TOIT: Olulised sügisesed abilised meie toidulaual

TURULT VÄRSKET VITAMIINI: Turuletilt Agnes Peuckeri ees leiab kraami küll, mis vitamiinidest tulvil.
MAANUS MASING

Sügisel kipuvad inimesi kimbutama erinevad külmetushaigused, hoolimata vanusest või soost, ning pahatihti tuntakse ilmade jahenedes ja pimeduse pealetungil ka väsimust või energiapuudust.

Et nendele probleemidele edukalt vastu seista, tuleb oma organismi vajalike toiduainete ja vitamiinidega toetada.

Augustis ja septembris on meie aias kasvavad viljapuud enamasti viljadest lookas ja salved omakasvatatud juur- ja köögivilju täis. Õunad, pirnid, porgandid, kaalikad, mustad sõstrad, tikrid ja vaarikad, aga ka jõhvikad, pohlad ja astelpaju, rääkimata küüslaugust sisaldavad inimese jaoks kõiki vajalikke vitamiine ja mineraale. Kui me neid oma menüüs väärtustame, peaks ka organism tervena püsima.

Mida meie organism sügisel siis ikkagi kõige enam vajab? Ega muud, kui anname sõna asjatundjale, Tallinna tehnikaülikooli professorile ja toitumisteadlasele Raivo Vokile, kelle hinnangul peaks värskete marjade, puu- ja köögiviljade söömisel kõik vajaliku kätte saama.

“Sobivad aga ka külmutatud marjad ja köögiviljad,” selgitab ta. “Uuringud on näidanud, et külmutamisel säilib umbes 80% C-vitamiinist ja see on väga hea tulemus. Teiseks eeliseks on see, et need on sügavkülmutatud siis, kui viljad on maksimaalselt küpsed.”

C-vitamiini soovitatakse tarvitada ka haiguste perioodil ja organism vajab teda rohkem, kui inimesel on näiteks stress. Raivo Vokk räägib, et vitamiin C-d on inimesele vaja kogu aeg ja pidevalt, sest organism seda pikemalt ei varu. Seda tähtsat vitamiini leidub sügisel paljudes koduaias valminud viljades.

Kõrvitsat ja kala

Meie laiuskraadidel elavaid inimesi kimbutab sageli D-vitamiini nappus, kuna seda sünteesitakse nahas konkreetse tugevusega päikesevalguse toimel. D-vitamiini puudus ohustab eelkõige vanemaid inimesi ja väikelapsi.

Raivo Vokk ütleb, et päikesepuudusel on D-vitamiini võimalik saada ainult toidust ja seega tuleb süüa toiduaineid, mis seda sisaldavad. “Kala oleks üks paremaid,” rõhutab ta.

Kuressaare ametikooli toidutehnoloog Irina Arhipova märgib, et parimad C-vitamiini allikad on marjad, puu- ja köögiviljad, kuid toime säilitamiseks oleks arukas hoida vilju pimedas. Ühtlasi jagab ta soovitusi koduaia saaduste kasutamiseks.

Kõrvits on suurepärane dieetvili ja suurim kaalulangetaja sõber. Kõrvitsast saab valmistada lugematul arvul toite – nii soolaseid kui ka magusaid, samuti küpsetisi. Kõrvits sisaldab palju vitamiine ja mineraale, mis on head luudele ja südamele, kasulikud nägemisele ja immuunsüsteemile. Peale selle sisaldab kõrvits rohkesti kiudaineid, puhastab organismi ja on väga südamesõbralik.

Kõrvitsast saab valmistada näiteks toormahla ja toorsalatit. “Eesti inimene armastab kõige rohkem talveks kõrvitsasalatit teha, aga tervislikumaid variante on palju rohkem,” märgib Irina Arhipova. Suur C-vitamiini allikas on paprika, mis mõjub igati hästi silmanägemisele ja nahale. Sisaldab ka rohkelt P-vitamiini, mis soodustab seedimist, mõjub hästi südametegevusele ja ergutab kilpnäärme tegevust.

Porgand sisaldab B-, C-, E- ja K-grupi vitamiine ja hulganisti antioksüdante. Porgand on kasulik nii toorelt kui ka kergelt kuumtöödeldult. “Kõige kasulikum kuumtöötlemise viis on aurutamine, kuna nii on toitainete säilimine paremini kindlustatud,” selgitab Arhipova.

Rohkesti vitamiine ja mineraale, mis kõik tõstavad immuunsüsteemi kaitsevõimet, leiab ka kapsast.

Õuna võib pidada üheks kasulikumaks puuviljaks koduaias, kuna temas leidub pea kõiki toitaineid, mineraale ja vitamiine. Kõige rohkem sisaldab õun kaaliumi, mis on hea lihaste tööle, ka südamelihasele. Tark on süüa üks koduaia õun päevas.

Supertoiduks võib pidada tomatit, mis on rohke C- ja E-vitamiini allikas. Need vitamiinid on terviseprobleemide ja haiguste – silmakaest kuni vähini – ärahoidmiseks väga kasulikud. Tomatis on häid toitaineid nii toorelt kui ka kuumtöödeldud kujul.

“Tomatit tasub talveks sisse teha täiesti naturaalselt,” soovitab Irina Arhipova. “Tükeldada ja läbi kuumutada, lisada võib vaid veidi soola. Sellist hoidist on talvel hea kasutada suppides ja kastmetes. Kui tomat enne purki panekut purustada, saab püreed või paksemat mehulaadset mahla.”

Imeravim küüslauk

Küüslauku peetakse imeravimiks ja osalt on see Irina Arhipova hinnangul ka tõsi. Küüslaugus on erinevaid väävliühendeid, mis annavad küüslaugule tema iseloomuliku terava lõhna ja tugeva maitse. Küüslauku võib pidada looduslikuks antibiootikumiks, kuna tal on põletikuvastane toime. Tugevdab immuunsüsteemi, hoiab vererõhku stabiilsena, vähendab haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse. Algava nohu korral aitavad küüslaugu eeterlikud õlid vaevusi leevendada või siis kergemat nohu ka ravida.

“Mida tugevama maitse ja lõhnaga küüslauk, seda paremad omadused tal on,” selgitab Arhipova, lisades, et tervena püsimiseks oleks kasulik süüa päevas 3–4 küüslauguküünt. “Mõistlikum on teda tarvitada koos muu toiduga, kuna muidu kipub magu ärritama,” lisab ta.

Irina Arhipova toonitab, et kõigi puu- ja köögiviljade valmistamise puhul kehtib reegel, et vitamiinide säilitamiseks tuleb toitu kuumtöödelda võimalikult vähe. “Marineerimise asemel tuleks vilju pigem hapendada,” märgib ta. “Üldiselt peab köögivilju kasutama iga päev ning neid tuleb lisada oma menüüsse üha rohkem ja rohkem, nii püsime terved ja aktiivsed ka sügisest kevadeni.”

Print Friendly, PDF & Email