MAAILM: Ameerika õpetajad on valmis relvastuma

ÕPIVAD SAMUTI: Et tagada turvatunne koolimajades, on USA-s üha enam levimas liikumine, mille eesmärk on tõsta pedagoogide vilumust tulirelvade käsitsemisel. Pilt on illustratiivne.
7.days.us

Viimaste aastate statistika näitab, et keskmiselt vähemalt kord nädalas kõlavad mõnes USA koolimajas püstolilasud. Sageli jõuab politsei kohale hilinemisega, seda eriti maakohtades, kirjutab Ameerika ajakirjandus. Kuna aga võimud pole seni suutnud midagi resoluutset ette võtta, on pedagoogid teisel pool Atlandi ookeani hakanud tasapisi omandama laskmisoskusi või kui need on eelnevalt olemas, siis neid täiendama.

Kui president Donald Trump tegi selle aasta alguses ettepaneku õpetajad relvastada, et nad kriisiolukorras saaksid koolitulistajale kohe ja operatiivselt vastulöögi anda, haaras suuremat osa pedagooge õudustunne. Sellest hoolimata on aga näiteks Colorado osariigi mõned pedagoogid teinud suuri jõupingutusi, et saada luba relva kandmiseks koolimajas õppetöö ajal. Loomulikult peab relv olema varjatud.

Pärast seda, kui 2012. aasta detsembris tapeti Connecticuti osariigis Sandy Hooki põhikoolis laskudega 28 ja vigastati kahte inimest, loodi USA-s mittetulundusühing FASTER Saves Lives. Selle ühenduse peamine eesmärk on jagada koolitöötajatele näpunäiteid, kuidas kasutada haridusasutuses ootamatult puhkenud tulistamise korral tulirelva.

Ajakirjanduse andmetel on selle koolituse praegu läbinud veidi üle 1300 koolitöötaja, kes on peamiselt pärit Ohio osariigist. Suure Ameerika kohta on see loomulikult kaduvväike arv, kuid algus on siiski tehtud.

Hiljuti läbis aga 63 Colorado osariigi pedagoogi praktilise tulirelva kasutamise õppuse. Siinjuures tuletavad Ameerika ajalehed oma lugejatele meelde, et just Colorados Columbine’i keskkoolis leidis 1999. aasta kevadel aset tragöödia, mille käigus sai surma 15 ja raskelt vigastada 21 inimest.

Märkimisväärne on ka, et kõnealune õppus toimus osariigi võimude toel. Praegu on Colorado kuberner demokraat John Hickenlooper, USA senatis esindavad osariiki aga nii demokraat kui ka vabariiklane. See omakorda tähendab, et vähemalt Colorados on USA kaks tähtsamat erakonda üksmeelel – koolitulistamiste vastu tuleb midagi kardinaalset ette võtta.

“Arvan, et inimestel on suur hirm siseneda koolimajja relvaga,” tsiteerivad koolitulistamise teemat käsitlenud Ameerika ajalehed Colorado osariigi pealinna Denveri lähistel töötavat algklasside õpetajat Katiet. “Nad näevad lihtsalt probleemi negatiivset ja halba külge ega võta omaks, et sageli võib relva olemasolu õpetajal päästa mitme inimese elu.”

Selle aasta esimesel poolel läbis Katie kolm päeva kestnud koolituse, mis oli pühendatud turvalisuse küsimustele. Muude teemade hulgas õpetati seal koolitöötajaid ka relvaga ümber käima. Koolitus toimus osariigi pealinna Denveri lähistel asuvas Commerce City’s.

Üha kasvav nõudlus

Kuritegevuse statistika andmetel on Ameerika Ühendriigid ainuke majanduslikult arenenud riik, mille koolimajades kõlavad vähemalt kord kuus püstolilasud, käesoleval aastal aga isegi juba kord nädalas. Säärase infoga tuli hiljaaegu avalikkuse ette organisatsioon Everytown for Gun Safety. Selle organisatsiooni peamine eesmärk on piirata tulirelvade soetamise õigust ühiskonnas tervikuna.

Vägivald üldse põhjustab USA-s aastas vähemalt 33 000 inimese surma. Koolimajades toimunud tragöödiad on osa sellest vägivallaepideemiast. Ameerika Ühendriikide ühe juhtiva päevalehe The Washington Post andmetel on alates 1999. aastast enam kui 214 000 Ameerika õpilast üle elanud koolitulistamise õudused.

KAS KAITSEB? Sel aastal hakkas Californias tegutsev turvavarustust tootev ettevõte Gladiator Solution tootma kaitsevoodrit seljakottidele. Väidetavalt tõrjuvat see tagasi isegi kuulsast Kalašnikovi automaatrelvast väljalastud kuuli.
7days.us

Ajal, mil koolitulistamised USA-s on sagenemas, ei võta aga poliitikud pealinnas Washingtonis midagi ette. Ameerika ajalehed möönavad, et seepärast ongi viimastel aastatel eelpool juba mainitud mittetulundusühenduse FASTER töötajate kliendibaas märkimisväärselt suurenenud.

See tendents oli silmnähtav juba enne seda, kui president Donald Trump toetas ettepanekut relvastada kõik koolitöötajad. Säärase veidravõitu avalduse tegi riigipea selle aasta veebruaris kohe pärast seda, kui Florida osariigis ühes Parklandi haridusasutuses leidis aset järjekordne tragöödia, mille käigus sai surma 17 inimest ja sama palju sai vigastada.

“Et rahuldada üha kasvavat nõudlust, pidin ma tänavu meie õppegraafikusse lisama neli täiendavat klassi,” ütles ajakirjandusele FASTER-i Ohio filiaali juht Joe Eaton. “Kuid samas ma ei arva, et see on kuidagi seotud Donald Trumpi selle aasta veebruaris tehtud avaldusega.”

Laskmistreening õpetajatele

USA ajalehtede uudislugudest võib veel lugeda, et augustikuu esimesel poolel vahetult enne uue õppeaasta algust läbis Colorado osariigi 24 koolitöötajat (nende seas oli nii direktoreid, õpetajaid, psühholooge kui ka koolivaimulikke) kolm päeva kestnud turvatreeningu, mille viisid läbi kohalike korrakaitseorganite töötajad.

Colorado osariigis praegu kehtivad seadused ei luba relvaga siseneda haridusasutuste ruumidesse. (Erand on tehtud vaid korrakaitse ja turvafirmade töötajatele, kelle ülesanne on tagada ohutus kooli territooriumil.) See omakorda tähendab, et pea kõigil, kes selle kursuse lõpetasid, pole tegelikult õigust koolimajas relva kanda. Samas need inimesed aga loodavad, et koolituse läbimine annab neile paremad võimalused poliitikutele surve avaldamiseks aitamaks kaasa kehtiva seadusandluse muutmisele.

Kõnealuse koolituse programmis olid püstoli käsitsemise algtõed, lisaks harjutati täpsuslaskmist ja esmaabi andmist kannatanutele. Läbi mängiti ka kriisistseen, kus koolimajja oli kurjade kavatsustega sisenenud nii-öelda aktiivne laskur.

Colorado osariigi koolivõrku juhtiva ametiasutuse hinnangul jõuavad korrakaitseorganid maakohtades ja väiksemates asulates puhkenud kriisiolukorras sündmuspaigale keskmiselt 20 kuni 25 minutiga. 1999. aasta aprillis tapsid aga kaks teismelist Columbine´i keskkoolis toimunud verevalamise ajal 12 oma eakaaslast ja ühe õpetaja kõigest vaid seitsme ja poole minuti jooksul.

Suure tõenäosusega on kõige sellega ka seletatav, miks on paljud USA koolitöötajad üha enam veendunud, et kui pedagoogidel olnuks toona õigus kanda koolimajas relva, oleks ka surmade arv olnud kindlasti palju väiksem.


Broneeritud koolikott kui päästerõngas?

Hiljuti võis USA ajakirjandusest lugeda uudist, et üks California osariigi ettevõtja liitus oma üha suureneva arvu ärimeestest kolleegidega, kellele kuuluvad firmad on hakanud tootma kuulikindlaid seljakotte. Säärase liikumise eesmärk on aidata kaasa kriisi lahendamisele, mille on tekitanud ühe sagenevad koolitulistamised.

Samas on aga paljud Ameerika hariduseksperdid häälestatud skeptiliselt. Nende arvates pole soomusrüü just kõige efektiivsem vahend tekkinud probleemi lahendamiseks. Vastupidi, psühholoogid on seisukohal, et kaugemas perspektiivis võib õpilaste nii-öelda sõduriteks muutmine kaasa tuua suisa ettearvamatuid tagajärgi.

“Ei ole tõsiselt võetavaid uuringuid, mis toetaksid sellist lähenemisviisi kui praktilist vahendit, mis võiks päästa inimelusid koolitulistamiste ajal,” ütles ajakirjandusele New Jersey osariigis asuva Rutgersi ülikooli psühholoogiaprofessor ja spetsialist massivägivalla alal Matthew Mayer.

Matt Materazo on turvavarustust tootva firma Gladiator Solution asutaja ja omanik. Hiljuti hakkas tema ettevõte tootma spetsiaalset voodrit PakProtect, mille paksus on ¼ tolli (u 6,4 mm) ja kaal 18,5 untsi (u 524 g). Kui uskuda reklaami, võib säärane kaitsevooder tõkestada isegi Kalašnikovi automaadist väljalastud kuuli. Samas oli Materazo sunnitud möönma, et relvast väljalastud kuuli löök turvise pihta võib olla niivõrd tugev, et see niidab lapse jalust.

PakProtect turvise võib paigutada igasse standardsete mõõtudega seljakotti. Materazo on nõus väitega, et tema firma leiutis ei aita lõplikult lahendada koolitulistamistega seonduvaid probleeme. Küll aga olevat see täiendus nn jooksmise-peitumise-kaitse strateegiale, mida riikliku sisejulgeolekuga tegelevad ametkonnad on soovitanud kasutada juhul, kui keegi on avanud tule rahvahulga pihta.

Nn jookse-peitu-kaitse strateegia eeldab, et tulistamise tagajärjel tekkinud kriisi korral peaksid inimesed eelkõige tegema kõik, et sündmuspaigast kiiruga eemalduda. Kui see on võimatu, siis tuleks leida peitumiskoht. Kui ka see ei õnnestu, tuleb asuda enesekaitsele.

Materazo firma väljatöötatud turvist müüakse praegu ettevõtte veebilehel hinnaga 130 dollarit (u 110 eurot).

Print Friendly, PDF & Email