EESTKÕNELEJA: Keset kiiret viljakoristust valmistub Priit Lulla andma jahimeestele lahingut hirvekahjude hüvitamiseks.
MAANUS MASING
Saaremaa põllumehed kavatsevad vastuseks hirvejahi edasilükkamisele hakata jahiseltsidelt hirvede tekitatud kahju eest kahjutasu nõudma.
“Meili teel tulnud ähvardus, et juhul, kui maaomanikud pole jahimeeste pakutud küttimismahuga nõus, lükkub hirvejaht edasi, meid ei hirmuta,” ütles Pöide kandi põllumees Priit Lulla. “Ähvardada meid sellega, et jaht ei toimu, pole mõtet.”
Lulla ütles, et kui hirvejaht seadusega ettenähtud ajal, 1. septembril ei alga, tuleb jahiseltsidel kahjusid hüvitama hakata. “Siis hakkame arveid kirjutama ja kahjusid sisse nõudma,” sõnas Lulla, kelle sõnul plaanivad nad nõuete esitamiseks appi võtta juristid. “Me oleme hakkama saanud PRIA-ga, küll saame hakkama ka selle bürokraatiaga.”
Kahjunõuded esitatakse Lulla sõnul jahiseltsidele ja nende keskorganisatsioonile, kes seaduse järgi peab tagama kompenseerimismehhanismide olemasolu ehk fondid, kust võetakse raha kahjude hüvitamiseks. “Jahimehed ei taha nagu mõista, et õigusega jahti pidada kaasneb ka ulukite arvukuse ohjeldamise kohustus,” rääkis Lulla. “Mandri peal on 12 000 jahimeest, kutsuge nad külla ja lubage neil lasta, kui te ise lasta ei jõua.”
Priit Lulla sõnul ei huvita põllumehi tegelikult vaidlus küttimismahtude üle, vaid nad soovivad, et võetaks meetmeid, mis viivad ulukite populatsiooni vähenemisele. 2017. a viljelushooajal külvasid Saaremaa põllumehed hirvekahjude tõttu üle 200 ha talirapsi, mille eest peaksid jahimehed maksma umbes 20 000 eurot kahjutasu.
Juuli lõpus koos olnud Saare maakonna jahindusnõukogu ei jõudnud hirvede küttimismahus kokkuleppele. Kui jahimehed on valmis laskma 1501 punahirve, siis põllumeeste ja metsaomanike esindajad soovisid lähtuvalt keskkonnaagentuuri soovitusest vähemalt 1700 hirve küttimist. Priit Lulla sõnul ei kavatse maakasutajad ja metsamehed enam mingeid järeleandmisi teha. “Kolm aastat on seda tehtud, kuid hirvede arvukus ei ole hakanud vähenema, nagu lubatud,” tõdes Lulla.
Põllumehe sõnul seisneb probleem jahinduspealike suutmatuses hirve küttimist organiseerida. “Olen nõus, et hirv on liikuv loom ja teda on raske lasta. Olen nõus, et jaht on keeruline, seega tuleks neid asju lahendada teisiti,” leidis Lulla. Praegu ei otsi jahimeeste esindajad aga tema hinnangul lahendusi, vaid prõmmivad nagu pussnoaga lauda, et 1500 hirve on lagi, mis nad suudavad lasta. Ka küsib Lulla, kas Saaremaa jahindusnõukogu esimees Olav Etverk, olles ise jahimees, saab riigi esindajana jääda jahindusnõukogu juhtimisel erapooletuks.
Kavandi talunik Aavo Aljas rääkis, et aastate jooksul on hirved tema Pahila soos asuvatel maadel palju pahandust teinud. Ühel varasemal aastal oli põld nii maha tambitud, et 5–6 kombainiheedri jagu jäi metsaservast saamata. “Minu ettepanek on lubada hirve samamoodi kahjustuse pealt lasta, nagu lasti metssiga,” pakkus Aljas. “Juba jaanipäeval, kui ta nägu talinisupõllule näitab, võiksid jahimehed kahjustuse pealt lasta.”
Metsameeste esindaja jahindusnõukogus Rein Kirst ütles Saarte Häälele pärast viimast jahindusnõukogu, et ka metsaomanikud ei kavatse 1700 punahirve küttimise nõudest taganeda. Kirstu sõnul hakkavad metsameeste ja põllumeeste esindusorganisatsioonid tegema tööd selle nimel, et jahiseadust muuta.
Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang ei osanud veel öelda, kas 1. septembril hirvejahiks läheb või mitte. 30. augustil tuleb jahindusnõukogu kokku ja selgus saabub pärast seda. Kommenteerides Priit Lulla lubadust hakata jahimeestelt hüvitist nõudma, ütles Tang: “Niimoodi praalida võib ju igaüks, aga asjad ei käi niimoodi, et võtan juristid ja siis saan kohe kahjunõudeid esitada.”
Kahjunõuete esitamiseks on Tangu sõnul kindel kord, mida meie põllumehed praegu järginud ei ole. Näiteks pole koostatud teatisi kahjustustundlike alade kohta. Tangu sõnul on jahiselts maakasutajaid korduvalt ühe laua taha kutsunud, et nad esitaksid konkreetsed ettepanekud, millises piirkonnas tuleks hirvesid rohkem lasta. “Mingeid konkreetseid ettepanekuid pole aga tulnud,” lisas Tang.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Saan põllumeestest aru, see on tema vara, mida hirved rikuvad. Samas,kuidas saab panna vastutama jahimehi kahjude eest? Jahimehed käigu OMAST AJAST, OMADE VAHENDITEGA küttimas, lisaks tuusikud tuleb endal välja osta? Küsimus on, KELLELE kuuluvad hirved? Laseb põllumees(mitte jahimehena) hirve maha, enda reg. relvast, on riik hoobilt jaol, “kuriteo” eest karistamas, nõuab põllumees kahjutasu, kehitab riik õlgu. Lahendus on vaid üks-riik moodustagu jäägri brigaadid, kes saavad riigipoolt vahendid/töötasu, siis saab neilt nõuda ka mittekvaliteetse töö puhul kahjutasu.
Kurat, kes keelab põllumeestel ise jahimeheks hakata ja põmmutada niipalju kui soovivad. Justkui oleks jahitunnistuse tegemine mingi eriline keemia. Praaligu siis veel!
Kui keskkonnaagentuur on jahimeeste jaoks õhk, siis polegi nagu midagi arutada. Kogu see asi niimoodi lihtsalt ei tööta ja tuleb süsteemi muuta. Riik ei vastuta ja jahimehed ei saa tööga hakkama. Selline tundub olukord kõrvalt vaadates.
“jahimehed ei saa tööga hakkama”-siruta jalad välja, et need maha ulatuksid-jahipidamine pole TÖÖ, see on hobi. Kordan veelkord, kellele kohale ei jõua-lahendus on KUTSELISED JÄÄGRID!!!
Su jutt kõlab neile, kes ei tea asja.Meie paraku teame,osa põllumehi on ka jahimehed!Kas nad saavad seltside juhtidelt lube?
Pakun vastu, hakaku jahimehed söödapõlde tegema,iga selts nii 30 ha talirapsi.Kohe oleks surve tootmispõldudele väiksem!
Kutselised jäägid asendati kunagi nn. Vabatahtlikega, kes pidid kindlasti asjaga hakkama saama. Paraku kujunes välja süsteem, mis oli suunatud omadele hüvede/lubade jagamisega ja loomade kasvatamisega jahiturismiks ehk teisisõnu hakati kõvasi mehi mängima ja raha teenima. Maaomanike kulul on ju hea liugu lasta. Nüüd on maaomanikud pead tõstnud…Ja ära lahmi Sander olen samuti seda meelt, et kutselised jäägrid võiksid korra luua.
Huvitav, et nagu jahimehed pole maa-ega metsaomanikud. Kindlasti peaks tänases valguses iga jahimees oma rendilepingud ja metsamüügid kriitiliselt üle vaatama. Maade tahtjaid küll ja küll
siis sellise suhtumise puhul tegelegu jahimehed oma hobiga oma maa peal. Kui minu viljapõllu ääres on pukk püsti ja minu rannakarjamaal käib kevdel noor sõda pimeduseski veel on tegu hobiga. Aga kui palun, et laske hirvekari põllust maha siis hobitajad kadunud. Olen nõus maksma mingi summa kuhugi ühiskassasse mille eest saaks osta laskemoona ja värki. Tellimegi mittehobitajad oma maadele küttima ja hobitajad vaadaku ise kus nad oma hobiga tegelevad. Lisaks talupidajatele on maal nö potipõllundusega tegelejad samuti hädas. Suviläbi hoolega kasvatatud talvevarud hävitatakse hirvede poolt ühe ööga. Ei peata neid karjused ega kusepotid. Vahivad lausa aknast sisse. Usun, et paljud maainimesed on nõus selle aktsiooniga kaasa minema.
Hirve puhul ei aita jahimeheks hakkamine. Seda looma võib ju praeguse seaduse järgi laskma hakata alles 1 septembrist. Selleks ajaks enamik kultuure koristatud ja paraku hirved oma hävitustöö juba teinud. Seepärast ongi vaja seadust muuta, et varem kahjustuselt lasta saaks.
Kuidas küll vanasti hakkama saadi? Nüüd tuleb kõik metsaloomad maha kõmmutada?
Armas ”maainimene”! Vanasti polnd ka nii arutul hulgal metsloomi kui nüüd. See ju puhtalt kindla seltskonna trofeede kasvatus, mis kultuuride kasvatajate arvelt käib. Sigade kahjustustest sai korraks lahti, kohe uus nuhtlus kallal.
Ja kui vili kõrbeb põllul, kas siis esitame arve ilmajaamale?? Või virutab pätt jalgratta, ja ei jäänd vahele, siis abipolitseinik maksab kinni, see ju ka hobi. Ei jõua vabatahtlik tuletõrje õigel ajal õnnetuspaigale, kas maha põlend vara peavad siis nemad kinni maksma. Lollus ju. Esitage arve siis neile, kes need loomad siia saarele vedasid, mõni neist toojatest elus siiani. Tulge mõistusele.
Põllumees tule maa peale tagasi!!!
hirvi on tõesti palju.hävitavad viljapõlde ja noort metsa.minu mure seisneb selles,et jahimehed lõhuvad ära erametsa sildid.keegi ei küsi luba minu eravaldusel jahi pidamiseks,vaid sõidetakse jeepidega metsas ringi ja lõhutakse.hiljem võetakse veel sõna,et ei saa vabalt jahti pidada.sellistelt jahimeestelt tuleks jahiõigus ära võtta.
kui /hobi/jahimehed ei saa hakkama, pole neil ka minu maadele asja. Toetan ühiskassa loomist mis tooks asjalikud jäägrid saarele.
Metsaomaniku kommentaarist tulebki probleemi olemus välja. Minu erametsast hoidku jahimehed eemale aga hirved olgu kütitud????
“Kutselised jäägid asendati kunagi nn. Vabatahtlikega”-mis tähtsust omab, mis oli kunagi? Kunagi langetati metsa kivikirvestega, nüüd on õues XXI sajand. Teema on selles, et taastada või luua uuesti kutselised jäägrid.
“… tooks asjalikud jäägrid saarele.”-kas plaanid tuua jäägrid saarele sääski tapma??? Probleem pole laskjates, vaid keskonnaamet ei anna lasmise lube piisavas koguses. Sigade probleemi lahendas õnneks neegritaud, hirvedele jääb oodata suu ja sõrataudi. Samas, kui populatsioon ületab loodusliku taluvuse, siis leiab emake loodus ise lahenduse. Rebaseid/kährikuid hoidis tasakaalus marutaud, inimtegevusega tõmmati taud maha, nüüd leiutas loodus kärntõve, millele pole ka vaktsiini, vot nii on looduses.
…ei ole asjast aru saanud.luba tuleb küsida,aga mitte lõhkuda.
Punahirv on hiljuti sissetoodud liik, muidugi ta sajand tagasi ei söönud pölde tühjaks.
Hr.Tang teab väga hästi,et metsloom ei ole kuskile piirkonda ketti pandud. Nad liiguvad laialt ringi. Ja veel – jahimeestel lasub kohustus teha ulukite arvukuse hindamist – vaadake oma “hindamisandmetest” järele,kus loomi rohkem ja andke tuld!
Tegelikult ei ole probleemi jahimeeste suutlikkuses – vaata seajahi tulemusi!Probleem on selles,et kui hirvede-kitsede-põtrade arvukus viia tasemele,kus nende kahjustused talutavad,EI OLE JAHIMEESTEL ENAM NII HÕLBUS SAAKI SAADA!
Ära tüütab see põllumeeste irin. Ettepanek , põllumehe vähemaks. Aga kui tõsiselt , siis asi ongi tõsine aga meie põllumehed (mitte kõik) on suuresti virisejad. Enda vara eest tuleb hoolitseda, kindlustada , õigeaegselt silorullid lautade juurde viia jne. Röökimata toetustest mida makstakse, rohumaa eest, põlisheinamaa, loomade pealt, külvde pealt jne. Neid ei ole vähe. Osa põllumehi investeerivad ainult sinna kunu vaja ega soeta enda perele luks asju.
Jahimehed muidugi ka ei reageeri talumehe muredele, vilistatakse selle peale ja vaadatakse läbi näppude. Jahimehe elu teevad raskeks ka kinnistud, mis on mingil põhjusel jahipidamiseks suletud. Hirvejahti võiks venitada märtsini, siis oleks võimalik neid lihtsam tabada.
Inimesena kes pole põllumees ega ka jahimees on loomi ilus vaadata, pildistada, filmida, joonistada aga kusagil peab olema kesktee, et leida ühiskonnas tasakaal, sest loom on looduse osa ja tegelikult ka inimene. Miks inimene peaks tahtma ulukeid rohkem küttima ja süüa kui uluk inimese loodut proovida????
Artikkel pole vast kõige õnnestunumalt sõnastatud ja jätab pisut sõjaka mulje.samas kurdavad suurulukite pahategude üle lisaks põllumeestele paljud kinnistupmanikud.Enne sigade aafrika katku eestisse jõudmist oli ju tavaline, et suvilasse tulles leiti eest lõhutud piirdeaed ja segi tõngutud hoov ja aialapp.Õnneks tuli Vana Jumal saarlastele ja muhulastele ses osas vastu , vastasel korral oleks meil täna ilmselt ka sigu metsades rohkem kui paar aastat tagasi.Teiste rahakotti pole ilus piiluda .Küllap teevad põllumehed usinalt tööd nagu jahimehedki.Lisaks sellele kaasneb PRIA toetustega ka suur paberimajandus ja hordide kaupa kontrolli-onusid, -tädisid , kes oma karmi pilguga kõike hindavad ja mõõdavad.Samas on põllumehed ka maaomanikud. Just see viimane fakt tahab jahimeestel kahe silma vahele jääda. Ma saan aru kui on tegemist maaomanikega, kel omandis paar- kuni paarkümmend hektarit.Kuid mingil kummalisel põhjusel ei leia Saaremaa jahiseltsid üles isegi maaomanikke kellel on nt. 1000 ha maad??? Jahti peetakse- kuid maaomanikega lepinguid ei sõlmita? Miks?
Sisseveetud metssigadele tuli lõpp, õnneks. Midagi peaks siis ka hirvega tegema, mingi haigus või nii.
Kassat pole vaja!Mandril on jahimaata seltse, kes ainult luba ootavad!Paraku on Jahiseaduses 5000ha piirang ees…
Haigus juba hiilib siiapoole-nimeks sõraliste kurtumustõbi!Norrast tänavu kevadeks juba Soome jõudnud.Sandril õigus-loodus saab enda reguleerimisega hakkama!
Hirv on Saaremaal võõrliik.Hirved veeti 1968-1969 algul Abrukale, seejärel Saaremaale. Nüüdseks on neid siin tänu soodsale kliimale siginenud piiramatult ja saanud saarel tõeliseks nuhtluseks.
Jahimeeste vastuseis seisneb selles, et see on tohutu teenistus. Olen kuulnud et juba üks hirveküttimise luba jahituristile maksab pisut vähem 10tuh €, siis hoitakse neid kui kullaauku.
Inimesed peavad ühinema ja hakkama ühiselt võitlema, et hirvede arvukust oluliselt vähendada.
Ka jahiloomade loendamine metsas on pandud jahimeestele, seega on nad huvitatud, et arvu näidata väiksemana. Tegelikku arvu metsas ei tea keegi.
kuidas kaitsta mitmeid hektareid kapsast, porgandit, viljaorast. Pooltel kapsapeadel igast suutäis võetud, porgandid maast üles rebitud jne. Ja siis üeldakse, et virin. Sa ri osta ju näritud kapsast. Silorulle metsloom hetkel ei puutugi. Ei taha ta ka heinarullist midagi. Igal hommikul tööle sõites näen vähemalt viite hirve, pluss kitsed. Igal hommikul. Tavaline on kuni kümnepealised karjad teede ääres. Olen näinud ka kolmekümnepealist tee ääres viljapõllul. Mo mis sealt järgi jääb? Ei viriseta asjata, loomi on väga palju, pole normaalne, et hirved aknast sisse vahivad ja keset küla puu alt õunu söömas käivad. Viis aastat tagasi sellist probleemi polnud.
pada ja katel vaidlevad.
no küsige suure trofeekasvataja Ärmuse käest, mis olulisem on. kas ulukite arvukuse piiramine või suur sarv…
ja seda vaadake ka, palju turismijahti tehakse Saares. mandri maata jahimehi hoitakse kaikaga eemale, soome ja saksa turisti ees aetakse aga tagumik uurakile. nõrk.
kuna saaremaal on hirvejaht 2 korda kallim kui mujal maailmas siis ükski terve mõiatusega mandri jahimees sinna jahile ei kipu.