JUHTKIRI: Rahvamaja pankrotti ei lähe

Saaremaa valla tekkimisega tundub olevat kaasnenud ka mingi omapärane mõttenihe, mis aeglaselt, kuid järjekindlalt igale poole oma juuri ajab.

See võib mingil määral olla põhjustatud valla loomisega kaasnenud retoorikast, milles sageli rõhutati uue omavalitsuse tugevust ja võimekuse kasvu, suutlikkust toime tulla rahaliselt palju mahukamate objektide ja projektidega. Ehk siis jäeti mulje, et ühendvallas on raha külluses, et selle rahakott on põhjatu nagu Kalevipoja kaabu. Ja lõpuks makstakse kõik kinni.
Ebaõnnestumised, valearvestused, läbikukkumised.

Aga kas see on ikka nii? Võib-olla on mingite rahaeraldustega tekitatud lihtsalt selline illusioon. Ja tegelikult tuleb projekte ja üritusi, mis ei ole vallaeelarve seisukohast esimese järgu tähtsusega, planeerida mõistlikult, nii oma rahalisi võimalusi kui ka riske hinnates. Ükskõik, kas neid teevad mittetulundusühingud või valla allasutused. Ei maksa unustada, et Saaremaal korraldatakse ju mitmeid suuremaid ja vähemaid üritusi, mis pole vallalt kunagi toetust isegi mitte küsimas käinud.