MADIS PIHEL: Lepiti kokku, et sademeveerestid paigaldatakse majadele nii lähedale, kui vundament võimaldab.
Foto: TAMBET ALLIK/ARHIIV
Ehitusinsener Madis Pihel selgitab, miks eiras Saaremaa vallavalitsus Kuressaare kesklinna ehituse peatöövõtja Merko Infra tähelepanekut sademeveerestide ja vihmaveetorude vastuolu kohta, mida taunis nädala alguses muinsuskaitseinspektor Üllar Alev.
Millal ehitaja teavitas vastuoludest sademeveerestide osas ja millistel kaalutlustel otsustas vallavalitsus ehitaja tähelepanekut eirata?
Ehitaja teavitas nii tellijat kui ka inseneri kohe peale paigalduse algust sellest, et lähtuvalt hoonete vundamentide seisukorrast ei ole võimalik paigaldada reste seinatasapinnaga ühele joonele.
Lähtuvalt olemasolevatest vihmaveetorudest, mis lõpevad põlvega sülitiga, ei olnud see otseselt vajalik. Lepiti, et paigaldatakse nii lähedale, kui vundament võimaldab.
Kas on tõsi lõik Üllar Alevi kirjast: “Vald oli vastanud, et ehitaja midagi muutma ei pea ja iga majaomanik peaks probleemi hiljem lahendama, asendades vihmaveetorud.”?
Kuna olemasolevatel vihmaveetorudel on väga palju erinevaid lahendusi, siis ilma neid muutmata on võimatu suunata kogu vett otse resti. Seega otsustati, et sellest teavitatakse hoonete omanikke.
Millises ulatuses on vallavalitsus valmis vihmaveetorude vahetamist majaomanikele kompenseerima?
Hoonete katustelt tulevad vihmaveetorud on hoone omaniku vara ja ei olnud kuidagi mõeldud lahendada selle projekti raames.
Üllar Alev leiab, et ideaaljuhul peaksid vihmaveerestid olema enamikes kohtades vastu vundamenti või kohati servaga soklikrohvi all.
Ei näe, et praegu toimuva ehitustööga halveneks seni toimunud olukord, kus kogu katuste sademevesi jooksis lihtsalt katendile, mille seisukord oli halb ja kalle kohati hoone sokli poole. Näiteks pilt kohtumaja hoovivärava kõrvalt (vt juuresolevat fotot).
Kuidas kommenteerite leheloo all ilmunud lehelugeja väidet, et “valla ametnikud ei julge muudatusi projektis teha, isegi vajalikke, sest kardavad sellega kaasnevat ehitushinna tõusu”? Kui palju on seni kesklinna ehitusprojekt kallinenud võrreldes hankes toodud arvudega?
Lepingu hind ei ole muutunud.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Häbi on. Oi oi kui häbi on.
Minul on selle saamatusehunnikust vallaviletsuse pärast ikka äärmiselt piinlik kohe!
Kahju olukorrast kus linna ehitusosakonnal puudub ehitusalane võimekus.
Millisel osakonnal selles vallavalitsuses võimekust on?
Lembri Atu Abrukalt on muidugi parim spetsialist igal alal! Vihmaveetorud ongi ju iga maja omaniku asi, neid ei peagi maksumaksja raha eest parandama ega ringi tegema.
Mo arust ka on ju palju lihtsam panna vihmavee torudele pikendused kui hakata sadevee kaevude jaoks soklist laiemat vundamenti lõhkuma, et sadevee kaev sellele lähemale panna.
Kui keegi ei jaga siin matsu, siis on see muinsuskaitse spetsialist. Või kas tõesti peaks nendel vanadel hoonetel sadevee kaevud vundamendi sisse piikima?
Loogiline, et kui iga vihmavee toru alla teha vajadusele vastav süliti, läheb aega ja raha rohkem. Paljud vundamendid ehitatud nii, et peab mingi spetslahendusega süliti paigaldama. Lihtsam on igal juhul ju vihmavee toru paigaldada/ümber ehitada nii, et vesi sülitisse jõuaks. usun et ehitaja paigaldas süliti nii lähedale kui sai.
Tundub, et EVald ei ole siin just väga terav pliiats. Teeb ikka vahet, mis on vihmavee renn, -toru, -süliti või vee äravoolu rest???? Ehitaja ei peagi ju süliteid paigaldama, ikka vaid reste-kaevusid-trasse. Süliti jäägu majaomaniku mureks.
Lihtsalt kurb on aga see, kui neid toruotsi hakatakse nüüd tänava poole pikemaks tegema, siis tõesti jalakäijatel jama majas, nagu juba muinasevana märkis……..
Jah vabandan. Mõtlesin äravoolu resti kuhu suubub süliti. Aitähh et teritada aitad.
Aga olete neid vundamentisid näinud üldse. paljud laiutavad pinnases kaugemale kui sein, osad on lausa kaevisesse ilma seguta visatud põllukividest. Enamuses on v.vee allaviigud hoonete nurkades. kujutage ette kui säärane nurk vundamendini lahti kaevatakse, pinnase tugi tagant võetakse ja miski kaev pannakse, mida ei saa korralikult vibradagi. hiljem veel hoonesse pragu tekib vajumisest/vibramisest. mis ving siis veel oleks-tuleks?! tegelikult pole mõtet siin diletantidega jaurata.
Turul, Maie poe trepi kõrvale on pandud sadevete äravoolu rest, mis asetseb otse vihmaveetoru all. Kui vesi ainult vihmaveetorust tilgub, siis satub see äravoolu, vihma korral aga purskub sealt kindlasti mööda… Voolab alla keskväljaku poole.Kui veidi peaks külmetama, siis on tasuta liuväli olemas.
Insenerid vaatavad, et plaatidega koos on kohale toodud ka mingid rauast triipudega asjad,vaatavad, keegi ei tea. Kysivad siis ehitusmeestelt. Yks “helgem” pea arvab et ehk on disainielemendid.” No muidugi”, on insenerid roomsad, kuidas me ise selle peale ei tulnud!Ja yks neist imevigureis sattus isegi vihmaveetoru l@hedale!!!
Oh sind rumalukest, need on ju lamavad politseinikud.