“Meile meeldib võrrelda end oma naabriga või tuttavaga. Kellel on ilusam auto, kellel parem elamine. Samuti meeldib meile võrrelda sissetulekuid,” kirjutab Saare arenduskeskuses Lääne-Eesti regiooni ettevõtluskonsultandina tegutsev Urmas Treiel. “Regulaarse järjekindlusega kuuleme, et taas on Saare maakonna töötajate palk Eesti viimaste hulgas või suisa viimane. Suheldes naabermaakondade inimestega ja konsulteerides ka Läänemaa ja Hiiumaa ettevõtete juhtidega, tundub, et midagi on pildil valesti.”
Kertu Kalmuse lugu 29. augusti Saarte Hääles “Saarlaste palk ei taha madalamate seast tõusta” andis juhtlõnga selle pildi lahtiseletamiseks. Tavaliselt käsitletakse keskmise palgana brutopalka, aga selle kõrval võiks vaadelda ka mediaanpalka. Artiklis väideti, et Saare maakonna mediaanpalk on Eesti maakondade mediaanpalkadest viies.
Mediaan on järjestatud arvrea keskmine liige. Mediaanpalgast saavad pooled palgatöötajad vähem ja pooled rohkem palka. Samas keskmise palga leidmiseks jagatakse brutokuupalkade kogusumma töötajate keskmise arvuga. Nii arvutatud keskmisest palgast kõrgemat palka saab vaid umbes veerand töötajatest.
Mediaanpalk Eesti kuues
Maakonniti mediaanpalga võrdlust vaadeldes võib väita, et Saaremaa töötaja keskmine palk on igati võrreldav Eesti teiste maakondade palgatasemega. Teistest kõrgem on vaid Harjumaa vastav näitaja, aga ega Saaremaa mediaanpalk kuuendana jää eriti kaugele. Samas brutopalga võrdluses on palkade vahed maakonniti oluliselt suuremad.
Millest siis brutopalga ja mediaanpalga nii suur vahe? Saaremaal töötab väga vähe töötajaid sektorites, mis Tallinnas ja Harjumaal väga jõuliselt palgakasvu veavad (infotehnoloogia, finantssektori ja juhtivtöökohtade töötajad).
Teisalt on meil konkurentsitult rohkem töötajaid kõige madalamate palkadega majutuse ja toitlustuse sektoris. Saare maakonnas oli tänavu teises kvartalis selles sektoris töötajaid 12%, Pärnu ja Lääne maakonnas vastavalt 8% ja 6%, ülejäänud maakondades 2–4%. Sellest siis ka suur erinevus Harju- ja Saaremaa palkade võrdluses – Saare maakonna mediaanpalk on Harjumaa vastava näitajaga võrreldes 85% (vastavalt 952 ja 1127 eurot), samas kui brutopalk vaid 68% (vastavalt 977 ja 1469 eurot).
Igati konkurentsivõimeline on meie maakonna töötleva tööstuse sektori palgatase. Ja see on peamine, sest just töötleva tööstuse edukusest ja selle sektori ekspordimahtudest sõltub piirkonna majanduse käekäik.
Tallinna ja seda ümbritseva “kuldse ringi” palkade erinevused on oluliselt suuremad kui meil. Võib väita, et saarlaste palkade erinevused on Eesti väikseimad ehk Saaremaa keskmisest palgast saab kõrgemat palka proportsionaalselt rohkem töötajaid kui teistes Eesti piirkondades.
Hoiame vedurist kinni
Samas tähendab see, et kuigi töölise palk on hea, siis kõrgemapalgalisi töökohti meil napib ja see tõmbab tippspetsialiste nii Tallinna poole kui ka piiri taha. Seda näitab ka Saaremaalt väljaspool töötavate saarlaste keskmine palk 1279 eurot (2017. aastal), mis selgelt ületas vabariigi keskmist, 1221 eurot.
Tõmbaksin pildi veelgi laiemaks. Euroopa Liidu keskmiste palkade muutus on viimastel aastatel olnud 2–3% aastas, Eestis 6–7%, Saaremaal kuskil 5% peal. Vahest on see hoopis meie õnn, et meil on nii tugev vedur Tallinna näol ees, mille sabast kinni hoides kihutame me hoopis muust maailmast kiiremini.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et saarlane saab konkurentsivõimelist palka nii Saaremaal kui ka väljaspool kodusaart. Samas vajame just kõrgema kvalifikatsiooniga ameteid ja IKT valdkonna töökohti.
KOMMENTAAR
Rainer Paenurk
Rainer Paenurk,
Saare arenduskeskuse juhataja:
“Saaremaa madala keskmise brutopalga teemat meeldib ajakirjanikele ikka ja jälle üles korjata. Kõigel on oma põhjus ning “keskmistatud” andmetel põhinev statistika ei peegelda paraku piirkondlikke eripärasid ja nüansse.
Me kõik teame, mis toimub Saaremaal maikuust augusti keskpaigani – kohvikud ja turismiettevõtjad ärkavad talveunest, sest üha suurenevale turistide hulgale tuleb pakkuda kohalikke teenuseid.
Turismifaktor on suvisel ajal Saaremaal oluliselt suurem kui mujal Eestis. Just sesoonse turismifaktori (majutus, toitlustus, teenindus) tõttu kasvab hõivatute määr suvekuudel hüppeliselt. Toitlustuses, majutuses ja teeninduses laiemalt on tavapärane nn graafikupõhine töö, mil paljudel ei tule kuu lõikes normtunde täis, st inimesed, tihti suvepuhkusel noored, rakendavad end osakoormusega.
Kahjuks ei kajasta aga praegune maksu- ja tolliameti (MTA) hallatav töötamise register nn osakoormust ning statistikaamet teisendab palgad täiskohtadele. See tähendab, et iga osakoormusega töötava inimese palk kajastub statistikas täiskoormusega töötava inimese töötasuna. Sellest tulenebki Saaremaad saatev taak, miks meie keskmine brutopalk niivõrd madal näib. Turismisektor ei kao meilt kuhugi, mistõttu see teema jääb meid ka edaspidi saatma, kui MTA ja statistikaamet töötamise registris osakoormuste kajastamist omavahel kokku ei lepi. Oluliselt pädevam komponent, mille alusel meid teistega võrrelda, on mediaanpalk. Samuti on Saaremaa majandust vedavate sektorite keskmised palgad täiesti võrreldaval tasemel ülejäänud Eestiga. Võrrelda tuleks võrreldavat.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Võrrelda tuleks võrreldavat.
Ehk siis mis on mis?
Saarlase palk statistikaameti silmis on see, palju Saaremaa ettevõtted maksvad palka ükskõik kellele. Statistikaamet näitab seda keskmise palgana.
Saarlase palk maksu- ja tolliameti silmis on see, palju Saaremaa elanikud saavad palka ükskõik kellelt. MTA näitab seda mediaanpalgana.
Neid asju ei saa seetõttu otseselt võrrelda, küll aga suhted ise on võrreldavad. Saaremaa asub ettevõtete makstava palga tabelis lõpus ja saarlased on teenitava palga eesotsas ja see ei tähenda midagi muud, et paljud saarlased käivad mandril suuremat raha teenimas, sest Saaremaal on makstav palk väike.
Päris imeliku järelduse teeb aga Rainer Paenurk:
“…
Kahjuks ei kajasta aga praegune maksu- ja tolliameti (MTA) hallatav töötamise register nn osakoormust ning statistikaamet teisendab palgad täiskohtadele. See tähendab, et iga osakoormusega töötava inimese palk kajastub statistikas täiskoormusega töötava inimese töötasuna. Sellest tulenebki Saaremaad saatev taak, miks meie keskmine brutopalk niivõrd madal näib. Turismisektor ei kao me…”
Asjad on ju täpselt vastupidi! Oletame, et saarlane töötab Saaremaa turismiettevõttes. Osakoormusega töötades statistikaamet vaatab täiskoha palka — st see nimekirja sabas olev saarlase palk kajastub veelgi suuremana, kui ta tegelikult on ja kuna töötaja saab osakoormusega töötades reaalselt vähem palka, siis see kisub alla just MTA koostatava tabeli viiendal kohal olevat saarlase palga numbrit. Kui jätaksime võrdlusest välja osakoormusega töötajad (see suine turismi värk näide), siis oleks makstava saarlase palga ja saadava saarlase palga vahe veelgi suurem!
See teema on aetud nii segaseks Saaremaa ajakirjanduses ja kahjuks see kirjutis teeb selgemaks ainult selle, et asja saab veelgi segasemaks ajada.
PS. Pikemalt kirjutada ei saa, aeg on tööle minna.
Kui võrrelda käesolevas artiklis saarlase palga pseudosuurendajatest härraste sissetulekuid müüjate või lasteaiaõpetejate abide või jogurtiliini töötajate palkadega, siis saame aru, millest see mediaanpalk nii popp teema on.
Milleks see häma?
On veel üks tegur – inimene käib mandril tööl ja saab seal palka (ettevõte seal juriidiliselt ja füüsiliselt), aga maksumaksjana seisab Saare hingekirjas. Vastupidist – mandrilt Saarele käijaid praktiliselt pole.
Statistika on moonutatud sest väikeettevõtlus on teadlikult nivelleerinud oma palgataseme piirini millele riik lahkelt toetustena lisa panustab.Näitena proovige leida ehitusmeest kes tasuga alla 10 euro tunnis lepib ,palk aga on tal ametlikult 500 .Tööstus kus enam pole võimalik ümbrikupalkadega opereerida ei suuda üksinda üldist piirkondlikku kuvandit parandada. Tallinnas on käitumismudel sama aga statistilised näitajad muudab paremaks tööstuse suurem osakaal . Võrrelge Eestimaa erinevate piirkondade tööstussektorit ,oleks huvitav.
Härrased, kui olete nii targad, tehke natuke ajutööd ja tooge välja ettevõtetes makstavad palgad, nii juhtkonnale kui ka töölistele!
Palju on meil tasuvaid töökohti?
Miks pühapäeva õhtused praamid on täis noori, kes mandrile tööle siirduvad?
Miks keegi siia investeeringuid ei too, et töökohti luua?
Klassitäied õpilasi, mis kevadel koolid lõpetavad ja mandrile edasi õppima asuvad, siis miks ainult mõned üksikud siia tagasi tulevad?
No näed, asi lihtne
milleks targutada
suva sellest võrdlemisest
inimesed peavad elama sellise palgaga oma elu
mõelge sellele
Volli on asja olemuse ilusti välja toonud. Lisaks siia veel paar ääremärkust. Keskmine palk on number, mida maksavad Saaremaa ettevõtted. Mediaanpalk on number, mida saavad Saaremaa sissekirjutusega inimesed ja mis sisaldab lisaks palgale ka tööandja poolt makstud erisoodustusi. Nn. Saare Maakonda on sisse kirjutatud üle 33000 inimese, kellest 10% elab tegelikult mujal, suuresti mandril. 14000 -st Saaremaa hingekirja loetavast palgasaajast iga viies töötab ja saab palka kas mandril või väljamaal. Järeldused:
1. STAT arvestab keskmist palka sama metoodika järgi. Kui veel 2007 olid saarlased selles edetabelis eespoolt kolmandad ja täna punase laterna rollis, siis meie keskmise palga kasv Saaremaa firmades on võrreldes mandriga tõepoolest olnud niru. Ettevõtluse struktuuri siin süüdistada pole mõtet, see ei ole möödunud 10 aastaga oluliselt muutunud.
2. Kui meie keskmine palk on madal ja mediaanpalk kõrge, siis viimase tõstavad üles meie väljas töötavad „kraavihallid“ ja Saaremaal sissekirjutusega suvilat omavad kõrgepalgalised suvesaarlased. Ehk siis selles pildis on tegemist kahe täiesti erineva Saaremaaga. Ning lohutada end sellega, et vaata kui palju mujal toimetavad Saaremaaga seotud inimesed ikkagi palka saavad- on suuresti enesepetmine.
3. Pilti mõjutab ka mustalt töötamise osaline legaliseerimine (ehitus, teenindus), varem toimetati päris mustalt, nüüd asuti näitama miinimumpalka, mis tirib koondtulemuse nagu allapoole. Viimase kolme aastaga on „Lööne soost“ meie tööjõuturule nagu lisandunud 2000 täiendavat kätepaari. Samas pagulasi nagu eriti ei paista ja noori peale tulemas on oluliselt vähem kui vanu eest ära minemas.
kui Baltic Workbotsi “investeeris” 5000000$ Ameerikasse “tehase ehitamiseks” samas omanik ostis alguseks soenduseks 1,2 mil.$ eest endale talveks elamise Floridas,et “jälgida investeeringuid” .Omanikud maksavad endale palka ca.2000 € kuus,aga dividendidena 2mil.aastas.Mida ,siis imestada.
Nt meie palk pole tõusnud, ainul, et teen suurema higi ja vaevaga tööd, nii, et tervis hakkab juba alla andma, olen saanud suurema palga, nooh tükitöö alusel. Kas selline asi ka siis arvestatakse palgatõusuks? Kui jah, siis mingu uuring kus see ja teine. Ee, et inimene rohkem töötab ja natuke rohkem palka saab, ei ole palgatõus vaid tervise tapmine. Haigekassa peab need tagajärjed tulevikus lihtsalt kinni taguma. Olen kuulnud, et osades kohtades on palka tõestud, nooh, kuus tuleb 50 eurot juurde ehk lõplik kuupalk 600 eurot, no see pole ka õige. Maksud on järsemalt tõusnud ja see palk võetakse kohe ära jälle. Need kellel ülds eei tõuse, nemad aina raskemasse olukorda jäävad.
Kui võrrelda numbreid, mis on tabelis, numbritega, mis on artiklis, siis kokku nad ei lähe ja see jätab küll halva mulje. Artikkel on kirjutatud kuidagi lipa-lopa, et saaks aga kaelast ära ja trükki, piinlik kohe sellist lohakust lugeda. Jääb mulje, et mis see lugeja ikka taipab, talle käib kõik küll. Vahel võiks ise ka kriitiliselt üle lugeda, et mis ja kuidas.
Palju tarkasid mehi ja mullikesi aetud. Ikka aru ei saa et JAH ON KÜLL MADALAIM.