aiad korda! Ukrainast pärit farmitöölised Igor Chumak, Igor Kolotylo ja Andres Kaal lähevad karjaaedu kontrollima.
Gunnar Siiner
Mullutu lahe lääneoas, mitte kaugel Kuressaarest asub Saaremaa suurim ühes tükis hooldatav maatükk, mille pindala ületab neljandiku võrra Kuressaare linna pindala.
“Poollooduslike koosluste hooldusalana on see Saaremaal kõige suurem,” ütles RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi Mullutu-Loode kaitsealal asuvate soostunud niitude kohta.
Ainuüksi RMK on andnud sellel alal loomapidajatele ja niitjatele rendile 15,7 km2 maid. Kokku on Mullutu lahest läände jääva liigirikka madalsoo massiivi pindala 21,8 km2, mis ületab märgatavalt Kuressaare linna administratiivsed piirid (15 km2)
Ala, mis laias laastus asub Nasva, Tehumardi, Kogula ja Mullutu vahelises piirkonnas, on viimase kümne aasta jooksul hoogsalt vabanenud pilliroost ja võtnud ühe Saaremaa karjamaa kohta enneolematult muljetavaldavad mõõtmed. RMK on ehitanud erinevaist paigust alale ligipääsemiseks sadade tuhandete eurode eest mitu korralikku juurdepääsuteed. Parima, ehkki vaid osalise ülevaate selle hiiglasliku karjamaa avarusest saab, kui siseneda alale hiljuti ehitatud Vennati teed mööda.
KARJAAED PABERIL: Mullutu lahe ümbrus, kus asub maakonna suurim karjamaa
Ants Animägi
Ala kõige suurem hooldaja on Saaremaa Veisekasvatuse OÜ, kes alustas alal karjatamist 2007. aastal Paadla külast ja karjatab nüüd veiseid 5,4 km2 suurusel maatükil. Ettevõtte loomakasvatusjuhi Kristi Väli sõnul oli esimene üle pea ulatunud pilliroost puhastatud karjamaa paar hektarit suur ja võrreldes selle ajaga on ala tundmatuseni muutunud.
“Kahju, et 10 aastat tagasi polnud nutitelefoni, millega pilte teha, et praegusega võrrelda,” sõnas ta. 540 ha suuruse ala käivad Saaremaa Veisekasvatuse kaks töötajat läbi ülepäeviti. Selleks, et parandada aedade katkised kohad, mõõta voolu ja kontrollida loomi, kulub alati peaaegu terve tööpäev. Suurel karjamaal on kolm erinevat aia osa ja kaheksa vooluringi. Karjamaa koosseisus leidub erinevaid pinnavorme – osati on see nagu Pokumaa väikseid mättaid täis. “Ega seal kerge käia ole, aga linnainimesele võib see avarus küll meeliülendav olla,” rääkis Kristi Väli.
Saare Veisekasvatuse omanik Vjatšeslav Leedo ütles, et kui sealt lennuki ja helikopteriga üle lennata, hakkavad silma väiksed järvekesed. Varem olid järvede veesilmad tiheda roostiku käes vangis, ent hakkavad nüüd tänu karjatamisele ja niitmisele avanema. Kariloomad liiguvad tööfrondiga veesilmadele järjest lähemale ning kui samamoodi edasi läheb, siis 10–15 aasta pärast avaneb seal imeilus järvistu. Leedo avaldas kiitust RMK-le, kes on maaomaniku ja koostööpartnerina hooldajate muredesse igati mõistvalt suhtunud ja hooldajatega arvestanud.
Ants Animägi sõnul on Mullutu lahe ümbruses keskkonnaregistri järgi kokku 25,8 km2 pärandkooslusi. “Tegelikult on inventeerimisandmed seal piirkonnas poolenisti haltuura, kusagilt serva pealt on vaadatud ja siis helde käega suurem pind kaardile kantud,” rääkis RMK keskkonnaspetsialist. Osa pärandkoosluseks määratud alasid on tegelikult pidevalt vesised ja valdavalt roostunud ning neid alasid ei ole võimalik hooldada. “Näiteks Paadla laht ja Mullutu lahe põhjapiirkond on keskkonnaregistri andmetel soostunud niidud,” ütles Animägi, kelle sõnul võib elupaigatüüpide määratlemise viga olla 10–15%.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Köikse vägevamad laudad on meitel. köikse suuremad pöllud on meitel, köikse rohkem kinnisvara on meitel jne. Visnapuul oli ikka õigus, et isikliku leheruumi sisustab omanik suuresti enda ettevõtete kiitmisega.
Köikse uhkem on see RMK…
Kui palju sellise artikli tellimine maksab? Alati on igal mündil kaks külge
Meie Maa omanik on siis jumal, kui arvestada kirikulugude osakaalu lehes.
10 konna aasta pärast ei ole seal ühtegi järvelappi kuna loomade sõnnikust toitainete rikas vesi sinna koguneb ja täiskasvamist soodustab
Nagu see Kuressaare linn oleks ka megametropol.
Kuressaare ei ole linn
Kuressaare on olnud ja jääb külaks.
Isegi Tallinn on maailma mõistes küla. Venemaal on osad külad ka suuremad, kui meite Tallinn. Tasub kaema minna.
ma ei usu et Kaal Ukrainast pärit on.
Ja kui Jumala tegemistest aega üle jääb,siis kōva sportlane ka.
On ikka Ukrainast pärit ja täpsemalt siis Odessast.
Loomad saanud, silm näinud ilu ja veidi raha liikunud. Julgelt edasi!
Kui need firmad ka ümbrikupalga maksmise lõpetaksid, poleks enam probleeme
Ilma nutitelefonita ei saa pilti teha.
Kas keskkonnaregistri järgi soostunud niitude “hooldamise” eest PRIA ka toetusi maksab?
ikka maksab, kas kahju hakkas, et Leedol nupp ennem nokkima hakkas rahalõhna järgi leiab tema alati kõik üles
See kuvaldaga mees on täpselt Volli nägu, küllap ongi tegemist haltuurat tegeva Volliga.
Karm, loodus solgitud, ala piiratud raha taskusse sahisenud…
Küll on kurb, et Eestis on selliseid rumalaid põmmpäid. Looduse valdkonnas haritust ei ole, aga sõna võtavad. Lugege, mis on poollooduslikud kooslused!