
SUVEGA 30–40 SENTIMEETRIT: Metsainsener Leo Filippov (vasakul) ja Panga panga arendaja Alver Sagur hindavad puukese kasvu. See tamm on suvekuudel sirgunud 30–40 sentimeetrit.
MAANUS MASING
Maikuus Panga pangale istutatud 63 tammest on kõik kenasti elujõudu kogunud ja mõni neist mõne kuuga koguni 30–40 sentimeetrit kõrguses juurde võtnud.
Reede hommikupoolikul hindas tammiku rajamise mõtte heaks kiitnud metsandusinsener Leo Filippov kuuma suve üleelanud puuhakatisi, öeldes, et kuigi tammed on erineva pikkusega, pole neist ükski ohus.
Aste, Tornimäe ja Orissaare kooli õpilased võivad uhkust tunda, et nende töö kannab vilja. “Siia on oma puu istutanud ka lätlased, belglased ja mitme ametkonna esindajad,” selgitas Filippov.
Metsamees jäi rahule, et tema soovitusi ja õpetussõnu istutamise ajal kuulda võeti ja tegutseti nii, nagu vaja. “Kaevati korralikud istutusaugud, kasvumuld toodi kohale ja soovitasin ka natuke tihedamalt istutada, kuna kasvukoht on ju karm. Grupis kasvades, üksteist toetades peavad puud paremini vastu,” toonitas kogenud metsakasvataja.
20 puud on varuks
Panga panga arendaja Alver Sagur ütles, et lisaks rajatud tammikule on neil veel 20 puuga kasvuaed, kust saab uut istutusmaterjali väljaläinud puude asendamiseks. Seni pole seda tarvis olnud.
Suvekuudel kastis Sagur tammeparki kaks korda nädalas. Iga puu sai ämbritäie vett. “Alguses tegin seda tööd üksinda, aga kuna kuuma pidas pikalt, siis võtsin endale ka abilisi. Üksinda tegutsedes kulus mul siin kolm tundi. Iga puu juures peatusin pikemalt, ajasin temaga ka juttu. Ümbritsesime puud killustikuga, mis aitab niiskust hoida. Mulle oli see kvaliteetaeg, mis andis ka hingele kosutust,” märkis Sagur.
Turistidki on tammikut imetlenud. Piknikuid on siin peetud. Keegi pole puudele liiga teinud. Saguri sõnul on saarlased tammiku rajamise väga hästi vastu võtnud. Tammikust ja vanast 300-aastasest pingiks kujundatud tammest on saanud panga uus atraktsioon.
Milliseid sorte on kasvama pandud, seda näitab Filippovi sõnul aeg. “On varapuhkevaid ja hiljapuhkevaid sorte. Mõned lasevad lehed varem alla, mõned hiljem. Üldiselt kasvab tamm ilusamaks ja kõrgemaks, kui tal on külgvari. Selle tammiku rajamisel me seda ka arvestasime. Vanarahva tarkuski ütleb, et tamm tahab kasvada, kasukas seljas ja pea paljas,” selgitas metsainsener.
Tilgast saab suur meri
Miks osa puudest on enam kui meetri kõrgused, muist aga “allameetrimehed”? Filippov selgitas, et ettekasvatatud taimed olid erinevad.
Ja veel üks huvitav tähelepanek. Ülevalt vaadatuna on tammik tilgakujuline.
“Tilgast saab väike nire, siis oja, jõgi ja lõpuks suur meri,” fantaseeris Filippov.
Metsamehe arvates võib Pangal juba viie-kuue aasta pärast imetleda paari meetri kõrguseks sirgunud tammesid.
Soovin edu!! Unustame “saarerahva õnnistused” selle pargi rajamisel! Kõik me eksime elus.
Sellest “pargist” ei saa mitte kunagi parki. Sellest saab kidurate puukestega võsa.
Hea näide nende noorte tammede tuleviku osas on üks vanem hingevaakuv tamm seal platsi keskel, mis istutatud aastaid tagasi. Võrrelge Loode tammiku ja Panga panga pinnast ja siis ennustage, mis saab nendest tammekestest.
Viriseda-vinguda ja õpetada oskavad kõik, kuid miks kaagutada enne kui tulemus pole käes? Elame-näeme, mis saab nendest tammedest. Kasvukoht on tõesti karm, kuid võttes arvesse, et olen näinud sihvakaid tammesid kasvamas teisteski karmides kohtades, siis usun, et kõne all olevatest tammedest saab samuti asja. Suurimaks ohuks ei ole mitte (nii-jube-hirmsasti kardetav) pinnas, vaid kahejalgsed (mnjah- täis peaga ehk isegi viiejalgsed) “spetsialistid”, kes kipuvad puid harvendama- nagu seda tehti Linnastaadioni juures. Igatahes- soovin hr. Sagurile jätkuvat järjekindlust puude hoolitsemisel!
Tamm ei kasva sellisel pinnasel. Tegemist on raha raiskamisega.
haige üritus
Veelkord: vaata, loodushuviline,Panga nn pargi keskel kasvavat surevat tamme ja tee olevikus järeldus.
Nii see on. Esivanematele oli see püha paik, hiis, nüüd tehakse seal peldikuhuumorit. Rövetatakse meie esivanemate pärandit.
Ma ei saa aru- kui kõik nii targad tammedetundjad on, siis miks on meil nii vähe tammeparke? Näiteks teede ääres on noori tammehakatisi mitme pargi jagu, virisejate kommentaaride põhjal parkide jaoks kohti väga palju aga ikka on parke vähe. Selle asemel, et siin süüdistada ja õpetada üksteist minge parem ja kaevake noored tammed teedepeenardelt välja tehke oma tammepargid. Meie, s.t Saaremaa kliima on nii soe küll, et need jõuavad veel juurduda ka.
Mis puudutab Panga parki, siis ühinen loodushuvilisega- enne ei kire kui pole tulemust näinud, mingi ühe poolkuivanud tamme põhjal teha järeldus on ikka väga ülekohtune. Muidugi koht on pisut paene aga OSKUSLIKUL (!) hoolitsusel pole miski võimatu. Seda eriti siin võrdlemisi pehme kliimaga Saaremaal.
Loomulikult said nüüd Volli ja teised kommijad nüüd kõvasti konte, mida närida aga reaalsus on see, et möliseda oskavad kõik aga midagi ka REAALSELT ära teha JULGEVAD ja TAHAVAD vaid vähesed! Kurb aga tõsi, tõsi aga kurb- vingujate koondnimi on kürb!
Ja mitu tammeparki sa ise oled rajanud? Selle asemel, et siin teiste arvamuste otsas ülbelt tiraaditseda, too välja põhjused, et miks tammeparke nii vähe on ja miks tamm kasvab sügavatel viljakatel muldadel ja miks ta eelistab varju jne
OK vastan- olen ise kaevanud välja veidi üle 100 tamme, neist ilusama haruga ja tugevamad istutasin oma koju lähedale, kokku sai u. 90 puukest, täpset asukohta ei soovi avaldada.
Miks neid on vähe? Vähesed viitsivad nendega jännata.
P.S tamm ei eelista varju, pigem ikka päikesevalgust. Olgugi, et ta on päris nõudlik kasvukoha suhtes, siis paesel pinnasel on teda võimalik kasvatada.
Need ilmselt kultuurtammed, tänapäeval aretatakse igasugu huvitavaid taimi. Kui tavaline tamm tahab saada viljakat liivsavi või saviliivmulda, kus ka liigniiskus kaua ei püsi, siis tõesti- mingid tammed on ka nõus veidi lubjakamas mullas olema. Ja ehk Pangal tehti enne istutamist paesse vaod vms. Las inimesed proovivad, kui õnnestub on hästi, kui mitte, siis taas targemad ja pole niisama aega surnuks löödud.
“Iga puu juures peatusin pikemalt, ajasin temaga ka juttu.”
Kõlab natukene Sõmera põgeniku jutu moodi.
Ja kus sa Loode Tammiku pinnast nii hästi tead? Oled seal arheloogilisi töid käinud tegemas?
Mina küll sedasi spekuleerides lõugu laksutada ei julgeks.
Ära mitte KUNAGI pane mind teiste kommenteerijatega ühte patta!!!
Mina olen see ainuõige ja originaalne. Minu sarnast ei leia Austraalianurgast ka.
Mina olen Saaremaa lehtede kuningas ja minu sõnum on kuld.
Sirge tüve moodustamiseks ja korralikuks laasumiseks vajab tamm külgvarju, mida annavad ajepuud. Ajepuuliikideks sobivad tammele vaher, pärn, hall lepp, toomingas, jalakas.
Sa ei tea vist et esivanematel peldikuid ei olnudki.Asjal käidi ikka lauda taga, sellepärast olidki hiied nii pühad paigad.
Sinu moodi jah.
“Pisut paene” Panga panga pinnase kohta on ikka kõrgem pilotaaž.
Elu Sõmeral on väga lõbus — depressiooni ei ole, lisaks leiad endale eluaegsed sõbrad. Peale sisenemist kaotasin ka paar kilokest.
Kõik head asjad. Soovitan kõigile!
Selleks ei pea kaevetöid tegema, et võrrelda Loode tammiku kasvukohatüüpi Panga panga pinnasega.
Aga mida sa veel silma järgi vaadata suudad? Kui sügav Läänemeri on või?
Sa oled ikka ehtne Sõmera naljatilk.
Mida te jobud siin soiute, Volli ees otsas.
Minge tehke paremini kui ei kõlba.
Teiesuguste juhtimisel oleks riik hullemas seisus kui kõige vaesem vene oblast.
Volli. Võta kohe oma ravimid ära muidu jääd arvutist ilma.
Tervitustega: Sinu tegevusjuhendaja ja tugiisik.
Eks paremini oleks kindlasti saanud, aga nagu Saarlastel kombeks, kõike kohe ja kiiruga teiste järgi teha vaja. Teistel oli kõik see läbi mõeldud kuhu, et 100 tamme ikka ilusasti ära mahuks. Meil kama kaks kuhu ja kui palju, peaasi, et “TEHTUD”. Kahju, et oma ajukesega midagi mõelda ei taheta.
Väga maitsetu nali, mille eest saad minu fännidelt korraliku kolaka. Soovitan ettevaatlik olla Saaremaa vahet seigeldes.
Mina olen saare ehtne kriitik ja tihti ka väga õige sõnavõtuga. Kõik ei saa sinusugused pudrulõustad olla ja kõike kiita ja imetleda. See elu ei ole kaugeltki nii ilus. Sinusugune karvas ja täiskasvanud olend peaks ju sellest juba ammu olema aru saanud. Kui mitte, siis on kuskilt midagi puudu.
libaVolli, ära kasuta Volli͈ nime, sa pole isegi saarlane. Ja kui siin ei meeldi ja miskit peale surud, siis oled veel okupant pealegi.
Mis imeasi see Volli͈ nimi nüüd on? Paluks patenditõestust. Ja pealegi Vahur, sedasi anonüümiku alt kommenteerida ja libaLollit kaitsta on ikka megamasendav.
Ok ok ole loll edasi
Aga vaata, mida Korolev tegi.
Volli ähvardab
Soovitan asi üles võtta, Korolev andis eeskuju.
ole oma ähvardustega ja sildistamistega tagasihoidlikum.
Lubad kolakat anda. Arvan, et nüüd läheb ära jah. Pole midagi parata. Lepi, mis tuleb.