Samal teemal: “Uurimine Sutteri lammaste kadumisse selgust ei toonud”, SH 1.08.2018
Mõtlesin, et hoian ennast eemale, aga enam ei saa lihtsalt suud pidada. Mulle ei mahu pähe, kuidas mandrihärra tohib niimoodi loomi pidada? Kas kontrollid seal üldse ei käi või pole neil silmi peas?
Praegu on põuane suvi ja loomasööta talveks koguda keeruline. Ma loodan, et Ökokülal ei ole praegu nii, nagu oli 2016. aasta juulikuus. Mehed jahutasid ennast keset tööpäeva farmi õues ja kui küsisin, miks te päise päeva ajal heinamaal heina ei tee, vastati, et pole kütust.
Arved olla maksmata olnud. Liikusin veidi ringi ja alles kella 1 paiku päeval nägin Kogula teel kütuseautot tulemas. Härra loeb raha, härral ei ole kütet, mille eest heina teha! Ta vist ei tea, et loom tahab süüa ka. Kui kütet ei ole, ei saa heina teha ja mehed passivad niisama. Kuidas sa loomi siis üle talve pead?
Kui nad muidugi juba enne nälga ei sure. Alles nüüd käis üks mandrimees Kuusnõmmes telkimas ja käis naabrinaisele rääkimas, et karjamaal puha lambakorjused. Nälga surnud!
Või siis see jutt, et Loonalaidus suured loomad juba mitu aastat järjest! Ma ise olen kolhoosi ajal tegelenud loomade veoga, kevadel Eldale, sealt laidu ja sügisel jälle tagasi. Nüüd selgub, et hoitakse neid aasta ringi seal. Mida nad talvel söövad? Kui see pole loomapiinamine, mis see siis on?
Möödunud aastal läksin meie vethärra Jürissoniga nii raksu, mina ajan oma õigust, tema raiub, et tal on õigus. Ökokülal oli kolm suurt pulli lepavõsas, midagi süüa polnud. Teedevalitsus niitis teeääri, heinavaalud oli tee ääres, viisin pullidele iga õhtu natuke nosimist. Süda oli hale lihtsalt. Kui härra vetile kaebama läksin, tegi mind päris lolliks. Et neil oli seal võsas süüa küll.
Selliseid lollisid ei tohi loomapidamise juurde mitte lubada.
Autori nimi toimetusele teada
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
See ongi äri Eesti moodi. Loomadest on kahju.
Tähtis on, et loomad on kirjas. Kas neid ka tegelikult on, pole oluline. Raha makstakse selle alusel, palju neid on paberil. Eks selles ongi peamine põhjus, et sellised asjad juhtuvad! Omanikku ei huvita loomad, vaid ainult raha!
Küsiks ka lisaks et kellelt luba küsitud seal karjatamiseks?Loonalaiul just.Tean et kõiges peab maadeomanikega kokkulepe olema aga seal ei kehti vist mingid reeglid.Sealon maad väljamõõdetud ja huvitav kes on nõusoleku andnud?
Selline loomade piinamine tuleb lõpetada. Omanik on ülikõrge palgaga tööl, loobugu toetuste pärast loomade pidamisest.
Esimest korda nägin Ökoküla lambaid 2010 a. jaanuaris. laudast vaatasid vastu suurte kõhtudega, ülikõhnad, lõpptiined uted!!! Tõsi, näljas need loomad justkui polnud. Sõimes oli hein, mis meenutas katuseõlgi.Pidavat olema mahe ja igati öko.Ainult, et seadusi tehakse kabinetis. seepärast meil ongi paberil kõik korras , aga tegelikkuses on selles farmis lambad olnud pikki aastaid näljarežiimil.Nende aastate jooksul on minu teadmist mööda farmi-juhatajad vahetunud, kuid ratsioon ei ole muutunud.Miks, kui farmijuhatajad on vahetunud? Äkki see kala on ka ikka peast mädanema hakanud, mitte sabast, nagu inimestele püütakse kangekaelselt väita?Aastaid tagasi ei saanud farmijuhataja oma äranägemist mööda osta ei mineraale, ega jõu- või täiendsöötasid.Vaja oli helistada “kõrgemalseisvatesse organitesse ” ja ost eelnevalt kooskõlastada. Kui “kõrgemalseisvad organid” ostu heaks kiitsid, osteti, kui ei saanud heakskiitu, olid lambad ilma. Valiti ikka odavam toode, mitte see , mis lammastele kasulikum oleks.Pärast pidi müüja ootama pikisilmi, millal “kõrgemalseisvad organid” suvatsevad arve ära maksta. Aastate jooksul kujunes välja praktika, et maksti arveid pärast toetuste laekumist . Arvete maksetähtajad ei läinud Ökokülale absoluutselt korda. Huvitav elustiil on eestlaste juures maad võtnud. Kodututele kassidele on loodud turvakodud. Nende raviks ja hoolduseks kogutakse raha igal sammul. Inimesed kes sellega tegelevad, omavad sisuliselt piiramata volitusi ja võivad ületada kõiki seaduse piire, et päästa üht kohe-kohe hinge-heitvat kassi või koera. Miks ei ole aastate jooksul lõpetatud põllumajandusloomade näljutamist. Miks VTA ei julge seda teha? Keda nad kardavad???
Meil nö mürgitati heinamaa (tehti suvaliselt umbrohutõrjet, maaomanikke ei teavitatud) ja seda looduskaitseala kõrval. Ametnikud (KKI) vastasid kaebuse peale, et kuna läheduses pole suurt veekogu (a’la Karujärv), siis selline “mürgitamine” on nende poolt täiesti ok tegevus. Vot nii käivad asjad Eesti riigis.
Arvete mittemaksmine on seal ilmselt teadlik valik, erinevate juhatajate ajal olnud sama käekiri.
Palk 10000€ kuus ja vaja veel loomi näljutada. Jube.
Ega arvete maksmine ole farmijuhataja töö! Aga farmijuhataja oleks pidanud ise ka pingutama. Selleks, et rohusööt korralik oleks, tule seda teha õigel ajal, mitte siis kui traktorist tahab. Juhataja vaatab, et kõik töölised oma asjad õigel ajal ja õigesti teevad ning kui nad seda ei tee, võtab farmijuhataja meetmed käsile. Ökoküla küll kõigil hambus, aga Kogula lautade ümbruses toimuvast ilmselt Saarte Hääl kirjutama ei hakkagi, kuidas surnud noorloomad kraavis vedelesid ja mädanesid, mitmed mitte üks kaks, selleks ajaks, kui VEt end kohale vedas, aeti loomad ilusti auku. Kah suur rikas ja kõikvõimas, aga loomad ikka surevad ja ikka pole kellegi asi.