Esmaspäeval Kalamajas põllumeeste liidu esindajatega kohtunud jahimehed arutasid taas tüliks tõusnud hirvede küttimiskohustuse suurust ja loodavad, et homsel jahindusnõukogu koosolekul kokkulepe selles osas siiski sünnib.
Ive Kuningas
Saarte jahimeeste seltsi tegevjuht Ive Kuningas meenutas, et kevadel andsid põllumeeste esindajad jahimeestele ise signaali, et hirvede küttimismaht võiks olla 1500 isendit. Jahimehed nõustusid ettepanekuga ja leppisid sellest lähtuvalt kokku ka küttimismahud jahipiirkondade kaupa.
Paraku olid põllumeeste ja metsaomanike esindajad 31. juuli jahindusnõukoguks meelt muutnud ja tahtsid keskkonnaagentuuri soovitusele tuginedes 1700 hirve küttimist. Jahimehed sellega nõusse ei jäänud ja kokkulepet ei sündinud.
Kuninga sõnul kohtuti paar nädalat tagasi Tõnu Posti eestvõttel põllumeeste liidu esindajatega, kus pakuti välja, et küttimismaht võiks olla ikkagi 1500 isendit, kuid suurendatakse hirvelehmade ja -vasikate küttimist, mis piirab järelkasvu. Põllumehed jäid esialgu nõusse, kuid päev hiljem lükkasid ettepaneku siiski tagasi.
Kuningas ütles, et hirvekahjustused ei ole kõikides jahipiirkondades ühesugused. Seepärast pakuti põllumeestele, et kui nad tõesti soovivad 1700 hirve küttimist, siis peaks nad esitama ka küttimismahtude jaotuse jahipiirkondade kaupa, sõltuvalt kahjustuste suurusest. Seda aga ei tehtud.
Esmaspäevaks kutsusid jahimehed maakasutajate esindajad taas Kalamajja, et siiski mingi kokkulepe saavutada. Kuninga sõnul oli esindatud paraku vaid põllumeeste liit, kuigi kutsutud olid ka metsamehed ja talupidajad.
“Tegime sellise kokkuleppe, et katsume siis need 1700 hirve maakonna peale ära küttida, kuid jahipiirkondade kaupa on jaotus olemas 1523 hirve kohta,” ütles Kuningas. Ta lisas, et põllumeeste põhiline mure on taliraps, mida hirved kohe peale külvi himustama hakkavad. Jahipidamise tõhustamiseks lubasid põllumehed tema sõnul teada anda, kus nende külvid täpselt paiknevad.
Millisele kokkuleppele homsel jahindusnõukogu koosolekul jõutakse, Kuningas ennustada siiski ei söandanud, kuna põllumeeste liidu kõrval on nõukogus ka talupidajate ja metsakasvatajate esindajad, keda eelkirjeldatud kokkulepe ei pruugi rahuldada.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
põllumehed peaks arusaama, kui nad üldse millestki arusaavad, et kui kokkulepet ei toimu ei toimu ka jahti ja kahjustused saavad veel suuremad olema. Võib olla järgmine aasta kaasame kogu Saaremaa rahva, et veelgi segasemaks asi ajada.
põllumehed dikteerivad küttimismahtusid. Ma arvasin senini, et mahud arvestatakse loomade loendamise ning muude tegurite arvestamise tulemina. Nüüd tuleb välja, et nagu põllumees ütleb nii on. Aga kui põllumees arvas, et tema põllul sööb suvel 30 hirve aga tegelikult luges ta neid viiskümmend ja sellest tulenevalt soovis suuremat jahimahtu siis jahimees ei taha, ei viitsi või ei hooli.
Nüüd kui kohalikud maltsakasvatajad üritavad hirvedele genotsiidi sooritada,istuvad loomakaitsjad roos ja karjuvad itaalaste peale,kes kaks parti liiga palju lasid. Hahaa,miks nad nüüd häält ei tee ja jahimehi ei toeta,oleks neist mingit kasu ka.
kui need vennikesed,kes siin jahimeeste nime all kommivad,on tõesti jahimehed,siis on nende vaimse tervise kontroll puudulik olnud!
see su viga ongi et oled lihtsalt mees, tee midagi
Miks peaks looduskaitse võõrliigi kaitseks häält tõstma või üldse arvamaust avaldama? Looduskaitse seisukohalt tuleks punahirv, kui võõrliik saaremaal täielikult likvideerida.
lööme kõik “loomad”mättasse siis on kõigil rahu majas, nii vist mõeldakse