Torumehe töö ei lõpe maailmast iial!

NIPLITE JA “AMEERIKLASTEGA”: Margus Õunpuu on vajaliku kraami poest välja valinud.

Seda, et torumehe töö ilmast otsa saab, peljata ei maksa. “Kuni kestab inimkond, on neid, kes tahavad käia asjal, pesta ja sooja saada,” põhjendab üks santehniku ameti esindajaist, OÜ KLM Baltic juht Margus Õunpuu.

Margus Õunpuu tiimi staap asub Kuressaares Tallinna 61 asuvas kontoris, kus ettevõtte neljaliikmeline meeskond – nende sekka kuulub ka üks naissoo esindaja, sekretär-raamatupidaja Mare Sepp – igal hommikul kokku saab ja algava tööpäeva plaane arutab.

Teisipäeva hommikul, on mehed oodatud Astes asuvasse kortermajja, kus küttesüsteemile on tarvis liiniseade vahele panna, et süsteemi reguleerida saaks.

Margus Õunpuu asutab end minekule – enne objektile sõitmist on vaja poest tuua “ameeriklasi” (ehk nn ameerika mutreid) ja nipleid. Veidi aja pärast on mees kõige tarvilikuga kontoris tagasi ja tööpäev võib alata.

Elektri-gaasikeevitajaks õppinud Margus nii-öelda päris oma santehnikuameti isa Hennolt, kelle käe all ta juba 13-aastasena oma esimesed haltuuraotsad tegi. Nüüdseks on Marguse staaž santehnika alal pikemgi kui isal – kui Henno Õunpuul on see 16 aastat, siis Margusel üle veerand sajandi. Marguse sõnul on juhatusse kuuluv isa ettevõttes endiselt kõige suurem ülemus – mis sellest, et otsustas ameti maha panna ja pensile jääda.

Vaheldusrikas amet

Kuigi torumehe töö ei ole just maailma puhtamate killast, Märt Vakrõõmile see amet sobib ja meeldib. Vaheldusrikkuse tõttu, sest kõik päevad on erinevad. Mõnel päeval likvideerid toru ummistust, teisel päeval ehitad uut vee-, kanalisatsiooni- või küttesüsteemi.

“Maal on veel paljudel vesi kaevus ja kuivkäimlad,” lausub Märt.

Hoopis kokandust õppinud Märt on KLM Balticus töötanud kuus aastat ega eitagi, et sai ametisse tutvuse kaudu. “Käisime vana ülemuse Enno Õunpuu pojaga, praeguse ülemuse Marguse venna Madisega ühes koolis, Kuressaare gümnaasiumis,” märgib ta.

VESI VÄLJA: Märt Vakrõõm keerab ühendused lahti, et torustik tühjaks lasta.

Märt tõdeb, et tuli firmasse “suhteliselt nullteadmisega” – isegi kodus vanni äravoolu puhastada polnud seni põhjust olnud. Väljaõppe sai ta kohapeal.

Samamoodi mängis tutvus rolli selles, et firma teine Margus ehk mandrilt pärit Margus Lasn pea viis aastat tagasi KLM Balticusse sattus. Mõlemad Margused (keda edaspidi nimetame selguse huvides Margus L. ja Margus Õ. – toim) teenisid koos aega õhutõrjes ja 2000. aastate algul töötasid koos Saare KEK-is. Ka sinna läks Margus L. nimekaimu kutsel, esialgu õpipoisiks – et torumeheks saada. Ehitajaoskused omandas ta hiljem.

Olgu öeldud, et oma väljaõppelt on Margus L. mitte ehitaja või torumees, vaid hoopis kolmanda kategooria kelner-baarmen. Kõrtsis leti taga töötas ta juba kooliajal, 16-aastasena.

JÕUVÕTTED: torutangide kasutajal peab käterammu jaguma. Margus Lasnal seda jagub.

Vahepeal maailmas õnne otsinud, erinevates Euroopa riikides reisinud, ehitajana töötanud ja hobidega tegelenud, otsustas Margus siiski Saaremaale naasta. Ega kahetse.

Lastesussid ja suusakepid

Aastate jooksul on mehed jõudnud kogeda igasuguseid “häid ja paremaid” olukordi. Näiteks sellist, kus trass lendab laiali ja tekkinud “purskkaevust” lendab juga viie meetri kõrgusele.

“Kui maakraanide asukohti ei tea, võib minna tükk aega enne, kui vee pidama saad,” räägib Märt.

Ehkki esialgu võib vaatepilt, mis kohale kutsutud meestele avaneb, olla koletu, lähtuvad KLM-i mehed ütlusest: “Ei ole lahendamatuid olukordi, on notid mehed!”

Ummistuste likvideerimine on torumehe ametis tavaline töö.

Märt leiab, et enamikus ummistustes on süüdi torustiku kasutajate oma rumalus, et mitte öelda lollus. Viimasest annab tunnistust see kraam, mida inimesed on üritanud torustikust alla uhta, ent mis sinna kinni jäänud on.

“Põrandapesulapid, mänguasjad, mudelautod, harjad, poti külge kinnitatavad tualetivärskendustooted,” loetleb Märt.

ISE TEHTUD, HÄSTI TEHTUD: Margus Õunpuu märkmik on tema enda kätetöö.

“Naistepesu ja suusakepid,” lisab Margus L., märkides, et ilmselt olid need suusakepid visatud sisse katuse õhutustorust.

Margus Õ. jaoks on markantsemad leiud kanalisatsioonitorustikust leitud sussid. Üks mudilane viskas rühmakaaslase jalanõud vetsupotti ja tõmbas vee peale – vahva oli ju vaadata, kuidas laevuke ujub, keerleb ja kaob.

“Selleks hetkeks, kui meie kohale jõudsime, oli ta jõudnud potist alla lasta kuus paari susse,” meenutab Margus Õ. “Pärast lõunaund polnud kellelgi lastest enam jalanõusid – kellel puudus üks, kellel mõlemad.”

Margus L. mäletab aga hästi, kuidas ta üht ummistust likvideerima kutsuti, mille põhjusest korteris elanud ema ja tütar justkui midagi ei teadnud. Kui torumees siis käe küünarnukini potti pistis ja sinna uputatud hügieenisidemed välja tõmbas, vajus teismeline peretütar näost ära ning reageeris vaatepildile sellega, et purskas oma mao sisu ema valgele jopele, mis esikus varnas rippus.

Üks Kuressaare koolimaja on pidevalt kimpus tahvlilappide pesemiseks mõeldud valamute ummistustega, kuna valamutele paigaldatud äravoolutorud valiti raha säästmise nimel liiga kitsad. “Kui lubjase vee tõttu ummistunud torud lahti võtta, on seal sees kriit – pulkadena, kirjuta või tahvlile!” räägib Margus Õ.

Torusiil pole võluvahend!

Et ummistunud toru taas normaalselt toimima hakkaks, puuritakse ummistuse põhjus vastava trossiga läbi. Selle tarvis on trossile erinevad otsikud, mille seast õige valida. Teles reklaamitakse igasuguseid supervahendeid, mis ummistuste vastu aitavat ja paljud saarlasedki usuvad, et “Torusiil aitab alati”.

KLM-i santehnikute sõnul on ülim lollus tualetipoti ummistuste korral Torusiili-laadseid vedelikke kasutada. Need ummistust ei likvideeri – selleks tuleb ikka santehnikud kohale kutsuda. Kõige hullem on, kui enne torumeestele teatamist on siiski proovitud ise Torusiili abiga hakkama saada ega anta selle kasutamisest teada. Kui santehnik käe potti kange happe sisse pistab, võivad tagajärjeks olla rängad põletushaavad.

“Selle jama likvideerimine, et ummistustele ligi saada, võtab kolm korda rohkem aega,” ütleb Margus Õ. “Nii kulub tööks, mille torumees teeks ära tunniga, neli tundi. Ja siis küsitakse: miks see arve nii suur on?!”

Seda, et Saaremaa oskustöölised kipuvad marjamaad otsima mujalt kui Saaremaalt, teab Margus väga hästi – ta ise on tubliks torumeheks koolitanud kaheksa meest, kes praegu on välismaal oma alal kõvad tegijad.

“Paraku ei suuda ma siin Eesti turul kliendile selgeks teha, et santehnik kui spetsialist peaks saama palka, mis on tema vääriline,” tõdeb Margus Õ. “Samasugust raha, nagu Soomes, ma oma meestele küsida ei saa.”

Nii jagunevadki veel saarele jäänud tublid mehed Õunpuu hinnangul kaheks – need, kes ei taha minna oma pere pärast ja Saaremaa patrioodid, “kes põhimõtteliselt ei lähe Soome riiki orjama”. Nende viimaste hulka kuulub oma sõnul ka Margus Õ ise. Samas on esimestest hea näide samuti siitsamast võtta – Märt, kel kodus kasvamas kaks last.

VENTIIL VAHELE: läbisaetud torule tuleb liiniseade ventiil vahele panna, et küttesüsteemi reguleerida saaks.
5x MAANUS MASING

Margus L., kes töötanud nii Soomes kui ka Rootsis, nimetab sealset eestlasest töömehe elu “täielikuks kolhoosieluks”: “Kõik elavad, pead-jalad sassis, õhtul tõmbab traktor teki peale ja hommikul maha!”

Pakkumisi Soome tööle tulla saabub KLM-i meestele kogu aeg, aga vähemalt seni pole nad end põhjanaabrite juurde meelitada lasknud.

Margus Õ. sõnul sõltub meeskonna meelsus paljuski sellest, kuidas juht suudab töö firmas korraldada. KLM-i meestel on paindlik graafik ning kui kellelgi on vaja keset nädalat vaba päeva, siis see ka antakse. Ning Margus Õ. ise pole selline mees, kes juhina oma päevad kontorilaua taga mööda saadab ja üksnes teisi käsutab. Kuigi ka paberimajandusele kulub üksjagu aega, teeb Margus Õ. samamoodi objektil tööd nagu ta “poisidki”.

Kuna torustikuga seotud SOS-olukordi, näiteks suuri ummistusi ja veeavariisid – tuleb ette väljaspool argipäevigi, teeb KLM Balticu valge kaubik väljasõite ka nädalavahetustel ja pühadel. “Oma poisse pole ma siis kohustuslikus korras tööle ajanud,” ütleb Margus Õ.

Tööd jagub torumeestel seega küll ja veel, jääb ülegi.

“See, kes väidab, et Saaremaal pole tööd, on kas liiga loll, et seda teha, või liiga laisk,” leiab Margus Õunpuu. “Või siis valinud vale ameti.”


Tülikad käsipuud

Koomilisi olukordi tuleb torumeeste töös ette sageli, kinnitavad KLM-i mehed. Margus Õunpuu meenutab juhtumit, kus Kuressaarest 60–70 km kaugusel elanud klient soovis oma maja teisele korrusele paigaldada mullivanni.

Proovi, mis sa proovid – vanni üles viia ei saa, trepikäsipuud jäävad ette. Selgitab siis santehnik kliendile, et käsipuud tuleb maha võtta – ainult nii saab vanni üles viia. Majaomanik lubab seda teha ja torumees sõidab linna tagasi. Nädala pärast helistab majaomanik Õunpuule: “Viime vanni üles!” Too sõidab kohale ning esimene asi, mida näeb: käsipuud on endiselt omal kohal. Taas selgitab Õunpuu mehele: selleks, et vann üles mahuks, tuleb see käsipuu ikkagi maha võtta. “Ah soo,” jääb majaomanik mõttesse ja lubab taas, et teeb nii, nagu vaja.

Nädala pärast helistab taas: “Viime selle mullivanni üles!” Kohale sõitmise asemel uurib Õunpuu kliendilt: “Kas sa trepikäsipuu võtsid maha?” – “Ee… Ei võtnud…” – “Aga mismoodi me selle vanni siis üles viime? Ma ei saa vanni pooleks saagida ja pärast kokku liimida.” Kolme päeva pärast taas kõne kliendilt: “No nii, nüüd viime vanni üles!” Õunpuu sõidab kohale, ilma et oleks uurinud, kas käsipuud on maha võetud. Olukord kohapeal on aga täpselt sama, mis esimesel päeval. “Kas kuidagi ilma käsipuid maha võtmata ei saa?” küsib majaomanik. “Saab küll,” vastab Õunpuu, “vii mull-haaval!”

Kuuendal korral saatis klient Õunpuule sõnumi: “Viime käsipuud üles!”

Olgu öeldud, et mullivann (mitte käsipuud) sai lõpuks siiski üles viidud, paika pandud ning peaks töötama siiani.

Print Friendly, PDF & Email