Saare maakonna jahindusnõukogu jõudis eile kokkuleppele hirve ja põdra küttimismahtude osas, mis võimaldab hirvejahti alustada tavapärasel ajal ehk 1. septembril.
Jahindusnõukogu esimees Olav Etverk ütles Saarte Häälele, et tuginedes praegu kehtivale seadusandlusele, lepiti käesoleval jahihooajal hirvede minimaalseks küttimismahuks 1523 ja põtradel 361 isendit. See ei tähenda tema sõnul siiski, et maaomanikud on oma varasemast soovist viia hirvede küttimismaht 1700 isendi peale taganenud.
Etverk selgitas, et üks metsa- ja maaomanike katusorganisatsioon plaanib esitada jahieeskirja muudatusettepaneku, millega pikendataks punahirve küttimisperioodi aprilli lõpuni ehk kolme kuu võrra ja seda ennekõike kahjustuskohtades. Saaremaal on jutt talirapsi põldudest.
Seetõttu sisaldab kokkulepe ka klauslit, et üldine eesmärk on Saaremaal kevadeks küttida minimaalselt 1700 punahirve. “Me loodame väga, et jahieeskirja muudatus jõustub ja jahimehed saavad veebruaris, märtsis, aprillis küttida juurde veel 170 kuni 200 looma. Ühel hetkel tuleb paraku lagi ette nii ajaliselt kui ka n-ö torude osas,” tõdes Etverk. Pikenev jahiperiood annab aga võimaluse hirvesid rohkem küttida ja nii saab ka maaomanike soov täidetud.
Etverk nentis, et kõige halvem variant oleks olnud see, kui hirvejahi algus oleks edasi lükkunud. Oht selleks oli olemas, kuna kuu aja eest toimunud jahindusnõukogu koosolek läks maaomanike ja jahimeeste eriarvamuste tõttu lõhki.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
No nii nüüd siis peavad jahimehed hakkama tiineid hirve emasid küttima kui jahti pikendadakse
Jahimehele,,,Hirvelehmade norm tuleks ära lasta sügisel,hilisemaks jätta vasikad ja väärakad pullid, kellel vahel aprilli kuus ka veel mõttetud sarved peas( ei pea laskma tiinet lehma)
Järgmisel aastal on meill täpselt sama probleem, ainult et veelgi teravamal viisil, sest hirvede arvukus on “ootamatult” ja täiesti “arusaamatul” viisil järjekordselt tõusnud. Mis puutub siia taliraps – kogu see hirvede populatsioon laamendab saarlaste aedades, põldudel ja metsades, ainult jahimehed kihistavad naeru – neil lihtsam looma tabada. Kui jahindusnõukogu esimees on nii saamatu ja ei leia lahendust, siis palu abi mujalt või moodustage elukutseline kütibrigaad, et meie jahimehed saaksid ka natukenegi puhata ja olla oma perede keskel!
Loll jutt suhu tagasi. Tahad neile kütibrigaadidele palka maksta? Ja varustuse eest tasuda? Mootorikütuse kulusid kompenseerida? Kus need elukutselised jahimehed siis on? Mis asutuses nad töötavad? Naerukoht!!!!
Ehk lepiksite omavahel kokku,keda lasta,milliseid lasta ja millal lasta.Kes teie tola on ja tõmmata lükata öö läbi,hommikul peab nagu tööle ka minema.Järgnevatel öödel sama trall ja päeval muidugi tööle.Kellel pole pea asend õige,kellel sarvedega jama,või pole sugu õige,või vanus vale.Loomi võib ka loomaaias vaadata normaalsel ajal.
absoluutselt poolt, et tuleb moodustada elukutseliste kütibrigaad, kes lahendab rappaläinud olukorra. Siis ehk kaoks see kohalike jahimeeste hala, et kohe kuidagi ei saa oma põhitöö kõrvalt mõnel sajuta laupäeva ennelõunal käia. Ja pooled neid üpris eakad kes jaksavad metsaservas ainult istuda. Ei lahenda seegi probleemi kui lasta 1700, arvukus on metsikult suureks kasvanud ja rüüstab kõik mis ette jääb. KAUA SEE TERROR KESTAB
Mõnel on juba hirm naha vahel, et teevadki ära. See mida lastakse, see toob sisse päris korralikult. Kui bussiliiklust saab tasuta pidada, küll saab selle jama seal metsaski korda ajada. See RMK jahipiirkond elab kui kuninga kass, millest tema siis elab!!! Tõesti hirm on ikka päris korralikult mõnel naha vahele pugenud!
Kes käskis seda hirve siia tarida, nüüd vastutage!
Olukord on naljaks. Räägitakse elukutselistest kütibrigaadidest, kellele põllumees on nõus maksma. Samas võib iga põllumees palgata ka kohaliku jahimehe, kes käiks ja kontrolliks põllumehe põlde. Aga ei kohe kisa kallis, pole raha, milleks jahimehele veel maksta. Põld ja mets on teie vara, ning igaüks peab ikka ise oma vara eest hoolt kandma. Jaht on hobi ja kahjuks ei kata kulusid. Samuti ei ole igal hommikul võimalik hirve põllust lasta. Teisalt võib ka põllumees võtta stardipüstoli ja ümber põllu jalutades paugutada ning loomi hirmutada. Me ei tohiks üksteisele vastanduda vaid peaksime tegema koostööd probleemi lahendamiseks. Väga sageli on just metsamehed rikkunud metsateed. Metsas on lausa tankitõrjekraavid ja sealt lastud hirve välja tuua on väga raske. Mitte alati ei oota hirved jahimeest teeäärses piknikuplatsis.