigiametnikke topeltkodakondsuse suhtes. Selline korraldus on antud riigi eriteenistustele. Kui ametnikul on topeltkodakondsus, ei ohusta teda trahv või mingi muu sanktsioon. Temalt võetakse ainult ligipääs riigisaladustele.

Takistab lõimumist

Pealtnäha pisiasjast alanud tüli on nüüd saanud takistuseks Ukraina lõimumisele Euroopa Liidu ja NATO-ga. Pea kõik NATO/Ukraina komisjoni – see on Ukraina ja Põhja-Atlandi alliansi peamine koostööorgan – tegevuse raames kavandatud kohtumised on praegu edasi lükatud, kuna Ungari veto on komisjoni tegutsemise blokeerinud.

Die Welt kirjutab, et USA valitsus, NATO ja Euroopa Liidu juhtkond jälgivad toimuvat üha kasvava hämmingu ja nõutusega. On andmeid, et USA president Donald Trump tegi Ungari valitsusjuhile Viktor Orbánile ettepaneku kohtumiseks, kui too lahendab konflikti. Ungari ajalehed kirjutavad aga, et nende peaminister lükkas selle ettepaneku tagasi.

Pole teada, kas Venemaa aitab tüli paisumisele kaasa. (Küll on aga teada, et Moskval on Ungari praeguste võimudega üpriski hea läbisaamine.) Loogiline see ju oleks, sest Kremli huvides on kõik, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Juba 2014. aastal levisid kuuldused, et Moskva soovib provotseerida rahutusi Ukrainas elavate ungarlaste seas, et tekitada nii ka riigi lääneosas terav pingekolle.

Neli aastat tagasi pingestasid säärased kuuldused Kiievi ja Budapesti suhteid. Kui Kiiev aga arvab, et ka praegu on niiditõmbajaks Moskva, kirjutab Die Welt, siis on mõistetav, miks anti vägedele korraldus liikuda Ungari piiri äärsetele aladele. Selge on, et ungarlaste autonoomianõue häirib Kiievi poliitikuid ja seda isegi siis, kui autonoomiat nõutakse vaid sellistes rahumeelsetes valdkondades, nagu kultuur ja haridus.

Praegu kõlavad Ukraina parlamendis üleskutsed osta riigieelarveliste vahendite abil kokku Berehove linnas (see on Ukraina ungarlaste regionaalne pealinn) tühjalt seisvaid kortereid ja anda need eranditult vaid ukraina rahvusest kodanikele. Eelkõige peetakse silmas neid kodanikke, kes on olnud sõja tõttu sunnitud lahkuma Ida-Ukrainast.

Ukraina rahvasaadikute arvates oleks nii võimalik muuta piirkonna etnilist struktuuri. Säärase mõttega tuli näiteks välja ülemraada saadik Viktor Baloha, kes on parlamenti valitud Taga-Karpaatia valimisringkonnast. Ta ütles, et kui kõnealuses piirkonnas tekivad koolid ja kultuuriasutused ukrainlaste jaoks, siis ei saa keegi enam rääkida Ungari enklaavi olemasolust Ukraina riigi territooriumil.

Print Friendly, PDF & Email