Tühja juttu siin ei aeta ehk Rallis on iga sekund arvel (1)

OTT ON SÜÜDI: Natuke võib selles Otti süüdistada küll, et nii mitu saarlast Toyota palgal on.
TOYOTA GAZOO RACING

Ilm on hall. Vihma mitte üksnes ei kalla, vaid sahiseb ristpistes läbi õhu ja tuul undab kui udupasun – on selle sügise esimene torm. Tallinna külje all Peetri külas kõrguvas Toyota Gazoo Racingu tehases on aga valge, helge ja mõneti steriilne nagu haiglas. Aga eks maja ongi alles vastsündinud ning samaväärselt puhas ja patuta kui äsja ilmavalgust näinud lapsuke.

Alles täna õhtul – poolteist nädalat enne Walesi rallit – toimub tehase ametlik avapidu, kust ei puudu ka Tommi Mäkinen, Ott Tänak ega ülejäänud valdkonna tähed ja tegijad.

Siin ei saa arugi, et akna taga raju on. Hoone maapinnale lähemad aknad on kaetud heleda udukilega, et tulihingelisemad rallifännid oma uudishimu rahuldama ja paparatsod pildistama ei tükiks ning Toyota saladusi endaga laia maailma ei viiks.

See koht siin on Toyota rallimeeste võidusõiduautode kodu. Siin võetakse need pärast iga rallit viimse jupini lahti ja pannakse enne iga uut rallit jälle viimasegi vidinani kokku. Päris kõik ilmselt ei tea, et Otil – ja teistel sõitjatel samuti – on tulenevalt FIA reeglitest aastas sõitja kohta kasutada tegelikult kolm autokere.

Foto: GUNNAR SIINER

Enne hooaega arvutatakse välja ja pannakse paika, millisel rallil sõitja millist neist kasutab. Nõnda see kerede jagamine käib, ikka selle järgi, kuhu ja millise seadistusega masin kõige enam passib.

Parasjagu on siia, Peetri külas asuvasse tehasesse jõudnud võidukad, mis tegid läbi Türgi ralli. Autode kõrval asuvate “jupikastide” küljes on sildid EC 3, 4 ja 5. EC tähendab event car’i ehk võistlusautot. Olemas on ka TC ehk nagu loogika juba öelda võib – test car’id ehk eesti keeli testiautod.

Vanad kered ja totaalne müstika

Autodel, mis Türgi rallilt tulnud, hakkab elutsükkel omadega vaikselt õhtusse jõudma. Need pannakse võrratusse võistlusvormi veel viimast korda. Ees ootab Austraalia ralli, mis nende jaoks on viimane.

Sealt edasi algab neil uus elu testiautodena. Autodel jagubki võistlusvormi üldjuhul üheks hooajaks. Mainitud 3, 4 ja 5 ütlevat isegi, et tegemist on antud juhul väga vanade keredega.

Enne seda, kui Toyotal tehast Tallinna külje all polnud, käis arendus, disain ja ehitus Soomes. Nüüd hakkab kogu logistiline asjaajamine ja autode ülesehitus toimuma siin. Teisisõnu – auto tuleb rallilt sisse, ta võetakse juppideks, pestakse ära, tehakse põhilised keretööd, mõõdistused, kaardistused. Kui auto vajab värvimist või ülekleepimist, teeb seda koostööpartner.

Foto: TOYOTA GAZOO RACING

Olgu veel öeldud, et mootoreid Toyota Gazoo Racing’u siinne tehas ei arenda. Need tulevad Saksamaalt Toyota Motorsport GMBH-st. See, mis seal toimub, olevat täielik müstika. Rääkimata täpsemalt, milles see müstika seisneb, sest kindlasti peitub ka ses jutus mõni ärisaladus, ütlemegi lihtsalt – seal arendatakse mootoreid ja seistakse autode eeskujuliku aerodünaamika eest.

Peetri tehases on parasjagu sees ka autod Saksamaa rallilt. Kuna need olid eelnevalt asfaltiseadistuses, sest seal oli justnimelt asfaldiralli, on nüüd mõistlik saata need edasi Hispaaniasse Kataloonia rallile. Põhjus lihtne – ka seal on tegemist suures osas asfaldiralliga. Need on seejuures esimesed autod, mis lähevad täielikult komplekteeritult ja seadistatult välja just siit majast.

Mis puutub veel ralliradadelt tulnud autode juppideks võtmisse, siis kindlasti ei käi asi nii, et iga mees läheb oma tuppa selle jupiga, mis ta parasjagu kere küljest lahti kruvib. Iga jupp asetatakse just selle auto jaoks mõeldud kärule, mis sõidutatakse seejärel vastavalt sinna ruumi, kus järjekorras järgmine tööprotsess algab. Võib juhtuda, et neid juppe ei kasutatata enam kunagi, aga võib ka juhtuda, et kasutatakse. Taaskasutust teatud määral ikka harrastatakse.

Erinevaid ruume – suuremaid ja väiksemaid – on siin omajagu. Igas neist erinevad mehed ja masinad vastas, tööriistad ootel.

On ka üüratu ladu, kus riiulid kõrguvad laeni ja juppe väljastatakse vaid vajaduspõhiselt. Niisama vaadata ja näppida neid ei saa, et arvepidamine sassi ei läheks ja midagi pärast kadunud poleks. Iga mehaanik siit juppe võtma ei lähe. Siin on omad mehed, kes teavad, kus mis asub ja mida kellelgi täpselt vaja. Bürokraatia selles võtmes on siin ruumis omal kohal. Kui midagi vaja, siis küsi ja härrad laospetsialistid annavad.

VIIMANE VÕIMALUS: Autodel, mis Türgi rallilt tulnud, hakkab elutsükkel õhtusse jõudma. Need pannakse võistlusvormi viimast korda.
GUNNAR SIINER

Võimekust on tehasel ametlikult üheksa kere jagu ehk ühekorraga on võimalik tegeleda üheksa autoga. Suutlikkust oleks aga kolm keret isegi lisaks võtta. Sedavõrd palju on siin vaba ruumi.

Tavapärane protsess on, et ühe komplekti kerede jaoks kulub kaks-kolm nädalat. Selle aja jooksul suudavad mehaanikud ja insenerid teha väga rahulikus tempos väga head tööd. Kui aga tuli on takus, siin on kere valmis tehtud kahe-kolme päevaga ilma, et kvaliteet langeks. Aga kiirustamine ei saa olla eesmärk omaette.

Mis puudutab rallipiloodi ja kaardilugeja istmeid, siis need on täpselt meeste mõõtude järgi ehitatud. Piltlikult öeldes – kui kaalus juurde võtad ja kints istmesse vajudes rulli kipub jääma, tuleb istet hakata sügavamaks hööveldama. Seega on soovituslik püsida vähemalt hooaja vältel samas kaalus.

Kui aga oledki kogemata kaalu kogunud, näiteks pärast jaanipäeva ja aastalõpupidustusi, või vastupidi, oled ootamatult kergemaks muutunud, siis rallidel käib tegelikult kaasas ka niinimetatud vahtkummispetsialist, kes kohendab istme enne starti jälle sellesse istuja mõõtmeisse.

Üheksa rahvust pluss saarlased

Peetris on Toyota tiimi edu nimel tööd rabamas üheksa rahvust: prantslased, belglased, lätlased, sakslased, poolakad, soomlased, jaapanlased, inglased ja eestlased. Või seitse rahvust, kui naljatamisi eraldi rahvuseks lugeda ka saarlased, sest saarlasi siin tõesti jagub.

Esmajoones muidugi Ott Tänak ise, tänu paljuski kellele neid ülejäänud Saaremaa mehi siin veel neli on. Tiimi sotsiaalmeedia ja avalike suhetega tegeleb Henri Rump, tema vennas Karlis Rump on mehaaniku rollis ja Kenneth Sepp vastutab nooreminsenerina autojuppide eest. Lisaks neile on võistlusinsenerina toimetamas Taavi Ellermaa.

Henri naerabki, et eks Ott selles natuke süüdi ole, et nii mitu saarlast Toyota palgal on. Osalt käib asi tutvuste kaudu, osalt konkursside alusel, nagu tööle saamine traditsiooniliselt ikka toimub.

“Kuna maailmatasemel võistlusauto on nii spetsiifiline, siis pead ikka tundma ja usaldama inimest, kelle siia tööle võtad,” tõdeb Henri Rump. Konkursid on tihedad – ühele kohale kandideerib keskmiselt oma 70 inimest vähemalt – ja sama tihe on ka sõel, mis selle väljavalitu lõpuks selgeks teeb.

Kuressaare poiss Kenneth Sepp, Saaremaa rallide senise veduri Toomas Sepa poeg, kes ka ise rallikarooli keeranud, kuid oma sõnul seda enam teps mitte ei tee, töötab siin nooreminsenerina. Tema on üks neist õnnelikest, kes sellesamuse tiheda valikusõela konkursil läbis ja end sellest võitjana läbi pigistas. “Vastutan nende juppide eest, mis autode külge lähevad,” kirjeldab ta oma tööülesandeid väga põgusalt.

ENDINE RALLIMEES: Kenneth Sepp, kes ka ise rallikarooli keeranud, töötab siin nooreminsenerina.
GUNNAR SIINER

Kenneth kandideeris tööle umbes poolteist aastat tagasi ning tal läks lihtsalt õnneks, nagu ta ise ütleb. Ise ta enam rooli pole istunud ja võidu nimel sõitnud. Nõnda töötabki ta nüüd igapäevaselt teiste sõitjate võitude nimel.

Inseneriks õpib ta tegelikult praegugi, seega päris isehakanud vend ta pole. Käsil on kolmas aasta Tallinna tehnikakõrgkoolis ning lõpp ja paberid juba paistavad – vaid aastajagu on tarvis veel koolipinki nühkida.

Mehaanik Karlis võtab oma töö sama lihtsalt kokku: “Võtan autosid lahti ja pärast panen jälle kokku.” Autod, mis just Türgist saabunud, ongi täna tema tööpõld. Ka Kärlalt pärit Karlis õpib Tallinna tehnikakõrgkoolis, temalgi on käsil kolmas aasta ning kõrgkoolidiplom käeulatuses. Hetk hiljem ta juba vabandab, et peab tööle tõttama – autod ootavad teises toas temasugust lahtivõtjat ning iga minut ja sekund on arvel.

KOKKU-LAHKU: Mehaanik Karlis Rumbi tööks on autode juppideks võtmine ja taas kokku panemine.
GUNNAR SIINER

Võistlusinsener Taavi Ellermaad – veel ühte saarlast, kes otsapidi pärit Uduverest – praegu Tallinnas toimetamas pole. Sestap ei saa teda ka pildile püüda. Taavi on Soomes valmistamas ette autosid Wales’i ralliks.

Taavi tööks on võistluste välisel ajal vastutada autode ehituse eest ning rallide ajal vastutab ta kogu eel- ja järeltehnilise kontrolliga seonduva eest. Lisaks sellele on ta ka Esapekka Lappi auto vastutav insener. Enne Toyota rallitiimiga liitumist tegi Taavi kaasa Formula Renault´ sarja, kus ta töötas esialgu mehaanikuna ning hiljem juba insener-mehaanikuna.

Nii Kenneth kui ka Karlis on vastutanud aga testiautode vormi eest. Ja seegi pole teps mitte väiksema kaaluga vastutus, kui nii võtta. Peavad needki ju rajal vastu pidama ja aitama sõitja sammu võrra võidule lähemale.

Taavi vastutusala on võrreldes Kennethiga palju suurem. Just tema pea on pakul, kui võistlusautod pole õigesti komplekteeritud ja õigel ajal õiges kohas. Siin mängib rolli kogemus, et insener saaks liite “noorem-” oma ametinimetuse küljest lahti poogitud. Kui Kennethil ja Karlisel tahtmist ja vastupidamist jagub, jõuavad nemadki ühel ilusal päeval ilmselt inseneri staatusesse.

Samuti Kärla kutt Henri töötas aga enne Toyotat Eesti Meedias reklaami peal. Kõrvalt tegi ta veidi Kärlal tegutseva OT Racingu rallitiimi sotsiaalmeediat. “Ott pani seda tähele ja eelmise aasta Saaremaa ralli järel tegi ta mulle ettepaneku minna järgmisel aastal temaga rallidele kaasa,” kõneleb Henri. “Ma olin sellega kohe nõus, teeme ära! Ja nii ma sellesse karusselli sattusin.”

Ott maininud seepeale ka Toyotale, et tal on plaan võtta oma inimene tegelema sotsiaalmeedia ja PR-poolega. Toyota pani seepeale Henrile käpa peale ja kutsus ta vestlusele. Kulus veidi aega, ent alates Rootsi rallist ongi Henri Rump ametlikult tiimis. “Tegelen PR-i ja sotsiaalmeediaga. Vastutan kogu sotsiaalmeedia sisu eest,” kirjeldab ta. “Alguses mõtlesin, et kui palju seda tööd ikka on, aga nüüd saan aru, et vaba aega ja isiklikku elu on väga vähe selle kõrvalt,” tunnistab ta.

PIKAD PÄEVAD: Meediamees Henri Rumbi päev algab kella 5–6 ajal hommikul ja on päevi, kus ta saab magama kell 1 öösel.
GUNNAR SIINER

Henri päev algab kella 5–6 ajal hommikul ja on päevi, kus ta saab magama kell 1 öösel. Seda juhtub üldiselt rallide ajal, aga eks rallid on ju ka üsna tihti. Ometi ta ei kurda, sest teeb just seda tööd, mis talle meeldib.

Saaremaa ralli on süüdi

Vaadates, kui mitu saarlast ühe tipptasemel tiimi heaks töötab, kui palju on rallisõitjate hulgas saarlasi ja kui populaarne on ralli üleüldse Saaremaal ja saarlaste seas, võib ju imestada, millest see kõik tingitud.

Rumbid ja Sepp usuvad, et ju selles natuke see tõsiasi süüdi on, et Saaremaal on rallitud juba poolsada aastat ning vist pea kõik on titest saati sügiseti ralliraja ääres silmade põledes külmetanud ja lähenevat mootorimürinat oodanud. Nii mõnegi koduhoovist on rallirada ka piltlikult öeldes läbi kulgenud. “Saaremaa ralli on suur tõukur olnud kõigi meie jaoks,” nendib Henri Rump.

Samuti mainib ta kahte tublit ja tugevat ralliklubi Sar-Tech Motorsport spordiklubi ja OT Racing´ut, kes kahtlemata hoolitsevad ralli järelkasvu eest. “Ja eks Tänakute punt on ka palju kaasa aidanud sellele saarlaste rallihuvile,” leiab Rump. Mis siin muud, kui nõustuda. Et see rallikirg saarlastes ei kustuks!

Foto: TOYOTA GAZOO RACING

Print Friendly, PDF & Email