Euroopas tarbivad enim alkoholi Taani noored (1)

MURET TEKITAV: Teadusuuringud näitavad, et vägijookide tarbimises on Euroopa noortest esirinnas just taanlased. Ekspertide kinnitusel korraldavad sealsed noored sageli isegi võistlusi, kes kannab rohkem. See pilt õlleklaase käes hoidvast Taani vutifännist on tehtud vahetult pärast ühe jalgpallimatši lõppu.
Uniavisen.dk

Värske sotsioloogiline uuring, mille eesmärk oli välja selgitada, kui palju alkoholi tarbib Euroopa noorsugu, andis üpriski vastuolulisi tulemusi, kirjutab ajakirjanik Pekka Palmgren Soome rahvusringhäälingu Yle veebilehel ilmunud artiklis. Üks on aga selge – Taani miskipärast üle-euroopalise trendiga ei haaku.

Rõõmustab fakt, et kahe viimase aastakümne vältel on alkoholitarbimine nüüdisaja noorte seas Euroopa Liidu maades tervikuna järk-järgult vähenenud. Kurvastab aga asjaolu, et see positiivne trend on nõrgenemas, mida kinnitab paari viimase aasta statistika.

Tõsi, jätkab Palmgren, olukord Taanis on vastupidine ega haaku kuidagi Euroopas valitseva üldise arengutendentsiga. Nimelt tarbib sealne noorsugu tänapäeval palju enam alkoholi kui näiteks nende eakaaslased XX sajandi viimasel kümnendil.

Olukord Soomes

Mis puudutab Soomet, siis seal on alkoholitarbimine viimastel aastakümnetel noorte seas tublisti vähenenud. Märkimisväärne on sealjuures tõsiasi, et väga tugevasti on kahanenud nende noorte inimeste arv, kes soovivad teadlikult ja perioodiliselt rasket alkoholijoovet saavutada.

“Alkoholi tarbivate teismeliste arvu kahanemine on eelkõige seotud sellega, et tänapäeva lapsevanemad on hakanud oma võsukesi rohkem kontrollima,” ütles Yle ajakirjanikule Soome tervise- ja heaoluinstituudi ekspert Kirsimarja Raitasalo.

Raitasalo teadusliku uurimistöö üks teemasid on alkoholitarbimine noorte seas. Tema arvates on tänapäeva noorte väärtushinnangutes aset leidnud mõned positiivsed muutused. Näiteks kui noor inimene ei soovi oma eakaaslaste seltskonnas viibides alkoholi tarbida, ei pea ta kellelegi selle kohta mingeid selgitusi jagama.

See tähendab, et tänapäeva noored suhtuvad seltskonnas teistest erinevasse käitumisse sallivamalt. “Sellesse, et sa ei joo, suhtutakse tänapäeval [noorte seas] palju mõistvamalt kui aastakümneid tagasi,” nentis ekspert.

Halvad uudised

Samas oli Kirsimarja Raitasalo sunnitud tõdema, et kõige värskem uuring kooliõpilaste alkoholitarbimise kohta (“Tervis koolis”, 2017) on teadlasi pannud mõnevõrra muretsema. “Kahjuks tuleb tõdeda, et umbes kaks aastakümmet tagasi alanud positiivne tendents on nüüdseks peatunud,” ütles ta. «Seega on veel vara rõõmustada ja loota, et kasulik areng selles valdkonnas jätkub, ja seda ka tulevikus.”

Veel näitavad uuringud, et kui tänapäeva koolilastest saavad noored täiskasvanud, hakkavad nad alkoholi miskipärast rohkem tarbima. Mis on aga kõige hullem – noorte täiskasvanute seas on järsult kasvamas just kangema alkoholi tarbimine. See on tõusnud määrani, mis oli omane ka varasematele perioodidele.

Taani noored

Värskelt kogutud statistika näitab, et vastuollu Euroopa üldise arengutendentsiga viimastel kümnenditel läheb just Taani noorsoo käitumine. Kui kogu Euroopas ja sealhulgas Skandinaavia maades juuakse üha vähem, siis ei saa sama väita Taani kohta.

“Miskipärast suhtutakse Taanis erinevalt ülejäänud Skandinaavia maadest alkoholi kui igapäevasesse ja tavapärasesse nähtusse,” nentis Raitasalo.

Taanis on ka alkoholi ostmise vanuseline piirang madalam kui teistes Skandinaavia riikides. Näiteks võib 16-aastane Taanis poest vabalt osta lahjemat alkoholi, nagu õlut ja veini. 18-aastasena pääseb noor aga ligi ka kangemale alkoholile. Nagu meil Eestis, nii müüakse ka Taanis kangemat kraami igas tavalises toidupoes ja sageli isegi ajakirjanduskioskites. Naabermaal Rootsis ollakse ses suhtes palju karmimad.

“Enamasti joon ma õhtu jooksul 20–30 klaasi õlut ja ka muud kraami,” tsiteerib Yle ajakirjanik rõõmsameelset teismelist Emmat, keda ta ühel ilusal suveõhtul Kopenhaageni kesklinnas kohtas.
Tüdruku sõbrannasid pani see jutt naeru lõkerdama ja silmi pööritama. Seetõttu jäi Soome ajakirjanikule arusaamatuks, kas Emma rääkis tõtt või oli see suusoojaks öeldud ülemeelik liialdus. Kui Emma jutt tõele vastab, jääb kõigil alkoholitarbimist uurivatel teadlastel üle vaid nõutult pead vangutada, arvab Pekka Palmgren.

Kõik neli teismelist tütarlast olid aga veendunud teaduslike uurimuste õigsuses ja korrektsuses – ka nende arvates tarbib tänapäeva Taani noorsugu üleliia palju alkoholi. “Me alustame juba varakult,” kinnitasid nad üksmeelselt.

“Meie, Taani plikad, võtame vahel ikka korralikult,” lausus teismeline Ester itsitades. Teised tüdrukud kinnitasid sama. Nende sõnul korraldavad nad iga nädal vähemalt ühe peo, kus juuakse ka alkoholi.

Keegi kõnealusest seltskonnast ei näinud probleemi selles, et nad liiga palju alkoholi tarbivad. Ja kui uskuda tüdrukute juttu, siis ei muretse selle pärast ka nende vanemad. “Praegu me lihtsalt lõbutseme, kui saame aga vanemaks, siis hakkame kindlasti vähem jooma,» lubasid puberteedieas Taani tüdrukud Yle ajakirjanikule.

Peter Konow töötab Taani organisatsioonis Alkohol ogsamfund (Alkohol ja Ühiskond), mille tegutsemise peamine eesmärk on vähendada alkoholitarbimist kogu ühiskonnas, eriti aga noorte seas. Vestluses Yle korrespondendiga rääkis ta, kuidas Taani kooliõpilased korraldavad aeg-ajalt võistlusi, kes suudab enim vägijooke manustada.

“Õlle, veini ja muu alkoholi üleliia liberaalsed müügitingimused pole iseenesest probleem,” arvas Peter Konow. Samas oli ta seisukohal, et Taanis tuleks kehtestada senisest karmimad reeglid alkoholi reklaamimise osas.

“Loomulikult on siin juba praegu teatud piirangud. Nii näiteks ei tohi alkoholireklaam olla otseselt suunatud noortele,” märkis ta. “Paraku üritavad inimesed, kes alkoholi reklaamivad, neid reegleid sageli rikkuda.”

Liberaalsus pole põhjus

Pekka Palmgren kirjutab, et Taani on tänapäeva maailmas üks vabameelsemaid ja liberaalsemaid riike. See tähendab aga, et sealsete võimukandjate arvates tuleb inimestele jätta vaba otsustamise õigus ja valikuvõimalus. Millest omakorda tuleneb tähtsaim poliitiline maksiim – inimeste igapäevaelu tuleb võimalikult vähe piirata.

Säärane suhtumine laieneb ka Taani alkoholipoliitikale, mis ei seisne selles, et inimest on vaja ilmtingimata kaitsta kahju eest, mida kangema kraami tarbimine võib põhjustada. Taani alkoholipoliitika tegeleb peamiselt nende inimeste aitamisega, kes on omadega ummikusse jõudnud ega tule enam toime isikliku vastutusega alkoholi puudutavates küsimustes.

Peter Konow ei usu, et Taani riigis kehtestatakse kunagi riiklik alkoholimonopol või et alkoholi müügikorda hakataks lähiajal karmistama.

Print Friendly, PDF & Email