MAAILM: Skripali naine edastas MI6-le luureinfot enese teadmata

Lõppeval nädalal avaldas Briti tabloid The Daily Mail katkendeid BBC ajakirjaniku Mark Urbani uuest raamatust “The Skripal Files” (“Skripali toimik”). Raamat jõudis müüki 4. oktoobril ja see põhineb vestlustel Venemaa sõjaväeluure GRU endise polkovniku Sergei Skripaliga, mis leidsid aset enne mehe mürgitamist Salisburys käesoleva aasta märtsis.

The Daily Mailis ilmunud artiklis räägitakse pikemalt, kuidas ja millal hakkas Skripal esimest korda kahtlema oma lojaalsuses Nõukogude Liidu eriteenistustele, kuidas Briti välisluureteenistus MI6 ta värbas ja kuidas ta edastas Briti luurele salajast informatsiooni.

Raamatu autor selgitab, et alguses kavatses ta kirjutada üldiselt spionaažist pärast külma sõja lõppu, kuid kuna Skripali perekonda tabas kevadel tõeline tragöödia, otsustas ta oma raamatu pühendada vaid ühe mehe loole.

Sergei Skripali esimene ülesanne välismaal oli teenistus Maltal 1984. aastal, kus ta töötas Nõukogude Liidu saatkonna kultuuri- ja spordiatašeena. Tema peamine ülesanne oli toona agentide värbamine Malta juhtivatest ringkondadest, aga ka seal asuvate välisriikide diplomaatide, sõjaväelaste ja luurajate seast.

Sergei Skripal koos oma tütre Juliaga 1980. aastate Venemaal ühel puhkusereisil.

Nii näiteks veetis Skripal rohkesti aega USA meremeeste seltskonnas, kes saabusid Maltale puhkama Lõuna-Itaalias paiknevatest sõjaväebaasidest. Just siis, väidab Urban, olevatki Skripalil kui Nõukogude luurajal esimest korda tekkinud kahtlused, kas ta ikka töötab õigel poolel. “Aja jooksul viisid kahtlused erimeelsusteni, seejärel aga mässuni, millele järgneski üleminek vastase poolele,” on ajaleheartiklis öeldud.

Pärast sõjaväeluure peakorterisse naasmist pidas Skripal end siiski veel ustavaks ohvitseriks, ehkki tema vaateid murendasid Venemaad tabanud poliitilised vapustused, mis järgnesid Berliini müüri langemisele ja sotsialismileeri kokkuvarisemisele. Kui aga 1991. aasta teisel poolel hakkas kokku varisema ka Nõukogude Liit, tundis Skripal, et riigi demokraatlikud liidrid Mihhail Gorbatšov ja Boriss Jeltsin on tema ja ta kodumaa reetnud.

Kuidas MI6 Skripali värbas

1992. aastal esitas Skripal ülemustele errumineku avalduse. Selgituseks tõi ta, et pole nõus nn vene demokraatidega ega soovi teenida uue valitsuse alluvuses. Toona lükati tema palve tagasi. Skripalile tehti ettepanek asuda tööle Venemaa Pariisi saatkonnas. Paraku sai selle töökoha hoopis isik, kel oli riigi ladvikus häid tutvusi ja Skripal suunati eriülesandega hoopiski Hispaaniasse.

Hispaanias pidi ta toetama GRU värvatud kohalike agentide rühma, kelle abi läinuks vaja võimaliku sõja puhkemise korral. 1993. aastal kolis Sergei Skripal pärast seda, kui oli läbinud hispaania keele kiirkursused, koos perekonnaga Madridi ja asus saatkonna juures teaduse ja tehnika küsimustega tegeleva sekretäri ametisse.

Just Madridis saigi tast Briti välisluure MI6 sihtmärk. Skripali Madridis töötamise aeg pidi lõppema 1996. aasta lõpus. Tema värbamiseks korraldati tema kohtumine Briti luure noore agendiga. Noormees tutvustas end kui Gibraltaril tegutsevat naftaärimeest, kes otsib Venemaalt koostööpartnerit.

Sergei Skripal, kes ise oli juba aastaid luures töötanud ja omas seetõttu rikkalikke kogemusi, kahtlustas kohe, et tema uus tuttav on tegelikult spioon. Mark Urban toonitab oma raamatus, et polkovnik Skripal ei tahtnud mingit tegemist teha USA luure CIA-ga. Samas suhtus ta aga Suurbritanniasse üpriski positiivselt. Urbani andmetel põhjendanud Skripal seda sellega, et talle meeldivat väga inglise kõnekäänus “Minu kodu on minu kindlus” sisalduv sõnum.

Lõpuks avas Bagnall oma kaardid ja ütles, et ühele tema tuttavale Briti valitsusest oleks väga kasulik saada aeg-ajalt teavet selle kohta, mis Venemaal tegelikult toimub. Skripalil oli vastus valmis, oma sõnul olevat ta juba Madridis mõelnud, et tulevikus tahaks ta elada välismaal. Selleks oli aga vaja luua kontakte, teenida veidi raha ja hiljem võimalik, et ka lahkuda GRU-st.

Järgmine kohtumine Richard Bagnalliga leidis aset juba hotellitoas, kus Skripal andis Briti luurele üle ühe salajase joonise ja kirjeldas detailselt GRU kui organisatsiooni ülesehitust. Nii tekkis MI6-l üle 30 aasta taas oma agent Venemaa sõjaväeluures, kirjutab Mark Urban. Uus agent sai varjunime Forthwith (ingl k ‘otsekohe’, ‘jalamaid’).

Edasised kohtumised toimusid juba konspiratiivkorterites, kusjuures igal kohtumisel olevat Skripalile antud paar tuhat dollarit.

1996. aasta lõpus naasis Skripal Venemaale ja temast sai GRU kaadriosakonna juhtivtöötaja. Säärane ametikoht tegi temast Briti välisluure jaoks äärmiselt hinnalise agendi, sest nüüd oli Skripal informeeritud pea kõigist GRU agentidest välismaal ja teadis nii mõndagi ka neile antud ülesannetest.

Nähtamatu tint

Pärast Moskvasse naasmist oli aga sidepidamine traditsiooniliste vahenditega ohtlik. Seepärast olevatki Sergei Skripal kasutusele võtnud vana hea nähtamatu tindi.

1997. aastal, kui tema praeguseks juba siit ilmast lahkunud abikaasa sõitis koos tütrega Hispaaniasse puhkama, saatis Skripal oma sidemehele Bagnallile kingituseks raamatu, mille leheküljed olid täidetud salasõnumitega. Urbani sõnul olevat Skripal öelnud, et tema abikaasa polnud asjasse pühendatud ega teadnud midagi raamatus sisalduvast salatekstist.

Niimoodi Läände smugeldatud andmete eest sai Sergei Skripal tasuks mitu tuhat dollarit. Tekst sisaldas andmeid Londonis tegutsevate GRU agentide kohta, samuti informeeriti inglasi, et Vene sõjaväeluurel ja toona just loodud FSB-l (Venemaa julgeolekuteenistus) on tekkinud terav vastasseis.

Järgmisel aastal andis Skripal Hispaanias Málagas puhkava Ljudmilla kaudu brittidele üle teise salatindiga kirjutatud pikema info. GRU ekspolkovniku väitel olevat ta sellist infoedastamise meetodit kasutanud vaid kahel korral.

Kui aga 1990. aastate lõpus ilmus poliitilisele maastikule Vladimir Putin (1999. augustis sai tast Venemaa peaminister ja juba poole aasta pärast president – toim), otsustas Sergei Skripal teenistusest lahkuda. Põhjuseks üha süvenev hirm ja depressiivne õhkkond. Sellest hoolimata oli ta aga Briti luurele endiselt kasulik.

2000. aastal sai Richard Bagnall ametikõrgendust. Seepärast oli edaspidi Skripali kontaktisik Stephen Jones (ka see nimi pole ehtne). Jones asus kohe asja juurde ja nõudis, et Skripal hangiks teavet Venemaa uue presidendi kohta.

Isa ja tütar Inglismaal ühes Salisbury pubis. Juba mõne aja pärast tehakse katse nad Novitšoki-nimelise närvimürgiga tappa.
Dailymail.co.uk

Ehkki Putin võttis pärast ametisse astumist FSB oma isikliku kontrolli alla ja nõudis, et nn reeturitele (isikud, kes töötasid topeltagendina ka mõne välisriigi luure kasuks – toim) avaldataks senisest tugevamat survet, olid Skripalil vähemalt esialgu head võimalused hankida vajalikku teavet ja seda välismaale toimetada. Endine luuraja jutustas Mark Urbanile, et tal piisas vaid kohtumistest kunagiste kolleegidega ja vestluse käigus nagu muuseas huvitundmisest, kuidas ühel või teisel inimesel praegusajal läheb.

Nii edastas Skripal Jonesile infot kuni aastani 2004. Peamiselt anti teave üle Hispaanias, Portugalis, Maltal ja Türgis kas ärireiside või siis puhkuse ajal. Mark Urbani äsjailmunud raamatus kirjutatakse, et nelja aasta vältel oli sääraseid salajasi kohtumisi kokku seitse või kaheksa. Igal kohtumisel sai Skripal MI6 agendilt vastutasuks edastatud info eest 3000 dollarit.

9/11 muutis kõik

Pärast terroriakti New Yorgis 2001. aasta 11. septembril hakkasid lääneriikide eriteenistused aktiivselt tegelema islamiäärmuslastega, mistõttu Venemaa sisepoliitilised sündmused nihkusid tahaplaanile. Mark Urban viitab ühele oma allikale, kes ütles, et näiteks Valges Majas pakkus Skripali informatsioon huvi vaid “käputäiele nohikutele” USA vastuluureteenistusest.

Sellest hoolimata kohtus Skripal 2004. aastal Jonesiga Türgis Izmiri linnas. Kohtumisel edastas GRU ekspolkovnik brittidele suisa sensatsioonilise uudise: FSB oli vahistanud ja üle kuulanud Skripali kauaaegse kolleegi, mehe, kes omal ajal töötas Madridi Venemaa saatkonnas ja kelle oli värvanud Hispaania luure. Mõne aja pärast leiti ta surnuna ühes Venemaa sõjaväehaiglas. Surnukehal olid kägistamise jäljed.

Ametlikel andmetel oli surma põhjuseks enesetapp. Säärane versioon polnud aga eriti usutav, kuna laibal olid sõrmed ära lõigatud – julm ja hirmuäratav hoiatus neile, kes kavatsevad Venemaa reeta!

MI6-s tekitas juhtunu suurt ärevust. Tekkis kahtlus, et ka Sergei Skripal on n-ö sihikule võetud. Talle soovitati kodumaale mitte naasta. Skripal seda hoiatust aga kuulda ei võtnud ja seekord vedas vaist kogenenud luurajat alt, kirjutab BBC ajakirjanik Mark Urban oma raamatus.

Sergei Skripal vahistati 2004. aasta detsembris ja 2006. aasta augustis mõistis Moskva ringkonnakohus ta 13 aastaks vangi.

Print Friendly, PDF & Email