Euroopa Liidus lõpetatakse suveajale üleminek, kui enamik liikmesriikidest annab selleks oma toetuse ning juhul, kui leitakse üksmeel, et muutus toimub kogu Euroopa Liidus. Eesti Vabariigi valitsus teatas hiljuti, et toetab kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides iga-aastase suve- ja talveajale ülemineku lõpetamist. Saarte Hääl uuris, mida arvatakse kellakeeramise lõpetamisest Saaremaal?
Monika Reimann: “Mind ei ole seganud kunagi, kas seda keeratakse või ei keerata. Ma ei usu, et ta tervisele mingit mõju avaldab, inimene kohaneb kõigega. Tööpäev on mul ka üks päev varem, üks päev hiljem. Üks päev ärkad varem, teine päev hiljem, ma ei kujuta ette, et see tervist mõjutaks. Erinevusi ei ole, kohanen kõigega, koer võib-olla tahab varem või hiljem õue saada.”
Arnek Grubnik: “Ma arvan küll, et olen otsusega rahul. Suurim erinevus on, et rutiini ei lõhuta. Sa ei pea mõtlema selle peale, et nüüd tuleb varem või hiljem üles tõusta. Kindlasti on mõju tervisele parem.”
Mihkel Tanila: “Mulle sobib, siis ei lähe rütm paigast ära aasta jooksul. Ma arvan, et mingi hetk lihtsalt hommik on pimedam ja õhtu valgem. Väga ei ole erinevusi. Tervisele see mõju ei avalda. Eestis on nii pime kogu aeg, et ei ole vahet, kas on tund aega rohkem päikest või vähem. Lihtsalt inimene on siis kogu aeg ühes rütmis, ei pea kaks korda aastas rütmi vahetama.”
Oliver Paljak: “Erilist vahet ei ole, ma arvan. Võib-olla see, et ei pea enam ühel päeval tund aega hiljem või varem ärkama – ärkamine on ühtlane. Ma arvan, et tervisele on see parem –ühtlane režiim. Majandusele? Kui ma viimati kuulsin, siis just majanduslikel põhjustel seda arutatigi, et kauplemine oleks ühtlasem.”
Asta Vatsfeldt: “Kellakeeramine mõjub tervisele halvasti! Mõjub, võta või jäta – une poolest. Kuidas nüüd öelda – režiim on meile justkui sisse kodeeritud. Mina olen juba selles eas, et kõik asjad mõjuvad. Eriti halvasti mõjub see aga väikestele lastele. Ma nägin oma lastelaste pealt ära, kuidas see mõjub. Paljude tervis läheb selle nahka, seda tunnen ka oma südamerütmist.
Tarmo Virki: “Ma arvan, et ei saa olema erinevusi. Võib- olla on novembris või aprillis natuke lihtsam üles ärgata, aga suuri muudatusi ei oota kellelegi. Kindlasti võib see ka tervisele mõju avaldada, aga ma ei oska enda põhjal küll öelda. Majanduslikult? Need on nii pisikesed detailid. Ma arvan, et see on rohkem teema nende jaoks, kes hommikuti varem üles ärkavad, kes lähevad kella seitsmesesse vahetusse näiteks. Võib-olla nende jaoks on see ka teema, kes bussiliine planeerivad.”
Kati Käbin: “Igal juhul olen rahul, aga eriti siis, kui me jääme suveaega. Enesetunne on parem, kui ei pea režiimi muutma. Muidu andis tunda küll, seni on kellakeeramine negatiivset mõju avaldanud. Ma loodan, et see tehakse ära lõpuks. Majanduslikult mõjub mittekeeramine pigem positiivselt, aga ma arvan, et see on nii väike muudatus, et see nüüd majanduslikult küll mingit mõju ei anna. Meil on niikuinii enamiku ajast nii pime siin talvel.”
Ahto Aulik: “Mina arvan, et mõnes mõttes on see hea mõte. Sellist kellaajaga harjumist ei ole siis enam. Igal kevadel ja sügisel on ikkagi see ühe tunniga harjumine päris raske – see varem või hiljem ärkamine. Ma arvan, et mina olen selle otsusega rahul. Suurim erinevus ongi pigem see aja tajumine – see on ühtlasem. Tavaliselt, kui kellakeeramise aeg on, siis nädal kulub harjumisele. Samas ei ole tundnud, et see tervisele oleks mingit mõju avaldanud.”
Küsis Hannes Iir
Pildistas Allan Mehik
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Ebapiisav uni ja unehäired mõjutavad otseselt töö efektiivsust – unevõlg vähendab võimekust ning võib viia märksa tõsisemate tervisekahjustusteni kui lihtsalt klaasistunud kalasilmad.
„Ebapiisav uni tõstab stressihormoonide taset, mis viib hiljem erinevate haigestumisteni. Tagajärgedeks on südame-veresoonkonnahaigused, ainevahetuse häired koos kaalutõusu ja suhkurtõvesse haigestumise riski tõusuga,“ selgitas Hea Une Keskuse unearst ja psühhoterapeut Tuuliki Hion Äripäevas.
Lisagem siia ritta ka meeleoluhäirete tekkerisk, rahulolu vähenemine elu ja suhete vallas ning initsiatiivilangus, ning tulemuseks ongi nullilähedase teovõimega päevi õhtusse veeretav indiviid.
Positiivse noodina tuleb aga rõhutada, et haigekassa on võtnud valikuliselt üles diagnostiliste uuringute eest tasumise. „Toetades personali unehäirete diagnostikat ja ravi saab tööandja suurendada töötajate tulemlikkust ning vähendada haiguspäevade arvu. See on reeglina odavam kui ravita unehäirete põhjustatud kulud,“ lisas Hion.
Keskendumise, tähelepanu- ja mäluhäired, hajameelsus.
Halveneb arutlemise ja otsustamise võime, töö kiirus võib väheneda.
Väsimuse puhul muutub meeleolu muutlikuks, võib sageneda ja halveneda ärevus, muretsemine, kergesti ärritatavus, pidurdamatus.
Uneapnoe põhjustab lisaks eelnevale vererõhu ja kaalu tõusu ning unisust.
Hea teada:
Kroonilise unetuse levimuseks hinnatakse 6-10% täiskasvanud elanikkonnast.
Uneapnoe levimuseks 9-24%, rahutute jalgade sündroomil 5-15%.
Kuna une ajal kehaga toimuvad häired ei ole nähtavad, siis ei ole häire all kannataja nendest tihti teadlik. Diagnoosimiseks on vaja uuringut, uneaegse hingamise ja liigutuste salvestamist.
Mõju ühiskonnale
Ravimata unetus suurendab tööõnnetuste riski.
Unetud vajavad kaks korda enam töövõimetuspäevi ja tervishoiukulutusi.
Meestel, kellel esineb liigset unisust ja norskamist, on Rootsi riikliku registri andmetel 10 aasta pärast 2,2 korda suurem risk sattuda töö- või liiklusõnnetusse.
15-30% liiklusõnnetustest toimub unisuse või väsimuse tõttu.
Unisuse tõttu tekkivates liiklusõnnetustes on kolm korda suurem tõenäosus saada surma kui muudes liiklusõnnetustes.
Unehäirete otsesed kulud olid Austraaliale 2004. aasta seisuga 0,8% rahvuslikust koguproduktist ehk 4,524 miljardit dollarit.
Unehäirete diagnoosi ja ravi kulud olid 146 miljonit dollarit (see võeti aluseks võrdluste tegemisel, võttes arvesse, et pole teada mitu % on ravitud või ravimata unehäiretega patsiente).
Unehäiretega seotud ravi ja ja kulud – südamehaigused, diabeet, depressioon, tööga seotud õnnetused, liiklusõnnetused – maksid 313 miljonit dollarit.
Unehäiretega kaasnevad kaudsed kulud on tööga seotud õnnetused, tootmise häired, juriidilised, uurimistegevuste, inimeressursi, reisi-, matuste kulud. Maksumus 1,956 miljonit dollarit, mis ületas ca 10kordselt diagnoosimise ja ravi kulud.
Liiklusõnnetused, sealhulgas pikaaegse ravi kulud, töövõimetus, elukvaliteedi halvenemine, juriidilised kulud, remondid, sõidukite äravedu, reiside hilinemise, juhtimiskulud, politsei, vara rikkumise kulud olid 808 miljonit dollarit.
Muud kulud 808 miljonit dollarit. Lisaks arvestatakse kannatuste kuludeks 2,970 miljardit dollarit.
Allikas: Tuuliki Hion
Kui eesmärgiks on valge aja pikendamine, siis kindlasti aataringne suveaeg!!!
Valge aeg pikeneb kohe,kui varem üles tõused.Päikest pole veel keegi suutnud teistpidi käima panna.Need,kes öösel tööle lähevad ja kolmest-neljast tõusevad,peavad kella 12 öösel ootama,millal kisa ümber maja lõpeb.Suurte emapalkadega ei vaevuta tegelikult lapsi kasvatama ja neid õhtul magama panema.Kell 10 võiks politsei need lapsed kokku korjata ja vanemad nad poliseijaoskonnast kätte saada.
Hiljem on need keskööni väljas hulkuvad lapsed alkoholi tarvitajad ja inimesed,kes magavad keskpäevani,ei saa sellepärast tööd,pole harjunud korrapärase eluga.
Mida veel annab maainimese nöökimiseks ette võtta?
Kui üks aeg, siis ainult suveaeg!
Pooldan vööndiaega ! Suveaega ei taha, igal aastal on seda raske taluda. Jah, kes suvalisel ajal võivad tööle minna, neil ükskõik, aga kui pead kell 8 tööl olema, siis on suvel ikka raske.
Kes tahab valget aega, tõusku varem üles, kes keelab.
suvel sa puhkad, ei pea kell 8 tööle minema. aga kui sa lähed talveajaga suvel kell 8 tööle, siis kojutulles saad grillida tund aega vähem, enne kui pimedaks läheb. See ei ole hea.
Talvel on hommikuti pime nagunii, nii et tund aega varem tõusmine siin ei aita. Kuid suvisel ajal vööndiaega jäädes tõuseks päike kell 4 öösel ja loojuks juba 10-st. Seega ise ka pigem suveaega jäämise poolt kuigi tõesti – vahet pole.
Kui talveajale jääda, siis on pool aastat valget aega vähem! Vanasti käis elu tõesti päikese järgi, sest ei olnud vajadust aasta läbi kindlal kellaajal tööle minna. Üleminek toimus sujuvalt koos päikesega. Kuna inimkond koondub linnadesse, siis praktiliselt õiget ööd enam polegi. Ja psüühikahäireid tuleb mühinal juurde.
Järjekordne lollus, mille algatajaks Eestis olid ju sotsid.
Arstid, kes peavad ühetunnist ajavahe tervisele ohtlikuks tuleks kohe meditsiiniametikohalt tagandada. Huvitav, et osad inimesed on siin maal veel piloodid, kes ei tegele mitte ühe- vaid lausa kümnetunniste ajavahedega. Lisaks ei tasu unustada, et see kellakeeramine toimub tavaliselt ööl enne pühapäeva, mis tähendab seda, et puhkepäeval oleva kellaajaga saab “mängida” ja end sisse harjutada.
Ma ei suudaks küll neid inimesi reisimas ette kujutada, kes väidetavalt ei suuda selle tunniajase ajavahega harjuda ja on pool suremas. Mida tõesti siis teha, kui nad Austraaliasse saata? Kas nad surevad otse lennukis ära või peale maandumist?
Minu arvamus on selge ja konkreetne— suveaeg peab jääma, isegi kui see tähendab edasi kellakeeramist. Meil on valget aega niigi vähe ja see pikem tunnikene suvel on lausa eluliselt tähtis. Kujutage nüüd pilti augustikuust, kus juba kell 8 on kottpime— täiesti masendav eksole.
Inimesed ei anna endale aru, et päike hakkab siis suvel kella 3 aegu tõusma ja loojub varem. No mis kasu sellest pikemast hommikust on? Kes see kell 3 üles end ajab? Mõelge peaga mitte tagumikuga! Tund õhtuses mõistes ees või taga on väga suur asi. Vaadake, mis ime meid valdab peale märtsilõpust kellakeeramist— kõik on järsku valge ja positiivne. Ma küll ei tahaks, et see ära kaoks.
Tõesti on kasulik, kui päike tõuseb näiteks 4st hommikul ja loojub 5st õhtul. Kell viis õhtul on ju pool päeva veel ees. Mille lolluse pärast see kella neljane ärkamine siis ära peaks tasuma?
sobiks, et praegusel ajahetkel oleks juba kell 20.00 pime. mulle jgatahes mitte. Ja ma ei usu, et valge aja nimel tõuseksid sina tund varem. Loll jutt suhu tagasi.
Ma ei saa aru, milles Tiiu probleem seisneb? Asi on kella kaheksases tööle minekus? Kas häirib see, et suvel on kell kaheksa valge? Kui me jääks talveaega, siis oleks endiselt kell kaheksa valge. Ehk oleks tarvis minna psühhiaatri juurde oma vaegustega— mitte otsida seda kellakeeramisest.
100% suveaeg! Eriti tähtis just sügisel ja talvel, kui läheb vara pimedaks. Inimesed toimetavad kodudes, eriti maal, just õhtuti väljas, piiri paneb pimeduse saabumine. Keegi tarkpea väitis Postimehe kommentaaris, et kui oleks suveaeg, siis ei saaks talvel enne kella 10 tööle. Aga mis seal siis vahet on, kas ta saab töötada valges kell 10–15 (suveaeg) või 9–14 (talveaeg)? Ikkagi ju ei mahu valge aeg tööpäeva piiridesse! Õhtune valgus on igati olulisem, ka koolilastele, et nad saaksid peale kooli kauem õues valges olla, talvel suusatada-kelgutada. Ja muidugi on ka suvel olulisem pikk valge õhtu, kui et hommikul kell 2-3 läheb valgeks!
(Lugege lisaks minu artiklit Meie Maast 01.08.18, on paberlehes ja täies mahus ka veebis!)
inimene peaks elama päikese järgi,
seega vööndiaeg on ainuõige aeg
Aga me ju elamegi päikese järgi, sellepärast tahamegi rohkem valget aega õhtul ära kasutada, mitte seda suvel hommikupoolses öös kasutult maha magada! Ja talvel on nii hommikul kui õhtul pime, olgu siis see tunnikenegi juures, mis nappi päevavalgust veidikegi pikendaks!
Pooldan vööndiaega. Suveaja pooldajad tõuskugi hommikul varem ja kasutagu oma valget aega.
“Vaadake, mis ime meid valdab peale märtsilõpust kellakeeramist— kõik on järsku valge ja positiivne.” Kuidas keegi, minul küll selliseid tundeid ei teki. Tuleb tund aega varem ärgata ja see on vägagi negatiivne ! Mina küll ei taha ka talvel tund aega varem ärgata.
Mirja, kas Sa siis aru ei saa. et talveajale üle minnes saad ainult ühe öö vastu pühapäeva üks tund kauem magada, edasi on kõik jälle vanaviisi, ainult selle vahega, et õhtuti läheb tund aega varem pimedaks?! Pead tund aega varem tule toas põlema panema! Hommikul tööle minnes on mõlemal juhul pime, aga õhtul läheb ka varem!
Ei tõuse tõesti valge aja nimel.Ma tõusen alati,nii suvel,kui talvel,puhkepäeval ja tööpäeval alati viiest üles.Mu enda kehakell teab,mis rütmis ma elan.Töö jõuan päeva jooksul tehtud,õhtul ei tee ma mitte kunagi ühtegi tööd.Et ma seda äädikast kantserogeenset,kõrvetatud liha ei tarbi,siis ma selleks ka mingit eri aega ei vaja.Ja suvel ongi öö läbi valge.Sügisel,kui on jahe ja vihma sajab,pole huvi ka õhtul õues passida.Pime on kella keeramisest hoolimata.
Nüüd,kui kõigile on nende enda soovita kaugloetavad voolumõõtjad pandud,pole mingi raskus neid lihtsalt kiiremale käigule panna,nagu ongi tehtud juba,siis kellakeeramine enam riigile raha ei teeni ja selle rahva tervise arvel toimiva ürituse võib lõpetada.
Ära nüüd üle ka pinguta. Praegu on 16 august ja kell 21.38 see tähendab suveajast loobudes oleks kell 20.38.A väljas on veel valge mitte kottpime.
Suvel on valge ja talvel pime nagunii.Ei leia selle kellakeeramisel mingit mõtet. Kevadel on ikka probleeme küll kui pead oma lapsed kell 6 üles ajama et vaja lasteaeda minna.Ja see et ühe pühapäeva hommikuga harjuvad on ikka päris rumal jutt.Ja kui tuled töölt siis talvel pead tule põlema panema nii või teisiti iseasi kui just peeruvalgust ei kasuta.
Sina siinkirjutaja oled asjast täitsa valesti aru saanud! Kellakeeramisest ma ei räägi ammugi enam, see on juba unustatud teema. Rääkisin suveajale jäämisest nii suvel kui ka talvel – alatiseks! Paistab, et ka meie riigiisad on seda meelt (viimased uudised), nii et oidu neil on!
suveaeg = moskva aeg. terve oma nooruse selle järgi eland. tahaks ikka nüüd vööndiaega
Talveaeg=kaamose aeg!Unustaks siltide kleepimise!
teie loogikast aru. Mille poolest raskem on? Jääb ära kevadine kella ette keeramine. See ongi see mis asja raskeks tegi. peale rasket talve hakata kevadel tund aega varem ärkama. Kuigi mulle see sobis. ja minu tööpäevad algavad kell 7.00 pluss 45 min tööle sõitu.
ja vööndiajas. Suvel siis kell kolm öösel tööle?