Tuule Grupp ehitas Oti lüpsifarmi ümber lihaveiste pidamiseks (3)

Foto: MAANUS MASING

Eesti suurimasse lihaveisekasvatajasse, Tuule Gruppi kuuluv koostööpartner Vet Agro avab paari nädala pärast nüüdisaegse lihaveiselaudakompleksi, mis mahutab 597 looma.

Kunagisest Oti piimafarmihoonest ja küünist ümberehitatud lihaveiste ammelauta tulevad esimesed asukad sisse selle kuu lõpul, ütles Tuule Grupi põllumajandusosakonna juhtaja Kaido Kaasik (fotol). Viis aastat tagasi pärast lüpsikarja Hellamaale kolimist lihaveiste käsutusse läinud Oti farm on pärast uuenduskuuri oluliselt avaram ja valgusküllasem. Loomad ja nende ilmaletulnud järglased saavad laudas vabalt liikuda, loomade heaolu paraneb võrreldes praegusega oluliselt.

Sügavallapanuga laut varustatakse kaasaegse sõnnikuhoidlaga, mis mahutab ära kogu talvise sõnnikukoguse.

Kaido Kaasik rääkis, et alates 2011. aasta sügisest on Tuule Gruppi kuuluvad ettevõtted ja koostööpartnerid rekonstrueerinud lihaveistele neli ja ehitanud kaks uut lauta. Tuule Grupi loomalautade ehitusplaan startis 2011. aastal, kui Kihelkonna vallas Lätiniidil valmis maakonna esimene 240 kohaga lihaveiste nuumalaut. 2014. aastal sai Laimjala vallas Jõe külas valmis nuumalaut 664 loomale, millele möödunud sügisel lisandus 570-kohaline laiendus. Samal ajal anti Kogulas uue ehitisena käiku kahest laudahoonest koosnev 864-kohaline ammelaut. Nädala pärast valmivasse lauta mahub 571 veist. Tuule Grupi praegu kaugeim koostööpartner asub Räpina külje all, kus sel sügisel tehakse korda laut 75 ammlehmale.

Tuule Grupi investeeringud lihaveiste pidamistingimuste kaasajastamiseks sellega esialgu lõpevad, teha on jäänud mõned söödaplatsid karjamaadele. Edasi keskendub ettevõte investeeringutega loodud tootmistingimuste tulemuseks vormistamisele loomakasvatuses. Paranema peab loomade tervis, vähenema karjast väljalangemine ja suurenema elussündide osakaal. 650–700-kilone nuumakaal tahetakse tulevikus saavutada praeguse 16–18 kuu asemel 14 kuuga. “Veisekasvatus on väga pika vinnaga, siin väga kaua eksiteel olla ei tohi,” põhjendas Kaido Kaasik investeeringutega loodud tingimuste vajalikkust. “Meie oma nuumlooma kellelegi teisele nuumamiseks ei müü, vaid pigem ostame ise juurde,” lisas ta.

Kaasiku sõnul näitas tänavune põuane aasta, et söödamaid tuleb aktiivselt uuendada. Loomakasvatuses ei saa nii suure karja puhul loota vaid sööda ostmisele. “Alati võib sööta juurde osta, aga kui kokkulepitud hindadest kinni ei peeta, hinnapoliitikas puudub stabiilsus ning aasta lõikes tõuseb hind kolm korda, siis on raske äriplaani teha,” selgitas Kaasik. “Peame hakkama end rohkem nende kõikumiste vastu kindlustama.”

Kaasiku sõnul tuleb Tuule Grupi loomapidamisettevõtete silo kõik oma rohumaadelt. Kui möödunud aastal jätkus teravilja müügikski, siis sel suvel jäi saak suuresti põua kätte ning pool vajaminevast kogusest tuleb osta sisse. Heina ostab ettevõte juurde igal aastal, kuid mitte kunagi varem pole koresööt maksnud nii palju. “Kui eelmisel aastal ostsime heina 6–10 eurot rull, siis sel aastal küsitakse 15–25 eurot,” tõdes Kaido Kaasik.