TILGUB: Elja Miller uurib hallitavat laenurka, kust tilkuv vesi on rikkunud nii seinakatte kui ka esikumööbli.
Foto: MAANUS MASING
Kuigi katkise katuse tõttu tilgub Kuressaares Vallimaa tn 9 asuva kortermaja ülemise korruse korteri laest vett ja toad hallitavad, ei paista hävimisohus korteri omanikule lootuskiirt, et katust enne kuude möödumist parandama hakataks.
“Olen emotsionaalselt tasakaalust väljas ega oska enam midagi teha,” ütles korteriomanik Evelin Reinem, kes pöördus oma murega Saarte Hääle poole juba septembris (14. septembril avaldas Saarte Hääl Reinemi arvamusloo – toim). Kuu aega hiljem tõdes Reinem, et on jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes. “Kuu aega kuskil arutatakse, kaalutletakse, otsustatakse, aga see mind ja minu korterit reaalselt ei aita,” lausus ta. “Kas tõesti pean ühistu juhatuse ja maja haldajad kohtusse andma, kuna mu korter on muutunud elamiskõlbmatuks?”
Pealinnas elava Reinemi ema Elja Miller kutsus ajakirjanikud korteris valitsevat olukorda oma silmaga kaema, tõendamaks, et tütre räägitu on tõsi, mitte liialdatud jutt.
Ehkki kolmapäeval vihma ei sadanud, tilkus lamekatusega hoone 5. korruse korteri esiku laenurgast vett, osa veest nõrgus mööda seina alla, moodustades riiulil loigu. “Esikumööbel on rikutud,” tõdes Elja Miller, osutades riiulite pundunud laminaatkihile.
PRUUNID JÄLJED augustis heledaks värvitud seinal tähistavad vee liikumisteekonda. Riiuli ja seina vahelt valgub vesi põrandale ning sealt mööda seinaäärt edasi, ukse ette asetatud vaiba alla.
Foto: MAANUS MASING
Et püüda kinni osagi laest lekkivast veest, asetas Miller riiulile tilkumiskoha alla kausi. Kogu vett aga niimoodi kinni püüda ei saanud – osa jooksis kausi kõrvalt mööda seina alla.
Korteri klaasitud rõdu laes võis silmata kohati pundunud ja pudenenud krohvi ja värvi. Samuti hallitas köögipliidi kohal asuva kubu tagune sein. Milleri sõnul hallitas enne ka elutoa välissein. See sai hiljutise remondi käigus uue niiskustõkke- ja värvikihi, nüüd tikub hallitus sellest aga uuesti läbi. Vannitoa hallitavat lage varjas paneelidest ripplagi. Et niiskust ja kopituselõhna toast välja saada, on korteri aknad päev otsa avatud.
Septembris valmis OÜ-l Ösel Consulting hoone uue halduri Pindi Kinnisvara tellimusel hoone katusekonstruktsioonide ehitustehniline audit, kus ehitusinsener Toomas Rihvk tõdeb, et seisukord on halb. Rihvki sõnul on Vallimaa 9 kortermaja katus tervikuna amortiseerunud ega vasta tänapäeva nõuetele, soojustuse paksus on puudulik, samuti ei vasta nõuetele katuse kalded ja tehtud tööde kvaliteet. Eksperdi hinnangul tuleb kogu katus terviklikult renoveerida ja selleks on kaks lahendusvarianti.
Esimene neist on eemaldada kogu katusekonstruktsioon kuni laepaneelideni ja ehitada soojuspidavuse nõuetele vastav katusekonstruktsioon. Teine võimalus on Rihvki sõnul eemaldada aluspinnalt lahtine katusekate, säilitades nõukogude perioodil tehtud “soojustuse”. Seejärel aga paigaldada uus nõuetele vastav soojustuskiht. “Siis tuleb aga ka katuse karniise 200–400 mm kõrgemaks laduda,” märgib ehitusinsener.
“Ühekordne lekkivate tsoonide katmine ühes kihis SBS-kattega saab olla ajutine lahendus,” kirjutab Rihvk. “Ruberoidkate on suures ulatuses aluspinnalt lahti ja seda probleemi me siis ei lahenda.”
Vallimaa 9 maja aastaid hallanud OÜ-lt Kuressaare Elamute Hooldus maja septembrist ülevõtnud OÜ Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman tõdes, et maja seisukord on vilets. Endine haldusfirma pole maja seisukorrale ega katuse parandustööde kvaliteedile vajalikku tähelepanu pööranud.
Vaatamata korduvatele katsetele ei õnnestunud Saarte Häälel OÜ Kuressaare Elamute Hooldus juhataja Veeve Pihelpuuga ühendust saada. Kui kuu aja eest püüdsime juhatajalt maja seisukorra ja seniste remonttööde kvaliteedi kohta kommentaari saada, keeldus ta sellest: “Kui kellelgi on pretensioone, palun pöörduda otse meie poole.”
Pindi Kinnisvara andmeil on tehniline konsultant suhelnud vallavalitsusega, et uurida viilkatuse ehitamise võimalust. Sealt aga sooviti asja edasiarutamiseks eskiislahendust. Pindi andmeil sai Vallimaa 9 ühistu pangast info, et maksimaalne laenusumma oleks 430 000 eurot.
Soomani andmeil dokumentide vallavalitsusse esitamiseni jõutud ei ole, kuna majarahvas peab esmalt kokku leppima, kas ehitada uus lame- või viilkatus. “On väga tõenäoline, et katuseehitamine ise jääb järgmisesse aastasse.”
Ajutist lahendust Sooman mõistlikuks ei pea, kuna tema sõnul maksab see ligi 10 000 eurot ega pruugi tulemust anda. Soomani sõnul on sama meelt ka maja ühistu.
Saarte Hääl uuris Vallimaa 9 korteriühistu esimehelt Janno Lätilt, mida on ühistu juhatus kuu aja jooksul ette võtnud. Esimehe sõnul oleks ühistu remondifondis raha selleks, et vähemalt kõige suuremad lekkekohad kinni katta, osaliselt olemas. “Evelin Reinemi korteri jaoks oleks raha olemas, aga kui tuleks katta üle veel mõni trepikoda, kus on probleeme, siis raha ei jagu.”
Lätt märkis, et veekahjustusega kortereid on teisigi, ent Reinem olevat nende omanikest “kõige valjuhäälsem”. Küsimusele, kas kõige pakilisemat tegutsemist nõudvad kohad on võimalik enne suuri sügisvihmasid ja lumetulekut ära katta, vastas Lätt: “Seda ekspert ei soovita, kuna see ei pruugi vett kinni hoida.”
Läti sõnul on teised ühistu juhatuse liikmed ajutise lahenduse osas kahtleval seisukohal. Lätt märkis, et on Reinemile teinud ettepaneku tema korteri kohal katus ajutiselt kinni katta, aga Reinem polevat sellega nõus, vaid leppivat ainult uue katuse ehitamisega.
“See väide ei vasta absoluutselt tõele!” kinnitas Reinem. “Kuna ühistus toimuvate tööde jaoks on ainult esimehe ehk Janno Läti luba ja nõusolekut vaja, siis helistasin mina talle.”
“Kuidas on võimalik, et inimese korter lastakse lihtsalt ära laguneda ja kedagi ei huvita!” kurjustas üks Reinemi naabritest. Mehe sõnul pole tema oma korterisse sajuvesi õnneks veel imbuda jõudnud.
“Kui su kodu katus tilgub läbi, kas sa ootaksid, kuni sul hakatakse uut katust projekteerima?” küsis naaber. “Muidugi ei, vaid võtaksid viivitamatult midagi ette! Kui inimene hakkab uppuma, kas siis peaks ta ka ootama, kuni veele jää peale tuleb, et ta saaks ise välja ronida?”
Mehe sõnul ei ole mingi õigustus uue haldusfirma esindaja jutt, et ajutine lahendus kulutab ära raha, mida saaks kasutada viilkatuse ehitamiseks. “Kui katus sajab läbi, tuleb see korda teha ja kohe!”
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Haldusfirmad saavad teha vaid seda mida maja soovib ja ka rahastab ! Kui korteriomanikud midagi ei meeldi , saab ta ju kohtusse vaid pöörduda . Ajutise lahendusena saaks ka katust mastiksitega katta ja seda tööd saavad majaelanikud ka ise teha ja see ei ole nii kallis , kuigi on lühiajaline
See on uskumatu kuidas nii moodi saab kes selle kahju kinni taob ühistu või asi
MIDA TEHA KUI MAJAS MEHI POLE.
See nn “mees” on tõenäoliselt esimene vastukisaja kui katuseparandamise arve kuuarvel kajastub !
KÜ juhatus ei vastuta maja ühiste otsuste ainuisikuliselt-vastutavad kõik KÜ liikmed, e korterite omanikud.
KUi KÜ-l raha katuse vahetuseks pole, ei saa selles juhatust süüdisatada vaid tuleb KÜ liikmetel ikka ka oma otsa vaadata.
KÜ juhatus ei vastuta maja ühiste otsuste eest –
vastutab küll, kui ainult juhatus sahkerdab
ja ei kutsu üldkoosolekut kokku
Saamatu ühistu, kes niimoodi lasevad majal laguneda. Vallimaa 9 majja korterit mitte osta!!!
TIINA OLED TUBLI.
See mastiks ei aita kuhugi. Olen seitse korda seda plekile määrinud ja ei tutkitki.
Ühistu moodustub korteriomanikest. Tõenäoliselt on valdav osa selle maja korteriomanikke suutelised lahendama ühistusiseseid probleeme meediat kaasamata. Mis see ühistu siia puutub?
Kahju ilmselt maksavad kinni kaebleja üürnikud, sest korteriomanik ise seda korterit ju eluruumina ei kasuta (ta elab/töötab Tallinnas). Prouadel jääb saamata üüritulu? Kas üüritulult maksud on makstud?
Kui juhatus on majaelanike poolt sinna valitud tööd tegema, siis seda tuleb ka teha, mitte lolli juttu suust välja ajada. Juhatuse liikmed tuleks ise panna 5 korruse korterisse elama kust, pidevalt läbi sajab. Peale seda muutub suhtumine koheselt ja antud teemaga võetakse koheselt midagi ette.
Katuse oleks tulnud aastasid tagasi täielikult renoveerida, kui tekkisid esimesed veekahjustused aga siis vaadati probleemile läbi sõrmede ja nüüdseks on tulemus käes. Loomulikult ei soovi 1, 2 ja 3 korruse elanikud mingist laenust ega remondist kuulda, kuna see tõstaks fondimakset, aga teha seda tuleb ning võimalikult kiiresti.
Nüüd on jama käes!?
Kõik elanikud ja omanikud peavad oma taskust ja remonfifondi tõstmise arvelt remontima korteri ära.
Paljud korteriomanikud arvavad, et nad elavad hotellis, kus neid puudutab vaid nende “tuba”. Muud kulud ei ole nende mure, sest sellega peab tegelema ühistu! Keskmised korterid ei taha kuulda otsapealsete muret maja soojustamisest, alumised elanikud ei taha kuulda muret läbitilkuvast katusest jne.
Veider arusaam alumiste korruste elanikel. Ega siis katus pole vaid ülemise korruse jaoks tehtud vaid tervele majale ikka. Sama asi on vundamendiga. Et kui laguneb,siis maksku vaid esimene korrus see kinni?
Kortermajal on ju seinad ja katus ja vundament. Kui midagi on kulunud ja katki ,tuleb see korda teha,mitte jaanalinnu kombel pea liiva alla panna. Teie oma kodud ju seal.
Mis vahet sel on, kes seal elab?
Sellegipoolest ei peaks paadiga korteris sõitma, ei üürine ega omanik!
See maja on juba väljast lagunev, praod on seinas ülevalt alla. Tahaks väga teada, kellel on veel viiendal korrusel laes vett. Koosolek võiks kokku tulla ja arutada , mis Janno arvaks. Kas inimesed teavad ,kuhu maja rahad laekuvad, milliseid teenuseid kasutataksejne.
Pildilt nähtav nire ei ole laevatatav.