Kui kilpnäärme töö on häiritud…

Kaelal paiknev liblikakujuline kilpnääre toodab hormoone ja vastutab kehas ainevahetuse eest. Kui tekib talitluse häire, siis muutub ka ainevahetus, ületalitluse puhul kiiremaks ja vastupidi – alatalitluse puhul aeglasemaks.

Kuressaare haigla endokrinoloogi Virge Nemvaltsi (fotol) sõnul mängib kilpnäärmehaiguste, sealhulgas nii üle- kui ka alatalitluse puhul suurt rolli pärilik eelsoodumus, seda eriti naisliinis. “Soodustavaid faktoreid on aga teisigi, näiteks joodisisaldus joogivees, toidus,” ütleb arst. “Lisaks stress ja kroonilised infektsioonhaigused, mitmed autoimmuunhaigused.”

Ka mõningad ravimid, näiteks südamerütmi häirete raviks kasutatav joodirikas Cordarone, võib mõnel patsiendil põhjustada türeotoksikoosi. Mõnikord vallandub ületalitlus ka pärast radioloogilist uuringut kontrastainega. Dr Nemvaltsi andmeil on leitud positiivne seos ka liigse päikesekiirguse ja türeotoksikoosi vahel.

Alatalitlus tekib tasahilju

Kas inimene ise saab mingite sümptomite järgi kahtlustada, et äkki on tal kilpnäärme talitlus häiritud?

“Kuna ületalitlus ehk türeotoksikoos tekib reeglina järsku, siis on ta kergemini äratuntav kehakaalu languse, rohke higistamise, südamepekslemise, kätevärina, suurenenud erutuvuse, mõnikord ka seedehäirete järgi,” loetleb dr Nemvalts.

Inimese kael võib pakseneda ja põhjustada pookimistunnet. Mõnikord tekib ka punnsilmsus ja nägemishäired.

Alatalitlus ehk hüpotüreoos seevastu tekib reeglina hiilivalt aastate ja kuudega, põhjustades uimasust, külmatunnet, kaalu tõusu, naha kuivust, turseid silmade ümber, vahel ka juuste väljalangemist, kõhukinnisust.

“Aeglane kulg võib jätta mulje, et see on inimese omapära või lihtsalt vananemine ja võib seetõttu jääda pikaks ajaks tähelepanuta,” tõdeb dr Nemvalts. Alatalitluse põhjuseks võib olla autoimmuunne kilpnäärmepõletik. Tihtipeale on samal inimesel ka mõni muu autoimmuunne haigus, näiteks reumatoidartriit. Hüpotüreoos võib harvadel juhtudel olla kaasasündinud. “Selle suhtes uuritakse kõiki vastsündinuid sündimise hetkel,” märgib dr Nemvalts.

Kui kilpnäärme ületalitlus on reeglina väljaravitav, siis alatalitlus nõuab eluaegset asendusravi sünteetilise kilpnäärme hormooniga ehk levotüroksiiniga. Ületalitluse ravi kestab reeglina mõnest kuust mõne aastani. Selleks kasutatakse ületalitlust mahasuruvaid tablette, lisades ravile ka südamepekslemist vähendavaid preparaate. Enamasti terveneb inimene täielikult.

Mõnikord aga ei õnnestu tablettidega tervenemist saavutada ja siis on kaks võimalust – kas radiojoodravi või kilpnäärme osaline või täielik eemaldamine.

Ravi olgu järjekindel

“Mõlema meetodi puhul võib järgneda kilpnäärme alatalitlus ja tarvis on eluaegset asendusravi,” räägib dr Nemvalts, lisades, et selline patsient vajab üks kord aastas kontrolli.

Kui oluline on arsti määratud ravist kinni pidada?

Virge Nemvalts rõhutab, et nii üle- kui ka alatalitluse ravi peab olema järjekindel ja toimuma arsti kontrolli all. “Ravilüngad, suitsetamine, kaasuvad haigused ja stress võivad põhjustada tõsiseid tagasilööke ja jäävaid kahjustusi südamelihases, liigestes, põhjustada luude hõrenemist ja nägemise halvenemist,” lausub tohter. “Haiguse kulgu võivad mõjutada ka rasedus ja sünnitamine.”

Dr Nemvalts hoiatab, et kindlasti ei tohiks ülekaalu üritada “ravida” levotüroksiiniga – sellega tekitatakse kunstlikult türeotoksikoos.

“Kuressaare haiglas on võimalik määrata kõiki kilpnäärme hormoone ja teha ultraheliuuringuid,” ütleb dr Nemvalts.

Print Friendly, PDF & Email