PERSOON: Viltune hari näitas kätte õige ameti

LIHTSALT MEELDIB: Barberi-töös on plusse palju, Illy naudib seda, kuna see annab talle vabaduse luua ja olla iseenda boss, samas see distsiplineerib. Pealegi ei saa see töö kunagi otsa.
EGON LIGI

Illy Kilter on ihult ja hingelt barber ehk eesti keeli meeste soengu- ja habememeister. Kui töötab, siis kogu südamest. Kui ei tööta, mõtleb, kuis oma töös veel paremaks saada, et ühel ilusal päeval avada päris oma barbershop*.

Illyst on kohe näha, et ilumaailmas on tal käpp sees. Kui teda lähemalt ei tunne, ei tea muidugi pelgalt pealevaatamise põhjal öelda, et tegemist on just juuksuriga, sest käärid või habemenuga tal päris iga hetk käes ei välgu. Kuid ta pöetud lõuajoon annab aimu, et päris kogemata see tal nõnda juhtunud pole. On ta selle siis ise sättinud või on ta osanud mõne meistri juures käia, aga näha on, et mees teab, mida tähendab stiil.

Salmelt laia ilma lennanud Illy räägib ladusalt ja ei pelga silma vaadata. Raske uskuda, et kunagi ta suurem jutulind ei olnudki. Juuksurid ju üldiselt suhtlevad palju ja seda see amet ka Illyga tegi – avas ta suu.

“Naine mul nüüd vahel saabki pahaseks, kui ma 12 tundi tööl olen, siis koju jõuan ning ei jaksa enam rääkida,” muigab ta, tõdedes, et veidi on asi ajaga paranenud ning ta on harjutanud end kõnelema ka pärast väsitavat tööpäeva. “Kui juuksuriks hakkasin, mäletan, et tulin üle kahe-kolme kuu Saaremaale ja siis ema ütles: “Oh issand, sa oled rääkima hakanud!”,” naerab Illy.

Jalka viis juuksurisse

Meestejuuksur sai Illyst tänu jalgpallile. Teada värk, jalgpallurid ja nende soengud on kuum teema. Ei olnud Illygi ses osas mingi teistmoodi pallur. Kunagi enne järjekordset mängu läks ta juuksurisse ja lasi endale lõigata laheda soengu. Sellise moeka harja. “Olin ilgelt õnnelik ja läksin kähku koju, et enne võistlustele minekut saaks veel viimistleda ning geeli juurde panna. Ja siis avastasin, et tagant oli tehtud viltu!” räägib ta oma toona kohutavana tundunud avastusest.

Hari ei jooksnud otse, vaid ikka täitsa viltu. “Võtsin veel teise peegli ja vaatasin, et ai-ai-ai, nii ei saa mängule minna – kõik näevad,” meenutab ta. Kodus oli tal aga õnneks ka endal masin, seega asus ta sellega ise asja parandama. Järgmine kord ta enam juuksurisse ei läinud, vaid tegigi ise.

Väikse tõuke andis talle juuksurimaailma ka ta omaenda juuksur. Et Illy on salmekas, oli ka ta juuksur Salmel – kohalike seas armastatud Tiiu Liblik. “Tiiu oli alati nii sõbralik ja rõõmsameelne, suhtles palju,” põhjendab ta.

Kui gümnaasium läbi, tuli tulevikule mõelda. Illy tegi kiiruga valiku ja suundus tarkvaraarendust õppima. Aastaga mõistis ta aga, et arvutiasjandus pole tema rida.

Hea tuttav oli tal samal ajal juuksur ning tema oli samuti noorele mehele alati hea mulje jätnud. Illy otsis endale võimalikult hea kooli – Tallinna tööstushariduskeskuse – ja kuna vist pea iga saarlane tahab korraks Saaremaalt ära saada, läks temagi Tallinna. Illy eesmärk oli saada täiesti tavaliseks juuksuriks ning terve suve enne kooli algust tegi ta tugevat tööalast uurimistööd. Vaatas, mis see amet endast kujutab, mis parasjagu moes on – tegi endale selgeks, mida ta üldse õppima hakkab. “Ja siis leidsin sellise ameti nagu barber ehk sisuliselt meestejuuksur, kes keskendub vaid meeste soengutele ja habemeajamisele,” räägib ta. “Sukeldusin ses maailmas nii sügavale, et ei saanudki sealt enam välja.”

Esialgu pandi teda koolis muidugi kõike tegema, ka naistelõikusi. Illy jaoks oli see raske, sest tema püsis oma veendumuse juures, et temast saab barber ja ainult barber. Siis mõistis ta aga, kui oluline on kõike osata.

Illy lõpetas kooli kenasti ära, sai ameti kätte ja töötas tegelikult juba õpingute ajal Pirital barberina. “Sain kutse esimesse Eesti barbershop´i, mis siis just avati. Tegemist oli Venemaa brändiga Chop-Chop,” märgib ta. Illy jaoks oli see auasi. Nii see, et teda sinna tööle kutsuti, kui ka see, et seal asusid teda koolitama oma ala meistrid otse Venemaalt. Alles töö käigus sai Saaremaa noormehest see päris õige barber.

Iseenesest pole ta jõudnud seda tööd veel kuigi kaua teha. Kooli lõpetas ta 2014 ja 2013. aasta suvel, poole kooli pealt oli ta selle Chop-Chopi kutse saanudki. See teeb praeguseks viis aastat. Viis toredat aastat.

Kusjuures barbershop´id on alles viimastel aastatel hakanud populaarsust koguma. Praegu on terve ilm barbershop´e täis. “Vinge on küll, et see maailm on lõpuks Eestisse jõudnud ja mina saan olla osa sellest,” õhkab ta.

Praegu töötab Illy salongis nimega C.U.T. Salong. See ei ole otseselt barbershop, seal on ka naistejuuksureid. Samuti pole Illy seni avanud isiklikku barbershop´i.

Ta möönab, et tegelikult oli ta oma barbershop´i käimalükkamisele juba väga lähedal. Isegi ideaalsed ruumid olid Kalamajas leitud. Aga midagi seal juhtus ja tema neid ruume lõpuks ei saanud. Mingeid teisi ruume ta ka ei tahtnud ja nii jättis ta asja tookord katki.

“Sõpradele ütlen muidugi ikka, et mina olen valmis, kui mu parim sõber Taivo ütleb mulle, davai, Illy, nüüd teeme ära!” Kui sõber lööks kampa, oleks lihtsam. Üksi on raske. “Tema on samuti meestejuuksur ja barber, aga natuke pean teda vist veel suruma,” muheleb Illy.

Nagu nn tavalised juuksurid, käivad ka barberid professionaalsest kretinismist kannustatuna aeg-ajalt nõnda-öelda nillimas teisi barbershop´e ja salonge. Nii on Illylgi Tallinna barbershop´id vaikselt läbi käidud ja ühtkomateist neist kõrva taha pandud. “Mul on nii hästi läinud, et tutvusringkonnast üks on ühes kohas, teine teises ja siis jääb mul üle lihtsalt küsida, noh, kuidas teil on ja mis teete põnevat,” märgib ta.

Sama on ta teinud ka väljaspool Eestit. Viimati juunis külastas ta Inglismaal Euroopa suurimat barber-messi BarberConnecti, kus kohtus oma inspiratsiooni ja eeskuju Josh Lamonacaga. “Tunnen, et see mess andis mulle suure tõuke ja avardas võimsalt silmaringi.”

SUUR EESKUJU: Inglismaal toimunud barberite messil kohtus Illy oma suure eeskuju Josh Lamonacaga.
ERAKOGU

Mehed on klientidena ses suhtes püsivad, et kui nad on juuksuri või siis barberiga rahul, ega nad naljalt uut otsima lähe. Illylgi on eranditult püsikliendid.

Ta töönädal on neli päeva pikk, ent tööpäev ulatub 12 tunnini. Keskmiselt on tal 18 klienti päevas. Kuus teeb see mitusada klienti. Ja nagu öeldud, püsikliendid. Muudkui tulevad kordamööda.

Juhtub sedagi, et vahel tuleb teiste meistrite tehtut parandada. Ehkki Illy seda parandamiseks ei pea. “Klient tuleb jutuga, et paranda ära, aga minu jaoks on see teise juuksuri käekiri. Kui tema tegi nii, siis tegi nii.”

Kõige õudsem õudukas

Samas tunnistab ta, et õudusi on näinud temagi, kuid ka need pole pannud teda kritiseerima. “Kõige hullem kord oli, kui klient tuli – tal oli pulm tulekul, aga mina olin puhkusel – ja tal oli vaja kael puhtaks teha. Nii ta läks siis kuskile mujale, ütles juuksurile, et lasku too trimmeriga kael puhtaks ja juuksur lasi. Klient nägi siis, et laual oli ka nuga ja ütles, et tehke noaga ka üle, siis kasvab kauem tagasi,” kirjeldab Illy. “Ja ta ei saanud arugi, et juuksur oli trimmeriga juba poolde kuklasse pea puhtaks teinud. Kui ta ütles, et tee noaga ka veel üle, siis tulemus oligi selline, et mehel oli pool pead paljas.”

Siis pidi Illy küll vabal päeval tööle minema, et asja parandada. Õnnestus. “Aga see oli küll õudne. Midagi õudsemat pole ma näinud,” naerab ta.

Pärast seda, kui Illy Salmelt ära kolis, ei ole tal endal veel päris kindlat juuksurit. Enamjaolt käib ta sõprade käe alt läbi. “Olen suur mütsikandja ja väga vahet ei ole, mis mul seal mütsi all on,” muigab ta.

Mis puutub ta habemesse, siis selle töö teeb Illy enda peal ise ära. “Aga meil on hästi suur salong ja kui keegi tahab kätt harjutada, siis lasku käia, lasen enda peal teha. Kui vaja, nokitsen pärast üle,” tähendab ta. “Enda välimus mind nii väga ei huvita, peaasi, et klient pärast rahule jääb.”

Juuksuriamet on kõige selle positiivse kõrval üks sellistest, mis hakkab ühel hetkel tervisele – vatti saavad jalad, käed, kael ja selg. Ka Illyl annab kutsehaigus kaelas veidi tunda. Tema päästeingliks sai aga ta oma poeg. “Sellest ajast saati, kui tema sündis, tunnen, et suudan rahulikumalt võtta. Tahan enne ikka koju jõuda, kui ta magama läheb, ja tundub, et see on asja tagasi hoidnud – pingeid ei teki kehasse nii palju,” kõneleb ta. “Enne teda panin nonstop hommikust õhtuni.”

Töövälist aega Illyl ülearu palju pole. “Pere on mu hobi,” naerab ta ja kinnitab, et peab oma pojale jätma võimalikult palju aega. Poiss on kahene ja paras energiapomm. “Ja oma naise jaoks pean ka aega jätma…”

Südames mängib ta ka korvpalli. Ja uus hobi on oma tööde pildistamine. See on küll alles alguses omadega, aga Illy üritab fotograafiaga sõbraks saada, et seda oma töösse rohkem sisse tuua. “Tunnen, et mobiilipilt ei vii edasi. Reklaamiks on vaja natuke paremat pilti.”

*Meestesalong, kus pügatakse nii habemeid kui tehakse ka soenguid.


Unistus barbershop´ist Kuressaares

Saaremaale jõuab Illy Kilter suvel rohkem, talvel vähem. Ta ise ütleb, et vanemad – isa Oliver ja ema Katrin – on tal ju siin ja siis tuleb jõuda. “Saaremaal on hea, pean siin käima, sest tunnen, et see on ainus koht, kus puhkan,” tähendab ta.

Lisaks emale-isale on Illyl ka õde Merilin, kes – üllatus, üllatus, õppis samuti juuksuriks. Tema aga ses ametis enam ei tööta.

Kui Illy mainis, et tahtis oma barbershop´i avada Tallinnas, siis sama on ta tahtnud – ja tahab endiselt – teha ka Kuressaares. Siingi on ta käinud ruume vaatamas. “Mõtlesin, et teen Saaremaa esimese barbershop´i. Ma ei tuleks siia kohe ise küll igapäevaselt tööle, aga see sobiks Kuressaarde nii hästi – väike barbershop vanalinnas munakivitänava ääres, ideaalne,” mõtiskleb ta.

Tagasilöögi andis esialgu tõsiasi, et Illy ei tea Kuressaares palju juuksureid, kes barbershop´is töötada võiks. “Nii ma siis veel mõtlen, aga ükskord ma ta ära teen. Miski peab mind siia ju tagasi tooma!”


ILLY KILTER
Sündinud 6. juulil 1989 Kuressaares

HARIDUS
Õppinud Kuressaare Gümnaasiumis, mis jäi pooleli. Lõpetas hiljem Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumi.
Tallinna Tööstushariduskeskus 2012-2014

TÖÖ
Chop-Chop 2013-2015
CityHair 2015-2017
C.U.T. Salong 2017-…

PERE
Naine Triinu,
poeg Bennet

Print Friendly, PDF & Email