Et vanalinnas ukse vahetamine ei tunduks maailmalõpuna (3)

KÕIK KONTROLLI ALL: Keidi Saksa sõnul tohib nii mälestisi kui ka vanalinna muinsuskaitseala hooneid restaureerida vaid muinsuskaitselise järelevalve all.
MAANUS MASING

Kuigi muinsuskaitsetsoonis elamine võib majaomanikule tunduda korralik keeldude ja käskude kompott, siis tegelikult on selle juures ka päikselisi hetki. Paberimajandust selle juures küll jagub, kuid nii muinsuskaitseamet kui ka Saaremaa vald tulevad maja remondi juures vajadusel rahaliselt appi.

Muinsuskaitseameti Saaremaa vaneminspektor Keidi Saks ütleb, et nende eesmärk ei ole hoonet omaniku eest kaitsta, vaid teha seda temaga koos. Selleks on ka toetus välja mõeldud.

Saksa sõnul peakski juhul, kui mälestise, vanalinna muinsuskaitsealal asuva või nende kaitsevööndisse jääva hoone omanik soovib oma hoones teha remonti, restaureerida või teha ehitustöid, esimeseks sammuks olema kontakteerumine muinsuskaitseameti kohaliku maakonnainspektoriga.

“Kuigi remonditööde tegemiseks tegelikult kooskõlastust vaja ei ole, aitab plaanide läbiarutamine varases staadiumis kokku hoida aega, vältida ülearuseid kulutusi ja mittetöötavaid lahendusi,” selgitab vaneminspektor. “Muinsuskaitseameti eesmärk ei ole hoonet kaitsta mitte omaniku eest, vaid siiski temaga koos.”

Küsi luba, siis tegutse

Juhul kui ehitusseadustikust tulenevalt on vaja taotleda ehitusluba või esitada ehitusteatis, tuleb kooskõlastused taotleda aga kohalikult omavalitsuselt. Samas, sõltuvalt sellest, milliseid töid on vaja teha, tuleb taotleda eraldi luba ka muinsuskaitseametilt.

Kõlab keeruliselt, kuid selguse toomiseks olgu öeldud: luba vajavad tegevused on konserveerimine ja restaureerimine, ehitamine, sh katusealuse väljaehitamine, katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jmt muutmine, mälestise või ehitise ilme muutmine, sh värvilahenduse muutmine ja ehitusdetailide ümberpaigutamine.

Kõneldes kinnistutest muinsuskaitsetsoonis, siis neid puudutab ehitusjoone, kinnistute piiride ja maakasutuse sihtotstarbe muutmine. Luba vajavad ka haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd. “Samuti tuleb luba küsida mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale teisaldatavate objektide paigaldamiseks, nagu kioskid, müügipaviljonid või välikohvikud, valgustus- ja muud seadmed, tehnovõrgud ja -rajatised, teabekandjad ning reklaami paigaldamine,” loetleb Saks. “Muinsuskaitseameti loata on keelatud ka algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine, sealhulgas näiteks plastikakende paigaldamine.”

Ehk teisisõnu – kui maja asub vanalinna piires ja vajab näiteks uut ust, ei piisa sellest, et lähed lähimasse ehituspoodi ja ostad esimese meeldiva ukse ära. Enne küsi luba ja siis saab edasi tegutseda. Seda enam, et muinsuskaitse võib uue ukse suuresti kinnigi maksta.

Muinsuskaitseinspektori kinnitusel ongi võimalik mälestiste ja vanalinna muinsuskaitsealal paiknevate hoonete omanikel või valdajatel taotleda muinsuskaitseametilt toetust hoonete hooldamiseks, konserveerimiseks ja restaureerimiseks. Kõnealuseid toetuse taotlusi võetakse vastu igal aastal kuni 30. septembrini. Seega on soovijatel taotluste esitamiseks veel loetud päevad aega.

“Taotluse juurde on vaja esitada ka vähemalt kaks võrdlevat hinnapakkumist, millest kujuneb taotletav summa,” juhendab Keidi Saks. “Alati on hea, kui mingi osa töödeks vajaminevast summast panustab omanik omaosalusena.”

Juhul kui tegemist ei ole lihtsate remonttöödega, tuleb objekti korrastamisel alustada muinsuskaitse eritingimuste koostamisest. “Eritingimustes määratakse, mis on hoone puhul oluline säilitada ja mida võib muuta, sestap on väga hea, kui juba nende koostamine toimub koostöös muinsuskaitseametiga ning omaniku tegevusplaane arvestades,” selgitab Saks.

Seejärel tuleb tellida eritingimustele tuginev põhiprojekt ja see muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Kui töödeks vajalik dokumentatsioon on kooskõlastatud, ongi järgmine samm loa taotlemine tööde tegemiseks, kus tuleb ära märkida tööde teostaja ja muinsuskaitselise järelevalve tegija.

Eraldi tööde alustamise luba on inspektori sõnul vaja taotleda selleks, et lisaks heale projektile teeksid töid oskajad inimesed. Mälestisel tohib restaureerimis-, konserveerimis- ja ehitustöid teha vaid muinsuskaitse tegevusluba omav ettevõte või spetsialist.

Muinsuskaitsealal tööde tegemiseks ei pea vastavat tegevusluba olema. “See tähendab, et muinsuskaitsealal võib töid teha ka näiteks omanik ise,” kinnitab Keidi Saks. Siiski tohib nii mälestist kui ka vanalinna muinsuskaitseala hoonet restaureerida vaid muinsuskaitselise järelevalve all.

Vallalt 20 000 eurot

2017. aastal eraldas muinsuskaitseamet hoonete korrastamiseks toetusi üle Eesti 641 197 eurot ning 65 679 eurot väärtuslike detailide uurimiseks ja konserveerimiseks. Lisaks eraldati pühakodade säilitamise ja arengu programmist 2018. aastal kokku umbes 660 000 eurot.

Restaureerimis- ja remonditoetuse taotlusi võtab vastu ka Saaremaa vallavalitsus ning seda kuni 1. detsembrini. Toetuseks on määratud rahalisi vahendeid summas 20 000 eurot.

Saaremaa vallavalitsuse arhitekti Piret Milleri sõnul tuleb iga ehitise ehitamisel ja renoveerimisel kindlasti enne tööde alustamist teavitada kohalikku omavalitsust oma kavatsustest ning täpsustada ehitamise või renoveerimistööde arhitektuurilised ja ehituslikud tingimused ning see, milliste asutuste ja isikutega tuleb renoveerimistööd kooskõlastada.

Miller tõi ka välja, et näiteks mälestiseks tunnistatud ehitise omanikul või valdajal on õigus saada muinsuskaitseametilt tasuta mälestisega seonduvat informatsiooni ning konsultatsioone mälestise hooldamiseks ja kasutamiseks. Mälestise restaureerimiseks on aga võimalik taotleda muinsuskaitseametilt toetust.

Lisaks toetab ka arhitekti sõnul vald rahaliselt Kuressaare vanalinna linnaehitusliku eripära hoidmiseks ja säilitamiseks vanalinna muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis asuvate ehitiste restaureerimist. Esitatud taotluste läbivaatamine ja komisjoniline hindamine toimub tema sõnul kaks korda aastas – sel aastal veel detsembris.

Toetust võivad taotleda seejuures need, kelle omandis või valduses on Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal või selle kaitsevööndis asuvad või Kuressaares laiemalt asuvad arhitektuuriväärtuslikud ja kaitse all olevad ehitised.

Vajalikud sammud enne töödega alustamist

Võta ühendust muinsuskaitseameti inspektoriga ja pea nõu! Selgita välja, kas kavandatavate tööde puhul on vajalik kas tegevuskava või tuleb tellida muinsuskaitse eritingimused ja põhiprojekt. Hooldusremondi tegemiseks ei ole projektdokumentatsiooni koostada vaja.

Telli vajadusel tegevuskava muinsuskaitse tegevusluba omavalt ettevõtjalt, spetsialistilt.

Telli vajadusel muinsuskaitse eritingimused muinsuskaitse tegevusluba omavalt ettevõtjalt, spetsialistilt või otse muinsuskaitseametist. Olenevalt sellest, milliseid töid soovitakse teha, võib olla ka vajadus juba enne muinsuskaitse eritingimusi teha uuringuid. Eritingimused on valmis siis, kui need on muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud – seega ära tasu tööde eest enne kooskõlastust.

Telli vastavalt eritingimustele muinsuskaitse tegevusluba omavalt ettevõtjalt, spetsialistilt põhiprojekt. Projekt on valmis, kui see on muinsuskaitseameti poolt kooskõlastatud – seega ei tohiks enne kooskõlastust tööde eest tasuda.

Küsi erinevatelt muinsuskaitse tegevusluba omavatelt ettevõtjatelt või spetsialistidelt hinnapakkumisi.

Esita muinsuskaitseametile loataotlus tööde alustamiseks.

Kui oled muinsuskaitseametilt saanud loa, siis telli tööd!

Allikas: Muinsuskaitseamet