Tiiut jagub nii ühenduse etteotsa, giidiks kui ka taidlusringidesse (1)

TUNNUSTATUD: Üleeile käis Saaremaa pensionäride ühenduse juhatuse liige 29. juulil 75-aastaseks saanud Tiiu Kallas sotsiaalminister Kaia Iva kutsel Estonia teatri valges saalis tänuüritusel.
MAANUS MASING

“Tiiu Kallas, sotsiaalminister Kaia Ival on hea meel paluda teid tänuvastuvõtule 16. augustil 2018 kell 12–14 rahvusooperi Estonia valges saalis,” näitab Saaremaa pensionäride ühenduse juhatuse liige Tiiu Kallas kutset, mille oli äsja saanud.

Üleeilne Tallinna sõit läks kahel saarlasel Tiiu Kallasel ja Veeve Kaasikul kenasti. Minister tänas tegusaid inimesi ja soovis neile edaspidiseks ikka samasugust energiat ja erksust igapäevasteks toimetusteks ning teiste inimeste kaasatõmbamiseks nii töö- kui ka ühiskondlikku ellu.

Saare maakonna pensionäride ühenduse juhatuse liige Tiiu Kallas, kes 29. juulil 75-aastaseks sai, on oma elutöö teinud hariduse valdkonnas. Pensionäride ühenduse eesotsas läheb tal juba üheteistkümnes aasta.

“Maakonna pensionäride arv on selle ajaga suurenenud. Elanikud vananevad, sündimus on aastaid negatiivne olnud, seega pensionäride arv kasvab,” nendib eakate inimeste eestkõneleja.

Kuigi Tiiu on juba aastaid Kuressaares elanud, peab ta ennast endiselt sünniküla Ratla inimeseks, olles ka sealse külaseltsi Koduhoidjad liige.

Kooliteed alustas ta Koikla 7-klassilises koolis. Selle lõpetamise järel jätkusid õpingud Pärnu 1. keskkoolis.

“Minu ema oli tolleks ajaks Pärnusse kolinud ja läksingi siis üle mere keskkooli. Nüüdne saarlane, sünnilt kihnlane, hiljutine juubilar Ellen Õnnis oli seal minu matemaatikaõpetaja. Hiljem said meist kolleegid ja praegu kuulume mõlemad pensionäride ühendusse,” räägib Tiiu.

Tollasesse Tallinna pedagoogilisse instituuti sissesaamisega edukalt keskkooli lõpetanud saarlasel raskusi ei olnud. 1965. aastal tuli algklasside õpetaja diplomiga Tiiu Riisaar kodusaarele Leisi keskkooli õpetajaks.

Abikaasa töö viis Orissaarde

“Miks valisin õpetaja kutse? Küllap sellepärast, et minu ema oli õpetaja, aga kuna ta oli represseeritud, ei saanud ta kaua selles ametis töötada. Ka minu vanavanaisa oli koolmeister. Perekonna viga. Lapsena mängisime naabritüdrukuga kogu aeg kooli,” meenutab äsjane juubilar.

Leisi koolis pidas Tiiu õpetajaametit 12 aastat, neist 11 oli ta klassivälise töö organisaator.

1977. aastal sai Leisis abiellunud Tiiu abikaasa töökoha Orissaarde. “Me kolisimegi sinna. Minule pakuti tööd Pöide külanõukogu sekretärina. Seitse aastat olin selles ametis. Ka see töö oli huvitav. Mulle sai selgeks, et õpetajad saavad hakkama mitmes ametis. Edasine tööjärg tõi mind tollasesse rajoonikeskusesse,” räägib Tiiu.

Saaremaa pealinnas sai Tiiust rajooni täitevkomitee kaadriosakonna juhataja. Sellel ametipostil oli ta poolteist aastat. “Alaealiste asjade komisjoni sekretär läks pensionile ja mulle kui õpetajale pakuti siis seda kohta. Ega see amet kerge olnud. Tegelda tuli noorukitest vembumeeste ja tüdrukutega, kes ei tahtnud koolis käia. Saaremaalt saatsime üsna mitu alaealist erikoolidesse, poisid Puiatusse ja tüdrukud Kaagveresse,” vaatab Tiiu ajas tagasi.

Narkoprobleeme tollal ei olnud. Alkoholitarvitajaid oli aga ka teismeliste hulgas.

“Nägin paljusid perekondi, kus ma ise olla ei tahaks. Käisin kodudes, kus laste vanemad tarvitasid alkoholi. Lapsedki hakkasid siis vanemate kõrval alkoholi pruukima. Püüdsime laste jaoks olukordi positiivselt lahendada. Selles ametis olin ligi neli aastat. Hea meel on sellest, et paljud vembumehed on pahedest lahti saanud ja siiamaani teretavad, kui juhtuvad vastu tulema,” toonitab endine õpetaja, alaealiste asjade komisjoni sekretär.

Ligi kakskümmend aastat töötas Tiiu haridusosakonna metoodikuna. Teda on valitud ka Saare maakonna aasta õpetajaks. “Otseselt õpetajana ma siis küll ei töötanud, aga ju peeti vajalikuks ka metoodikut tunnustada,” arutleb Tiiu.

Metoodiku töö oli juubilarile samuti meelepärane. Ta on käinud kõigis Saare maakonna koolides, sealhulgas ka väikesaartel – Ruhnus ja Abrukal.

“Mind võeti igal pool väga sõbralikult vastu. Käisin ka algklasside tundides. Rohkesti jagasin kiitust, kuid vahel tuli ka kriitikat teha. Seda sellepärast, et asi ikka paremaks läheks,” nendib kunagine metoodik, hilisem haridusosakonna koolinõunik.

Veel rõhutab Tiiu, et maakoolid olid väga lapsesõbralikud. Väikekoolide õpetajad tunnevad ju kõiki õpilasi, ka nende vanemaid, sestap oskavad nad vahetevahel tekkinud keerulisi olukordi paremini lahendada.

Vahe oli ka metoodiku ja koolinõuniku sisulisel tööl. Tiiu sõnul tuli tema viimastel tööaastatel õpetamise metoodikaid palju juurde ja nõuniku ülesanne oli selgitada õpetajatele nende paremust.

Tollal korraldati õpetajatele ka kohapeal väga palju täienduskoolitusi, kursusi ja õppepäevi.

11 aastat on Tiiu Kallas olnud maakonna pensionäride ühenduse juhatuses. Aasta tagasi ütles ta Saarte Häälele, et usub, kui elu paremaks muutmiseks saavad oma ideid esitada tavalised inimesed. Pole hea, kui kõike kusagil üleval otsustatakse.

“Eakate elu ei ole just kiita. Tuleb väikese pensioniga kuidagi läbi ajada. On ka neid, kellel on lisateenimise võimalus, kuid paljudel seda pole,” märgib pensionäride ühenduse juhatuse liige.

Ometi toonitab Tiiu, et meie pensionärid on igati aktiivsed. Käiakse ekskursioonidel, tegutsevad taidlusringid, külaseltsid, aktiivselt osaletakse väärikate ülikoolis. Loetelu võiks jätkata.

“Rikas on see, kes vähe kulutab. Inimesed, kes oskavad piskustki väheke kõrvale panna, saavad endale lubada ka reisimist ja kultuuriüritustel osalemist,” toob Tiiu vanarahva tarkuse esile.

Kui palju nüüd valitsejad – olgu siis omavalitsusametnikud või kantslerid, ministrid – pensionäride ühenduse ettepanekuid kuulda võtavad, on juba iseasi.

Igatahes Tiiu on eakate probleeme mitmel pool välja toonud, riigimehi pensionäride muredest teavitanud.

35 aastat giidina

“Mulle endale meeldib reisida. Alguses olin ma Saaremaa ekskursioonibüroo reisijuht. Käisin grupijuhtide kursustel. Siis oli võimalus kord aastas grupijuhina ühel pikemal reisil käia. Nõukogude ajal olen läbi käinud peaaegu kõik liiduvabariigid, ainult Moldaavias on käimata. 35 aastat on mul giidi­staaži,” nendib kogenud giid ja reisijuht.

Tiiu võib huvilistele Saare- ja Muhumaad tutvustada kolmes – eesti, vene ja soome – keeles.

Tiiu sõnul peab giid oma kodukohast, kogu maakonnast palju teadma, alates ajaloost, lõpetades majandusnäitajatega. Kogenud giidina tunneb ta heameelt uute põnevate turismimagnetite üle. Võtame kasvõi Asva viikingite küla, Popi ürditalu, Ranna villa või midagi muud.

“Nüüd olen ma natuke tagasi tõmmanud. Sellel aastal ma palju pole käinud. Olen turismiasjalistega Saaremaa reisid kaasa teinud. Angela Nairise korraldatud õppereisid on väga õpetlikud. Oskan külalistelegi juhatada, kus on võimalus ööbida, kus einestada jne,” räägib Tiiu.

Tänavu pole Tiiu Eestist väljas käinud, küll käisid pensionäride ühenduse liikmed, sealhulgas ka Tiiu, hiljaaegu Vargamäel vaatamas etendust “Kõrb­oja perenaine.”

“See oli võimas etendus,” jääb Tiiu mandrimaa sõiduga rahule.

Rahvatantsija ja koorilauljana astub Tiiu ka ise publiku ette. Peagi algavad kirikukoori lauluproovid ja rahvatantsurühm Eideratas, kus Tiiu tantsib, alustab peatselt uut hooaega.

Ratla külaseltsi liikmed, sealhulgas Tiiu, saavad maha uue trükisega. Raamatu “100 lugu Ratla külast” pani kokku Hilja Koel.

Tiiu lapsepõlvekodus Ratlas toimetab tema poeg Koit. Tütar Rita elab Kuressaares. Lapselapsi on vanaema Tiiul neli.


Tiiu Kallas
Sündinud Saaremaal Leisi vallas Ratla külas

Haridus
Koikla 7-kl Kool
Pärnu I Keskkool
Tallinna Pedagoogiline Instituut

Töö
Leisi Keskkool
Pöide külanõukogu
Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee
Saare Maavalitsuse haridusosakond

Perekond
Lesk, lapsed Koit ja Rita, 4 lapselast

Print Friendly, PDF & Email