Keskkonnaministeerium ei näe võimalust hakata maksma PLK hooldamise toetust väljaspool Natura 2000 asuvatele pärandkooslustele, küll aga võib kõne alla tulla madalama toetusmääraga toetusmeetmete loomine väljaspool kaitstavaid alasid asuvate väärtuslike niitude majandamiseks.
Keskkonnaministeeriumi kantsler Meelis Münt märkis maaeluministeeriumiga peetud kirjavahetuses, et kuigi riik jääb ka järgmisel eelarveperioodil toetama ennekõike kaitsvatel aladel asuvaid pärandkooslusi, on oluline kaitsta ka väljaspool asuvaid väärtuslikke poollooduslikke kooslusi. Selleks otstarbeks võiks väljaspool Natura 2000 alasid asuvate niidualade majandamiseks välja töötada uue toetusmeetme, mille toetusmäär oleks PLK hooldamise toetusest madalam ja millega kaasneks pikaajaline kohustus. “Uue võimaliku meetme puhul võib kaaluda erinevaid rakendamise võimalusi, mille osas on vaja jätkata edasisi arutelusid,” märkis Münt. Näiteks võib uue meetme rakendamist tema sõnul kaaluda esialgu vaid ühes väljavalitud piirkonnas.
Uue meetme eelarve ei saa kantsleri hinnangul tulla poollooduslike koosluste hooldamise toetuse arvelt, sest toetusaluste pärandkoosluste pindala laienemise tõttu vajavad nii PLK hooldustoetus kui ka Natura erametsatoetus senisest suuremat eelarvet.
Hinnanguliselt vajab kaitstavatel aladel säilitamist vähemalt 60 000 hektarit erinevaid niidukooslusi. Praegu on neist hoolduses ligikaudu 30 000 hektarit ja taastamisel 5000 hektarit. Looduskaitse arengukava seab eesmärgiks suurendada kaitstavatel aladel asuvate hooldatavate poollooduslike koosluste pindala 2020. aastaks 45 000 hektarini. Praegu ulatub poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ühikumäär sõltuvalt koosluse tüübist 85 eurost kuni 450 euroni hektari kohta.
Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate poollooduslike koosluste olukord ja tulevik kerkis päevakorda seoses peatselt algava keskkonnategevuskava koostamisega (aastani 2030), mille käigus tuleb lahendada seni hooldusest väljajäävate poollooduslike koosluste kaitse korraldamine. Eriti ohustatud on puisniidud ja karjamaad ning loopealsed, kuhu teisi pindalapõhiseid põllumajandustoetusi taotleda ei saa.
Keskkonnategevuskava koostamise ettevalmistamise käigus analüüsitakse poollooduslike koosluste hetkeolukorda nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool kaitstavaid alasid.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
No näed sa, Keskkonnaministeeriumis on toimunud järjekordne ärkamine. Ainuke viga – pole eriti tegijaid. Eks need, kes oma puisniidud ILMA toetusteta korras hoiavad, teevad seda mõne aasta veel, kuni on aeg lõpetada viletsa tervise või kalmistule kolimise tõttu. Mul on vastik mõelda, MILLIST MARKSISMI ON TEGELIKULT SENISED JUHToinad RAKENDANUD eESTI RIIGI PERSSSEKEERAMISEL. õNN ON SEE, ET MINUSUGUSED EI PEA SEDA JURA PIkaLT Nautima, jura aga see,et lapsed ja lapselapsed, kui need üldse millestki aru saavad, saavad seda nn.nautima. Meil on peamine linnade ülestuhnimine, nagu praegu Arensburgis tehakse. Ma ei näe sellel mingit erilist mõtet, väljaarvatud see, et ehitusfirmad nuiavad meie kõigi elamisraha enda lolluste ja mõttetuste elluviimisel.
Rajagu riik esmalt neile aladele mis veel hooldusel – kiskja/hunditõrje tarastus, et neil aladel säiliks järjepidev hooldus.
Saaremaal vajavad keskonnaameti valemite alusel seda kaitset/tarastust kõik hooldusalad, vastavalt Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavale!
Nõnda suudaks ehk riik, rahvusloomaks valitud kiskjale, ka paremat kaitset ja positiivsemat suhtumist kujundada!
Jaksu hooldajatele!
Saaremaa metssea- ja hundivabaks. Nii nagu vanade eestlaste aegu oli, eks ole.