
VÕIMALIK ON TÖÖSEISAK: Kui saab teoks halvim stsenaarium, võidakse Tõll ja teised Väinamere parvlaevad reederfirma survestamiseks ajutiselt kai äärde jätta.
MAANUS MASING
Ligi pool aastat vaidlusi palgaküsimustes on viinud meremehed sinnamaani, et kui lähemal ajal lahendust ei tule, on parvlaevade personalil õigus mängu tuua ka hoiatusstreik.
Suursaarte ja mandrivahelist parvlaevaühendust käitav TS Laevad pöördus riikliku lepitaja poole, sest märtsist kestnud läbirääkimised ametiühinguga ei ole viinud kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kõnealune ametiühing esindab liinioperaatori andmeil ca 14% nende töötajatest.
TS Laevade juhi Jaak Kaabeli sõnul on nad kogu selle aja jooksul olnud valmis uuendama mitmeid töötingimusi puudutavaid punkte. Samas esitavat ametiühing Kaabeli sõnul üha uusi nõudmisi. ”Oleme jõudnud patiseisu,” tähendas ta.
Rasked nõudmised
Seega katkestas TS Laevad läbirääkimised ja pöördus riikliku lepitaja poole. ”TS Laevad on regionaalne ettevõte, meie tulu on fikseeritud kaheksa-aastases halduslepingus ning veo kasumimarginaalile on seatud piirid, mida ületada ei tohi,” selgitas ta. ”Seetõttu on meil raske kõikidele nõudmistele vastu tulla.”
Brutotöötasu algab TS Laevade teatel parvlaevadel Eesti keskmisest palgast.
Meremeeste sõltumatu ametiühingu saarlasest esimees Jüri Lember selgitas, et poole aastaga on nad kohtunud TS Laevade esindajatega vähemalt 12 korda ja mitmetes kollektiivlepingu punktides on nad nõustunud tööandja sõnastusega või loobunud nõuete esitamisest.
Küll aga käitus tööandja Lemberi sõnul 21. juunil ebaeetiliselt. ”Läbi ühe juhatuse liikme, kes külastas laevaperesid, pakkus TS Laevade juhtkonna liige töötajatele tervelt 18 punktist koosnevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vahendusel,” avaldas Lember. Mõistetavalt muutis selline samm läbirääkimiste laua taga toimuvat.
”Parvlaevadel töötavad laevaperede liikmed ei nõua mitte midagi erakordset,” toonitas Jüri Lember. Põhinõudmistes soovitakse, et iga-aastaselt korrigeeritaks töötasusid tarbijahinnaindeksi väärtuses. Samuti soovitakse, et õnnetusjuhtumid oleks inimväärselt kindlustatud.
Lemberi sõnul soovitakse kõige madalamatel palgaastmetel tunnitasumäära tõstmist 50 sendi võrra tunnis. Praegu on madruse tunnitasumäär 5 eurot, mis teeb keskmiseks brutotöötasuks 842,5 eurot.
Tööandja on pakkunud esimesel korral 8,3-sendist ja teisel 10-sendist tunnitasumäära tõstmist, mis annaks kuus juurde 14 või 17 eurot brutona. ”Seda olukorras, kus riigis on keskmine brutopalk kasvanud üle 65 euro aastas ja antud ettevõttes pole töötasu kahel aastal sentigi tõstetud.”
Vaatamata kirjalikule järelepärimisele pole TS Laevad tema sõnul soovinud ka valgustada 2017. aasta majandusaasta aruande mõningaid numbreid. ”Küsisime, milles seisneb 4,9 miljoni euro suurune amortisatsioon ehk varade väärtuse kahanemine ühe aasta jooksul, aga samuti seda, kui palju maksti tegevjuhtkonnale 2017. aasta eest preemiat,” lisas Lember.
Kuigi läbi riigi osaluse on tegemist justkui üldrahvaliku ettevõttega, ei ole ametiühingul nendele küsimustele seni vastust. ”Pideva rahanappuse üle kurtmise kõrval on kollektiivläbirääkimiste laua taha kevadest saati kaasatud – tõenäoliselt üsna kulukas – tööõiguse valdkonna nõustamisfirma,” märkis Lember.
Meremehed väge täis
Lember loodab, et lahendus siiski tuleb. ”Mehed on ka väge täis,” kinnitas ametiühingu juht. Ta märkis veel, et mainitud 14% töötajatest, mis TS Laevad välja tõi, kehtib kogu nende töötajaskonna kohta. ”Tekimeeskonnast on üle poole ametiühingus, mis tähendab, et on sisuline võimalus väga ebameeldival moel saarlastel liinigraafik segi lüüa.”
Lember tõi näiteks tunniajase hoiatusstreigi. ”Eks mehed lõpuks ise otsustavad, aga meie anname meestele selle võimaluse, kui tööandja jätkab põikpäiselt oma seisukoha juurde jäämist.”
Ministeerium üritab laevaliikluse katkemist vältida
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamäe sõnul on meremeeste ametiühing ja TS Laevad teinud tublit tööd kollektiivlepingu läbirääkimistel. ”Oluline on saavutada kompromiss, mitte seada eesmärgiks võimalikult kiiret kokkulepet,” sõnas Linnamägi.
Ministeeriumil pole tema sõnul võimalik kommenteerida läbirääkimiste sisulist poolt ega oma tingimustega osapooli survestada. Küll aga on nad veendunud, et TS Laevad teevad kõik võimaliku, mida nad tööandjana sellistes tingimustes teha saavad.
Tööseisakute korraldamine on Linnamäe sõnul ametiühingule võimalus tööandja survestamiseks, kuid selline samm tuleb põhjalikult läbi mõelda. ”Sealhulgas tuleb arvestada saarte elanike vajadustega,“ toonitas ta.
Linnamägi avaldas lootust, et läbirääkimised jätkuvad teineteise seisukohti austavas konstruktiivses õhkkonnas. ”Ministeerium teeb alati endast oleneva, et laevaliiklus saarte ja mandri vahel ei katkeks.”
Miks peaks laevafirma oma mitmemiljonilisest kasumist tekitama vaid paar miljont kasumit aasta lõikes? Seepärast palka ju juurde ei saagi. :)
Miljoneid peab ikka rohkesti olema nagu Eestis lapsi.
Miks üks “regionaalne ettevõte” üldse peaks kasumit saama?
Kui poleks raha, siis ei teeks mitte keegi mitte midagi siin maailmas.
On naiivne arvata, et keegi mingit heategu siin korda saata tahab, ikka on asjaolud võimu ja raha taga. Kaks asja, mida pidevalt jahitakse aga kunagi seda ei tunnistata.
Tegu on Riigi enamusosalusega börsiettevõtte tütarfirmaga.
http://www.mkm.ee/sites/default/files/omaniku_ootused_as_tallinna_sadam.pdf
Eesti meremehed peaksid sommidelt eeskuju võtma. Kui läbirääkimised ei edene, siis on streik ja kõik. Ise asja sees, näinud. Samas eestis on vist selle eest võimalik lahti ka pärast lasta, ei tea, igatahes 2 aastat ilma mingisuguse palgatõusuta näitab ära, kuidas töötajatesse suhtutakse… rämpsu nagu ikka. Kui üldse karma eksisteerib, siis loodan, et niidab selliseid egoistidest si****id tulevikus mõnuga.
Mis sest, et riigi enamusosalus? Kas riik pole loodud raha peal üles kasvama? — Õigus, riik tahab ju ainult head oma kodanikele, et nood kasvõi niisama töötult ja riiki mitte tulu teenides “elu nautida saaksid”.
Naljatilk!
Naljatilk, loe see http://www.mkm.ee/sites/default/files/omaniku_ootused_as_tallinna_sadam.pdf rahulikult läbi plõksimise asemel.
Erinevalt depressiivsetest inimestest, on enamikel meist elu, libaVolli͈ ja ei harrasta hommikukohvi kõrvale täiesti suvalisi ja mõttetuid PDF faile lugeda.
Mis aga puudutab plõksimisse, siis rumalusega võitlemine ei ole plõksimine. Kui ikka inimene endale aru ei anna, et riik toimibki ainult raha nimel, siis tahaks küll teada, kui kõva pesuvahendiga sa oma ajusid loputasid. Paratamatult tekib ju laeva müügist tulu. Kuhu see siis sinu hinnangul pannakse? Maetakse maha, sest raha pole ju kellelgi vaja. Ärme muidugi korruptsioone unusta — see, et hetkel suhteline vaikus on, ei tähenda ju, et need puuduvad.
Iga loll võib Nimi lahtrisse Volli͈ kirjutada ja siis mingi artikli siia kopeerida.
Ära nüüd ütle, et endiselt usud ka seda, et lennukid kaksiktornidesse lendasid.
Depressiivne naljatilk! ;)
Omaniku ootused Tallinna Sadama aktsiaseltsile ei ole mingi “mõttetu pdf”, vaid kirjeldab lühidalt ja ühemõtteliselt, et selle asja taga on ainult raha:
…tegeleda valitud valdkonnas kasumliku ja efektiivse majandustegevusega, mis tagab äriühingu arengu ja riigile optimaalse ja stabiilse omanikutulu;
…Finantseesmärgid
Kasumlikkus
Riigi, kui omaniku, ootus on, et kõik vabal turul opereerivad riigi äriühingud töötavad
kasumlikult. Osaluse valitseja määrab ja esitab Rahandusministeeriumile iga-aastaselt tema
valitsemisel olevate äriühingute oodatava omakapitali tootluse, millest äriühing järgneva aasta
eelarveprognoosi koostamisel peab lähtuma. AS Tallinna Sadama oodatava omakapitali
tootluse määramisel võetakse…
…AS-i Tallinna Sadam klassifikatsioon riigivara seaduse alusel: valdavalt äriliste eesmärkidega
äriühing..
Raha ongi primaarne, mtüd pole ju mõtet börsile viia.
Sul on vist tõesti üks väga raske ja ravimatu puue.
Minu kommentaar algas sellega, kus ma selgelt väitsin, et kõik toimub raha nimel ja siis on vaja mingil vaimselt häiritud inimesel minule papagoiks tulla ja korrata: “raha vaja, raha vaja”.
Kas su elu on tõesti nõndavõrd igav, et selline asi sind ka tõesti rahuldab?
Selleks ei ole vaja mingeid PDF faile läbi lugeda, et nii elementaarsetest asjadest aru saada. Sul võib-olla on. Ehk on sind juba ammustest aegadsest õpetatud, et haridus ja haritus on sama asi?
Mine ela oma Vollifoobia nüüd kuskil kellegi teise kallal välja ja ära kopeeri mingit mõttetut jama siia, mida kõik niikuinii teavad.
Pealegi ei ole sa mu küsimusele vastanud. Mis juhtus kaksiktornidega?
T Ü Ü P I L I N E, kui on vaja mehelt midagi asjalikku kätte saada, siis istub laua all ja väriseb ning on vait nagu sukk.
Pane mingit mõttetut kammajaad siia kopeerima või täiesti sisutus vaidluses osalema, siis on kohe esirinna.
TS laevad pole terve oma veoaja jooksul veel ühtegi asja õieti ega korralikult suutnud teha!!!
Mida Slk ei suutnud 20 aasta jooksul,tegi Ts kahe aastaga,hästi valitud töötajad nõuavad õigust läbi ametiühingu,palju õnne teile.
SLK kleepsud peale ja praamid meitele. Mandri pätid pühkigu oma suu puhtaks. Meil oli tasemel praamiliiklus. Kes ei tea ajalugu elab tulevikuta.