TOIT: Tahad värsket kala, mine püüa

OTSE GRILLILT: Lepaliistul küpsenud kala on valmis serveerimiseks.
2 x MAANUS
MASING

Kui isutab kala järele, ei lähe Arlin Kirr teps mitte lähimasse toidupoodi, vaid seab paadinina mere poole ning juba ta loksubki lainetel. Ainult nii saab kindel olla, et kala on värske, naerab mitmendat põlve kalapüügiusku Arlin.

“Poes käin ja naeran hinda,” muigab ta. Ometi on tal täna laual justnimelt poest “püütud” lõhe. Ent loomulikult on see värske, sest vajalikud nõksud selle tuvastamiseks on noorel mastipuu mõõtu mehel mõistagi teada.

Kui sa ise pole kala veest välja tõmmanud, on paslik teada, kas sulle poes või juba koduköögis vastu vaatav vee-elukas pole korduvalt külmunud-sulanud ega oota nüüd sellest lähtuvalt kannataja ilmel, et keegi ta elatud elupäevadele ometi tagantjärele mõtte annaks ning ta kinni pistaks. Surnud kala ei oota muidugi tegelikult enam midagi, aga just ilme on üks, mille järgi kala värskust määrata.

Otse merest sai mädakala

Värske kala silmad peaksid olema selged ja kergelt pungis, mitte sissepoole vajunud ja tuhmid. “Kui silm on hall, on kala natuke vanem, kui ta võiks olla,” teab Arlin.

Samas toob kogenud kalamees välja, et paljud vaatavad kala värskust hoopis lõpuste järgi. Lõpusekaas olgu suletud ja selle all olevad lõpused erkpunased. “Kui lõpus on valge, on kala seisnud ja külmagi saanud. Mida värskema näoga lõpus, seda värskem kala,” nendib ta. Seega ütleb lihtne reegel ikkagi, et kui ise kala veest kätte saad, siis on kõige kindlam.

Samas möönab Arlin, et sel suvel ei saanud kalamehed kohati selleski kindlad olla. Meri oli sedavõrd soe, et kala võis vabalt enne hapuks minna, kui püüdja tulevase kõhutäiega kuivale maale jõudis.

Arlinil on seejuures näide oma pereringist kui varnast võtta. “Paps käis ahvenal, võttis jääkasti kaasa. Sest kui vesi oli 26 kraadi, läks kala juba kahe tunniga võrgus hapuks, ilma et oleks merest väljagi saanud,” pajatab ta. “Natuke munema jäid, said otse merest mädakala.” Selline püük mõistagi efektiivne pole. Eriti kui juhtud kutseline kalur olema.

Kalapüügiga sina peal olijad on öelnud ka, et värske merekala lõhn on kergelt soolakas, värskel mageveekalal spetsiifilisem lõhn jällegi puudub. Igasugune tugevama lõhna olemasolu seab kala värskuse kahtluse alla.

Samuti on värske kala nahk pingul ja läikiv. Kui vajutada aga näpuga kala selja- või küljeossa, siis värskel isendil ei jää lohk püsima, vaid kerkib kohe taas täis.

Torka sõrmega ja vaata silma

“Lestad, särjed, ahvenad, haugid, tuulehaugid… põhimõtteliselt kõigi värskust saab määrata ühtemoodi,” kinnitab Arlin, lisades, et kõik sõltub sellest, mis moodus parasjagu käepärasem tundub.

Näiteks forelli puhul kasutatakse tema tutvusringkonnas seda sõrmega torkamise varianti. Mis puutub räime siis, kui sel ikka silm punane peas, on see küll kõike muud kui värske.

Koduses külmikus püsib otse merest tulnud kala värskena üldiselt ööpäeva. Väheke soola saanud variant kannatab seal veidi kauemgi kükitada.

“Ise ma teen kalast midagi nii nobesti kui võimalik. Kui poolest ööst tuled püügilt, siis küll kohe ei viitsi ja viskad külma – sel juhul on hommikul täitsa okitoki temaga midagi ette võtta,” kõneleb Arlin. Päevade kaupa ta kala kindlasti kapis ei hoia. “Aga eks see on maitse asi,” muigab ta.


LIHTNE LEPALIISTUKALA EHK GURMAANI EINE

• Tükk lõhefileed
• Soola
• Peotäis mistahes rohelist salatit
• Kirsstomateid
• Sidrun

Aseta puhastatud ja näpuotsatäie soolaga üle käidud kala lepaliistule ning tõsta kuumale grillile. Pane grillile kaas peale. Liist võtab selle all vaikselt tuld ja annab kalale mõnusa suitsuse meki.

Kaua selleks ei kulu. Heal juhul kümmekond minutit. Seejärel tõsta kala grillilt, rebi see parajateks ampsudeks ning säti taldrikul eelnevalt valmis pandud salatipadjale ehk rohelisele kraamile, tomatit sekka, sorts värske sidruni mahla samuti, paar viilu ka garneeringuks kõrvale ning voilà: sööma!

Print Friendly, PDF & Email