Hiidlane tuli Saaremaale vingeid kaatreid ehitama (3)

KALLIS KRAAM: Praegu valmiva, turismindusse mineva laeva hind on Jako Kaupsi sõnul umbkaudu 80 000 eurot, millele lisanduvad veel maksud. Keretöödeks kulub sellisel laeval 650 tundi, seejärel tulevad kõik ülejäänud tööd.
MAANUS MASING

Kuressaares Tehnika tänaval tegutseb kolm viimast aastat väike laevatööstus, mille nimeks Eysysla Yard. Alumiiniumist laevade ehituse on seal käima lükanud Hiiumaa mees Jako Kaups.

Siiamaani on tilluke laevatehas valmis ehitanud 16 kaatrit. Ei tundu esimese hooga küll ülearu suur number, ent arvestades, millised need välja näevad ja seda, et tegutsetud on tõesti vaid kolm aastat, on tulemus tubli.

“Meie kliendid on meremehed,” muheleb ettevõtte juht Jako Kaups. Tema sõnul on seni ehitatud laevade hulgas nii töölaevu kui ka lõbusõidualuseid. Põhiliselt on tegemist ikkagi erilahendustega ja ehitatakse just seda, mida klient soovib.

Tõsi, mitte alati. Kaups meenutab lustakat seika, kui Düsseldorfi messil tuli nende juurde potentsiaalne klient sooviga, et Eysysla Yard ehitaks talle kanakujulise kaatri, millele saaks sappa panna trobikonna väiksemaid paate, imiteerimaks tibusid. Selle soovi osas kokkuleppele siiski ei jõutud.

Alustavad vägevat projekti

Kohe hakatakse aga ehitama järjekordset suhteliselt suurt, 11-meetrise kerega paati kliendile Inglismaalt. “Tal on plaanis sõita sellega ümber Islandi ja järgmisel aastal ümber Skandinaavia, läbi Venemaa jälle Läänemerre ja siis Inglismaale tagasi,” valgustab Kaups veel valmimata alumiinium-väikelaeva esimesi ees ootavaid teekondi. “Tegemist on sellise seiklushuvilise inglasega ja tema puhul on ka tegemist täiesti erilahendusega, mille teeme vastavalt tema soovidele.”

Valdavalt ongi Eysysla Yardi klientuur olnud välismaalt. Vaid neli kaatrit on müüdud Eestisse ja üks laev asub püsivalt Saaremaal. “Ühe töölaeva tegime just kalakasvatusele Veerel,” tähendab ta.

Tuleviku eesmärgid on ettevõttel ikka kasvada ja areneda, mis muud. “Pakkuda aina parema kvaliteediga toodangut ja olla paindlikud,” sõnab Kaups. Klientuuri on nad leidnud valdavalt messidelt, samas on neile reklaami teinud ka senised kliendid. “Suust suhu info levib kõige paremini tavaliselt. Eriti kui info on hea,” tunnistab ettevõtte juht.

Väga suurt reklaami oma töödele-tegemistele kusjuures tehtud ei olegi, sest Kaupsi sõnutsi on neil vähemalt praegu tööd piisavalt. Ka tööjõupuudust väiksel laevatööstusel ei ole. “Praegu väga palju korraga kasvada ei tahakski. Enne tuleb süsteemid paika ja natuke efektiivsemaks saada, siis on võimalik edasi liikuda,” kinnitab ta.

Alumiiniumlaevade ehitajaid on teisigi – sama ala peal on näiteks ka Pöidel tegutsev Alunaut. Kaupsi sõnul on nende nišš aga ilmselt veidi erinev. “Ma arvan, et me oleme lihtsalt teistest veidi paindlikumad võib-olla – oleme huvitatud väga erinevatest keerukatest projektidest, millest mõni teine vahest ei ole huvitatud. Just erilahenduste kohapealt,” kõneleb ta.

Kõige põnevamaks tellimuseks peab Jako Kaups juba ette seda sama inglasele ehitatavat laeva. Nagu mainitud, on tegemist 11-meetrise paadiga, millesse tuleb mahutada üle 2000 liitri kütust.

“See ei ole kõige tavapärasem lahendus, et nii palju kütust peab ära mahtuma,” märgib Kaups. Seda on tarvis aga just põhjusel, et reisisell saaks läbida pikki vahemaid pausideta. Kütus on kaheksas paagis ja kliendi soov on, et seda saaks ühtlasi pumbata ühest paagist teise edasi. “Seega on selle paadi juures ka insenertehniline lahendus küll keerukas, aga kahtlemata huvitav,” nendib ettevõtte juht. “Sellest tuleb üks vägev projekt.”

Ruumid seavad piiranguid

Laias laastus ehitabki Eysysla Yard OÜ 6–12-meetriseid laevu. Seda põhjusel, et olemasolevad ruumid seavad oma piirangud. “Kõige suurem laev, mida saaksime siin teha, on vahest 15 meetrit.
Suuremat lihtsalt ei mängi välja,” tunnistab ta. Ometi on soov ühel hetkel ka suuremate laevadega algust teha. Osalt seetõttu, et mida suurem projekt, seda põnevam. Kuid suuremate laevadega on ka teenimisvõimalus suurem. “Kui väikseid laevu teha, peaks neid tegema hästi palju, n-ö masstoodangut, aga suuremate laevade puhul on hinna ja kasumiprotsendi vahe päris suur.”

Tõsiasjal, et Hiiumaa mees just Saaremaale laevu ehitama tuli, on aga ütlemata proosaline põhjus – ta oma kodusaarel polnud lihtsalt tööjõudu kuskilt võtta. “Saaremaal on metallitöötajaid palju lihtsam leida, samuti on kompetentsikeskus lähedal ning siin ka konkreetselt õpetatakse laevaehitajaid,” kõneleb ta. “Siin on väga hea olla,” nendib Kaups.