Norra päevaleht meeloludest Baltimaades: Soov sarnaneda skandinaavlastega (8)

PÕHJALA SARNASUS: Skandinaavia poolsaarel ja Läänemere idakaldal elavatel rahvastel on mitmeid sarnaseid traditsioone. Üks neist on kindlasti suvise pööripäeva suurejooneline tähistamine.
YOUNG.LV

Kui varem on palju räägitud, et poliitikud püüavad ajalugu oma huvides ümber kirjutada, siis nüüd tundub, et sama saatus on tabanud ka geograafiat. Norra ajaleht Aftenposten kirjutas mõni nädal tagasi, et kuna Baltimaad on rahvusvahelistes reitingutes teinud kiire tõusu, siis on mõned nende elanikud hakanud end hoopiski skandinaavlasteks kutsuma!

Artikli alguses tõstatavad selle autorid, ajakirjanikud Torgeir Strandberg ja Øystein Kløvstad Langberg vägagi intrigeeriva küsimuse: vahest on tõepoolest saabunud aeg lülitada Baltimaad Euroopa Põhjala riikide sekka?

Säärase seisukoha tulihingeline pooldaja on näiteks meie ekspresident Toomas Hendrik Ilves. Ta on veendunud, et kunagi hakatakse Eestit vaatlema kui Skandinaavia maade lahutamatut osa. See olevat vaid aja küsimus.

“Euroopa Põhjala on tegelikult vaid müüt, mentaalne konstruktsioon, millesse inimesed usuvad,” tsiteerib Aftenposten Ilvese sõnu. “Soomlased on seda ära kasutanud, miks ei võiks meie samamoodi käituda?”

Ilves jätkab: “Ettekujutus meist pole 1990. aastate algusest saadik muutunud. Toona oli meie riigi olukord üpriski nutune. Kõikjal võimutses vaesus, kuritegevuse tase oli kõrge ja oli palju korruptsiooni. Ent praeguseks on kõik muutunud.”

Aftenposten omalt poolt lisab, et Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) statistika kõneleb väga näitlikult, kuivõrd suur on viimastel aastakümnetel olnud Baltimaade majanduskasv. 1995. aastaga võrreldes on elatustase kolmes Balti riigis kasvanud 170 protsenti, paiguti isegi enam!

Kohe pärast külma sõja lõppu tekkis Euroopast mõnevõrra lihtsustatud ettekujutus, vastavalt millele jaotati vana kontinent järgmiselt: jõukas Põhjala, mitte eriti jõukas lõuna ehk Vahemere piirkond ja suisa vaesuses vaevlev Ida-Euroopa. Nüüd pea kolmkümmend aastat hiljem on selge, et säärane ettekujutus on aegunud, tõdeb Norra päevaleht.

Juba praegu on Eestis ja Leedus SKP elaniku kohta kõrgem kui näiteks Kreekas või Portugalis. 1995. aastal moodustas see aga Lõuna-Euroopa riikide näitajatest kõigest 50 protsenti.

“Meid nimetatakse ikka veel “endiseks Nõukogude Liiduks”. Ent aeg liigub edasi ja säärane võrdlus tundub juba solvanguna. Sama hästi võiksite ju meid nimetada “endiseks Rootsi kuningriigiks”. Rootsi valitsemise all elasime me palju kauem kui Nõukogude Liidus,” arutleb Ilves.

Aftenposten märgib, et mitmete parameetrite poolest on Eesti tõepoolest lähenenud Põhja-Euroopa riikidele. Nii näiteks on Eesti maailma üks liidritest digitaliseerimise vallas. Ka teistes valdkondades, alates liiklusohutusest ja lõpetades pressivabadusega, on Baltikum kas lähenemas Põhja-Euroopa riikide tasemele või selle juba saavutanud. Viimases PISA reitingus, mis võrdleb erinevate riikide haridussüsteemi taset, lõi Eesti aga kõiki Skandinaavia maid!

Intervjuus Norra ajalehele toob Toomas Hendrik Ilves veel esile, et sõna jul (jõulud) kasutatakse kogu regioonis. Tema sõnul olevat see hea näide selle kohta, et kultuurivahetus üle Läänemere ulatub tagasi ristiusu-eelsesse aega. Nagu Skandinaavias, nii on ka Eestis suvine pööripäev (norra k Sankthans, Johannesvake; rootsi k Midsommar) rahvakalendris olulise tähtsusega, mida samuti tähistatakse suurte lõkete süütamisega üle kogu maa.

Ma tunnen end skandinaavlasena

Norra ajaleht kirjutab, et eesti keel on väga sarnane soome keelega. Kuid Eesti läänerannikul võib isegi trehvata inimest, kellega saab rääkida norra või siis vähemalt svorski keeles (norra ja rootsi igapäevakeele segunemise teel tekkinud kõnekeel – toim).

Asi on selles, informeerib leht oma lugejat, et enne Teist maailmasõda elas Eestis umbes 10 000 rootslast. Suurem osa neist põgenes sõja lõpuaastail küll Rootsi, kuid mõned jäid oma kodukohta. Seepärast tunnevadki paljud Eesti elanikud suurt huvi teisel pool Läänemerd elavate naabrite vastu.

Üks neist on 30-aastane Kristina Kivi, kes elab Nuckö (Noarootsi) poolsaarel.

“Tunnetan end eestlase ja skandinaavlasena, mitte aga baltlasena. See siin [Noarootsi] on Eestis ehk kõige Skandinaavia-pärasem paik,” tsiteerib Norra ajaleht naise sõnu.

Aftenposten tõdeb, et nõukogude aeg ja selle meenutamine tekitab kogu Baltikumis ikka veel tugevaid tundeid. Näiteks kui Saksa ajaleht Die Zeit lülitas ühes artiklis Baltimaad endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide nimistusse, sai toimetus rohkesti protestikirju kõigist kolmest riigist.

Kriitikatule alla sattus ka Briti juhtiv ajaleht The Guardian, kui avaldas kaardi, millel oli kujutatud 15 riiki, mis tõusid tuhast pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist.

Ei soovi olla idaeurooplased!

Ida-Euroopa on samuti väljend, mis pole Baltimaades just eriti populaarne. Kui Läti endine välisminister Artis Pabriks möödunud aastal avastas, et ÜRO ametlikus statistikas nimetatakse tema kodumaad Põhja-Euroopa riigiks, säutsus ta Twitteris suure vaimustusega: “Just siin on meie kodu!” Norra päevalehe arvates on see säuts vägagi märkimisväärne, kuna selles peegeldub kogu Läänemere idarannikul pead tõstev meelsus.

“Kui keegi kasutab nimetust “idaeurooplane”, siis tegelikult peetakse sageli silmas barbareid, lihtsameelseid inimesi, kes millestki eriti aru ei saa,” tsiteerib Aftenposten Lätit praegu Euroopa Parlamendis esindava Pabriksi sõnu. Pabriks on veendunud, et soov suunata pilk inspiratsiooni- ja koostööotsingutel põhja suunas pole omane vaid Eestile.

“Mõttelaad, toit, ajalugu ja loodus – kõik need seovad meid Põhja-Euroopaga. Tõsi, me ei ole sajaprotsendiliselt skandinaavlased, kuid me oleme Põhja-Euroopa elanikud või igal juhul osa Põhjalast,” kinnitab Pabriks.

Kunagi peeti ka Soomet Baltimaaks

Baltimaad kui osa Skandinaaviast? Paljudele võib säärane väide kummalisena tunduda, jätkab Aftenposten. Juba kaua aega tagasi kinnistus inimeste teadvuses arusaam, et Euroopa Põhjala on geograafiline piirkond, kuhu kuuluvad Norra, Rootsi, Taani, Island ja Soome. Geopoliitiline mõiste “Põhi” (Nordic) on aja jooksul kogu maailmas kujunenud omamoodi sümboliks ja mõjuvõimsaks brändiks. Nii näiteks on tekkinud mõisted Skandinaavia ühiskonnamudel, Skandinaavia disain ja kriminulližanr nordic noir.

Kuid see pole alati nii olnud. Kui Soome, Eesti, Läti ja Leedu I maailmasõja lõpus Venemaa koosseisust eraldusid, ei peetud Soomet rahvusvahelises suhtluses kohe automaatselt Skandinaavia maaks. “Soomlased seda eriti meenutada ei soovi, kuid termin “Skandinaavia” on väga elujõuline,” ütleb Eesti endine president Ilves.

Et arusaamasid muuta, oli vaja aega. Kui Hitler ja Stalin 1939. aasta augustis Euroopat jagasid, vaadeldi Soomet kui Baltimaad. Nagu teada, anti ju Soome koos Eesti, Läti ja Leeduga venelaste meelevalla alla.

Kuid 1956. aastal astus Soome Põhjamaade Nõukogu liikmeks ja tänapäeval ei kahtle enam keegi selles, et see riik on Euroopa Põhjala lahutamatu osa. Toomas Hendrik Ilves loodab, et tulevikus liitub ka Eesti Põhjamaade Nõukoguga. Samas möönab ta, et see ei saa toimuma nii pea.

Läti endine välisminister Artis Pabriks on seisukohal, et identiteediküsimus on Baltimaade rahvaste jaoks olulise tähtsusega eelkõige Venemaa pärast. Kui meie idanaaber otsustaks ühel päeval midagi kardinaalset ette võtta, sõltub tema arvates just Balti riikide identiteedist paljuski see, kuidas reageerib Venemaa käitumisele ülejäänud maailm. «Olla või mitte olla – see on meie jaoks tõepoolest oluline küsimus. Me vajame rohkem kui teie praegu kinnitust sellele, kes me tegelikult oleme,” ütleb Pabriks.

On ka rohkesti erinevusi

Kuivõrd oluline see ikkagi on, kas sa oled idaeurooplane, skandinaavlane või baltimaalane, küsivad Aftenposteni ajakirjanikud. Väga oluline, arvab Eesti endine president Toomas Hendrik Ilves.
“Kui me peame end skandinaavlasteks, siis sellega me nagu impordime hinnanguid sellele, kuidas kõik peab olema korraldatud. Midagi saab ka meie jaoks olema vastuvõetamatu, nagu näiteks korruptsioon ja katsed piirata kodanikuvabadusi,” arutleb ta.

Need, kes säärast mõttekäiku kritiseerivad, viitavad aga tõsiasjale, et Baltikumi ja Põhja-Euroopa vahel on siiski rohkesti erinevusi. Baltimaad on küll orienteeritud heaoluriigile, kuid samas pooldavad nad madalaid makse. Lisaks on Baltimaades väga tuntav varanduslik ebavõrdsus, mis meenutab enam Ameerika Ühendriike kui näiteks Rootsit.

Veel on Skandinaavia maadele omane suur sisseränne. Vastupidiselt kipub aga Baltimaade noorsugu kodumaalt madala elatustaseme tõttu hoopiski lahkuma. Eriti terav olevat see probleem Norra lehe andmetel Lätis ja Leedus.

IMF-i statistika kohaselt kuuluvad Norra, Rootsi, Island, Taani ja Soome maailma 15 jõukama riigi sekka. Baltimaadest on kõige jõukam Eesti, mis on IMF-i pingereas alles 38. positsioonil.

Samas aga, kui võtta arvesse, et hinnatase on Baltimaades siiski märkimisväärselt madalam kui Skandinaavias, need erinevused mõnevõrra vähenevad. Euroopa Parlamendi liige Artis Pabriks arvab, et tulevikus peaksid need majanduslikud erinevused hoopiski kaduma.

“Me juba moodustame [Skandinaavia maadega] loomuliku alliansi ja meie progress jätkub. See tähendab, et me läheneme üksteisele veelgi,” ütleb ta. “Teist alternatiivi lihtsalt ei ole. See juhtub niikuinii, olenemata sellest, kas meid võetakse Skandinaavia maade hulka või mitte.”


BALTI identiteet

Aftenposten tsiteerib sageli viis aastat tagasi ilmunud statistilist aruannet Different Nations – Shared Experiences (Erinevad rahvad – jagatud kogemused). Aruanne koostati Põhjamaade Ministrite Nõukogu eestvedamisel läbiviidud küsitluse alusel.

Selgub, et 53,5 protsenti noortest eestlastest pidas Skandinaavia identiteeti enda jaoks kas oluliseks või väga oluliseks. Umbes sama palju küsitletuist (52,8%) pidas aga oluliseks ka Baltikumi identiteedi säilitamist. Nii Lätis kui ka Leedus olid need näitajad mõnevõrra teistsugused.

Eestis elavatest noortest venelastest pidas Skandinaavia kuvandit oluliseks vaid 12,7 protsenti küsitletuist.

Kuid idaeurooplastena identifitseeris end 15 protsenti ja mõistega “endine Nõukogude Liidu elanik” samastas end kõigest 3,5 protsenti küsitletud Eesti noortest.

Veel näitas küsitlus, et 79 protsenti Baltimaade elanikest tunnetas suuremal või vähemal määral, et nende kodumaal on Põhja-Euroopa institutsioonidega tugevad sidemed ja pidas neid sidemeid vajalikeks.

67 protsenti küsitletuist oli seisukohal, et koostöö aluseks Skandinaaviaga on ühised väärtused. Kui inimestelt aga küsiti, millised on need tüüpilised Skandinaavia väärtused, siis nimetati peamiselt ühiskondlikku heaolu, hoolivat suhtumist looduskeskkonda ja sõnavabaduse kõrget taset.

Liberaalsesse rändepoliitikasse suhtuvad aga Eesti, Läti ja Leedu elanikud Skandinaavia maadega võrreldes palju kriitilisemalt.

Print Friendly, PDF & Email