Ohatis – tüütu, ent mitte võitmatu painaja (1)

ABIKS IKKA: Paljud ohatisega võitlejad nendivad, et ravimid ja salvid nende villidele ei mõju ning püüavad ohatisi ennetada immuunsüsteemi tugevdamisega. Saarte Sahvrist ostetakse müüja Kairi Silla sõnul enim C- ja D-vitamiini ning sipelgapuukoort.
MAANUS MASING

Huuleohatis on kardetud-vihatud nakkav moodustis, mis lisaks enesekindluse taandamisele tekitab ka ebamugavustunnet, valu ja sügelust. Sellele küllalt levinud probleemile leiab leevendust nii apteegist kui ka rahvameditsiinist ning soovitused on sageli seinast seina, nendest õige leidmine on sageli katsetamise küsimus.

Inimesed ei ole kuigi vaimustuses mõttest, et neid painab herpesviirus ning üldjuhul peetakse seda piinlikuks. Samas on tegemist laialt levinud probleemiga.

Paljud, keda ohatised kimbutavad, on ära katsetanud pea kõik soovitused, mis ohatiste leevendamiseks ja ennetuseks kunagi jagatud on. Olgu öeldud, et neid soovitusi-tarkusi ei ole vähe ning seejuures leidub nii rahvameditsiini võtteid kui ka leevendavaid apteegitooteid.

Kõrvavaik ja munavalge

“Olen ohatisega hädas olnud paarkümmend aastat ning tähele pannud, et see tekib tavaliselt stressirohkel perioodil. Isegi siis, kui mehe peale vihastan,” naerab üks ohatisega võitleja. “Proovisin järele kogu apteegis leiduva arsenali ja tabletikuurid, aga kõigest on abi olnud ainult lühikest aega. Vahel panen peale kanget hambapastat või joodi, samuti kvaliteetset eeterlikku õli. Aga olen aru saanud, et kui organism on tugev ja saab igapäevaselt näiteks piisavalt aminohappeid (eriti oluline olevat ohatise pärssimiseks L-lüsiin), on ohatise tekke tõenäosus väiksem.”

Eeterlikest õlidest on abi saanud ka Sirje. “Kui tunnen, et ohatis hakkab tekkima, panen peale teepuuõli,” räägib ta.

Ent on ka palju loomingulisemaid võitlusvõtteid. “Tunnen ka inimesi, kes on rääkinud, et vanaema õpetas näiteks huuli munavalge sees hoidma ning seejärel kõrvavaiku peale määrima. Kusjuures neid, kes ohatise tekke korral hakkavad kõrvast vaiku koukima ja huulele määrima, tean teisigi.”

Kõrvavaigu imettegevaid omadusi kinnitab ka Tea: “Oma kõrvavaigu huulele määrimine võib küll esialgu võigas tunduda, aga huule peal vohav ohatis ei ole mitte vähem võigas. Seetõttu neelan uhkuse alla ja kannatan ära, sest enne olin kogu aeg ohatisega hädas, aga nüüd ainult huul valutab veidi, kuid ohatist ei teki.”

Abi on saadud ka teistest looduslikest abinõudest – näiteks mesi pidi herpest ravima paremini kui ravimid. Ville määritakse ka kampripiiritusega, aaloemahla või oliiviõliga segatud greibiseemneekstraktiga, samuti küüslauguõliga ning õunaäädika ja tsinksalviga.

Villide välispidine ravimine võib tuua leevendust, kuid tekkepõhjust see ei kaota. Seega soovitatakse ohatise teket ennetada ja tugevdada immuunsüsteemi, mille üks suuremaid pärssijaid on inimestele igapäevaselt tuntud stressifaktor. Samuti ei saa alahinnata piisava une ja tervisliku toitumise tähtsust.

Ohatise pärssimiseks võiks süüa asendamatu aminohappe lüsiini rikkaid toite, nagu näiteks kana, kalkun, muna, juust ja probiootilised jogurtid. Seevastu arginiini-nimeline aminohape hoopis toidab herpesviirust ja aitab sel paljuneda, mistõttu on viiruse aktiivsusperioodil mõistlik hoiduda näiteks sojatoodetest, mereandidest, maapähklitest, valgest jahust ja riisist. Samuti tuleks hoiduda kohviga liialdamisest. Villide eluiga aitab lühendada kvaliteetne C-vitamiin. Samuti aitavad herpest maha suruda immuunsüsteemi masinavärgi tähtis mutter tsink ja immuunsuse toetaja punase päevakübara ekstrakt.

Herpesviirusest lahti ei saa

Perearst Kristen Reinmanni sõnul avaldub herpesviirus kas suguelundite- või huuleohatisena, vahel ronib see ka silma või sõrmedele. Viirus pääseb organismi läbi limaskestade või vigastatud naha ning püsib seljaaju tundenärvikogumikes varjatud kujul kogu elu.

“Kui immuunsüsteem nõrgeneb, liigub viirus tundenärvide kaudu nahale või limaskestadele tagasi,” seletab Reinmann. Huuleohatisega kaasnevad sügelus, valu ja torkimistunne, tekivad vesivillid, mis armistuvad ja paranevad 3–5 ööpäeva jooksul. Arsti sõnul on kõige nakkusohtlikum villide vesitsemise periood (ca neli päeva) ning sel ajal on eriti oluline hoolikas kätepesu.

“Kellel on sageli ohatis, saab abi huulepalsamitest. Oleks hea, kui palsam kaitseb ka UV-kiirguse eest (SPF>15). Kui hoida end külma, tuule ja liigse päikese eest, võib ägenemisi ära hoida,” räägib ta.

Paraku on villilisel lööbel kombeks korduda. Sellele võib kaasa aidata UV-kiirgus, palavikuhaigused, külmetamine ja stress. Ravivorm sõltub aga haiguse raskusest. “Huuleohatise puhul piisab tavaliselt salvist, kuid väga tihti korduva ohatise ja nõrgestatud immuunsüsteemiga patsientidel on näidustatud ka tabletiravi.”

Herpesest pole ta sõnul küll võimalik vabaneda, kuid neil, kel ohatis kord juba olnud, on mõistlik hoida viirusevastane salv käepärast, kuna piisavalt varane salvi pealekandmine võib villide teket pärssida.

Print Friendly, PDF & Email