Muhu taluhoovid täitusid heade emotsioonidega (2)

LUSTAKAD SELLID: Noorteka kohviku vaprad müüjad Madis Saksakulm ja Kert Mattias Naaber ei pidanud paljuks puhkepäeval müügitööd teha.

Möödunud pühapäeval sõideti Muhumaa kitsad kruusateed oluliselt laiemaks, sest sadu saarlasi, mandrituriste ja muhulasi endid tuuritas saare risti-põiki läbi, et osa saada Muhumaa kolmandatest kohvikutepäevadest.

Läbimõeldud ettevalmistused, imeilus ilm ja maitsev kohalik toidukraam tõid Muhumaa 22 kodukohvikusse mitu tuhat inimest. Igal pool, kuhu sisse astusime, vaatasid vastu rõõmsad ja higised näod siin- ja sealpool müügilette.

Koos on lõbusam

“Mine kindlasti Portselaniaeda, Pädaste Heinapalli kohvikusse ja Ridasile, aga tegelikult on igal pool täiesti fantastiline,” vuristasid usinad kohvikukülastajad Annika ja Galina autoaknast, kui kohvikutepäeva lõunal ise Muhu kohvikuid avastama asusin.

Seda nägi tegelikult päev läbi: rõõmsad seltskonnad panid paika marsruudi ja olid nõuks võtnud läbi sõita nii palju kohvikuid, kui palavaga jaksavad. Uutes kohtades vahetati muljeid, osteti kohalikke hõrgutisi, räägiti Muhu jutte ja maitsti kohalike tehtud hõrgutisi.

VÄSINUD, AGA RÕÕMSAD: Aino ja Sirle Teelõpu kohvikust müüsid maha lugematu arvu kooke ja 25 l jäätist.

Et letid korralikult ära täita ja pakkuda külastajatele võimalikult mitmekülgset kaupa, olid mitmed Muhu talud, külaseltsid ja ühendused seljad kokku löönud ja kamba peale kohviku teinud. Galinat ja Annikat tasuski kuulata, sest Pädaste Heinapalli kohviku lettidelt võis leida lausa 13 talu ehedat toodangut, leti taga askeldas korraga vähemasti viis inimest.

“Meil oli siin umbes 30 erinevat toiduartiklit, lisaks veel koduõlled ja palju muud,” rõõmustas Kaie Solnask, üks kohvikupidajatest, ning hindas vastu õhtut külastajate arvuks umbes 600 inimest. “Seal oli ka veganitele mõeldud, ostsime peaaegu kõik asjad ära,” jäi rahule ka külastaja Kati, kes valinud loomse toidu vaba elustiili.

Kui Heinapalli kohvik oli püsti pandud keset Pädaste küla heinamaad, siis suurem osa kohvikuid oli üles seatud Muhu imelistes taluhoovides. Avastamist jätkus nii lillesõpradele kui ka kunstiinimestele.

Portselanikunstnik Riima Randviir võõrustas oma iluaaias Levalõpme külas samuti sadu külalisi, kes lisaks eriti maitsvale šokolaadikoogile ja muudele hõrgutistele said tutvuda ka kunstniku pisikese kodupoekese-galeriiga.

PORTSELANIAIAS: Riima Randviirul (paremal) ei saakski väiksem naeratus näol olla, sest abilised on lihtsalt nõnda tublid.

Portselaniaia sopikestesse olid peidetud romantilised lauakesed, mille taha lõõskava päikese eest peitu istuda. Kuid mis seal salata, lisaks maiastele inimkülalistele mekkisid küpsetised-koogikesed ka kümnetele herilastele, kes õnneks inimeste suhtes sama sõbralikud olid kui rõõmsad külalised nende suhtes.

Aukülalised herilased

“Meil on herilaste erilised lemmikud munavabad banaani-šokolaadimuffinid,” pajatasid vapralt triibulisi tüütusi trotsides Muhu noortekeskuse kohviku müüjad, 10-aastane Madis Saksakulm ja 9-aastane Kert Mattias Naaber. Muhu noorteka kohvikus said lapsed mängida õuemalet, lahendada mõistatusi ning igal täistunnil pakuti külalistele uut põnevat ühist mängu.

Kogu kohvikutulu maitsvate viineripirukate, muffin´ite, quiche´ide ja saiakeste eest läks noortekeskusele, et ühiselt teenitud rahaga hiljem midagi toredat ette võtta. Kassa üle poisid kurta ei saanud, sest suurem osa müügikaubast oli juba tunnike enne kohviku sulgemist ilusasti maha müüdud.

Liiva pastoraadi hoovis Roosiaia kohviku väravas võttis külalisi vastu Helle-Viivi Tolk Tartumaalt ja pakkus inimestele nii lihaga kui lihata pitsasid, mida poole ööni valmistanud oli. “Parim viis puhkuseks on teha midagi toredat ja kasulikku samal ajal,” arvas tartlane, kelle sõnul olid ühtviisi populaarsed nii maasuitsusingi-pitsa kui ka lillkapsavariant taimetoitlastele. Roosiaias sees sai ka magusamat kraami ja nii jäi pilk peale viimasele roosikoogikesele, mille külaline Tõnis pikemata pintslisse pistis ja küpsetise väga õnnestunuks hindas. Ka roosiaias tuli lisaks inimkülalistele võõrustada nõelavaid tiivulisi, kuid ei kohvikupidajate ega külaliste meelt herilased eriti morjendanud. “Tuleb ainult vaadata, et morsi sisse ei lendaks või koogitükiga suhu ei satuks,” luges Mari Luup sõnad peale.

EI TAHA JAGADA: Tõnisel tuli kook kähku nahka pista, muidu pidanuks ta seda herilastega jagama.

 

AKTIIVNE PUHKUS: Helle-Viivi tuli Tartust Roosiaia kohvikusse pitsasid küpsetama. Aktiivne puhkus on parim!

Loterii ja elav muusika

Mitmel pool kohvikutes oli lisaks maitsvale söögi- ja joogipoolisele välja mõeldud teisigi lahedaid viise, kuidas inimestele head elamust pakkuda. Nii sai Nõmmküla külaplatsil K-kohvikus peale maitsva kama ja kännumängude osaleda loteriis ja võita vahvaid auhindu. “Lisaks esitas Marika Roots igal täistunnil elavat muusikat ja paljud jäidki kohe pikemaks kuulama,” oli K-kohviku pidaja Reet Hobustkoppel südamest rahul.

Pärase küla Teelõpu muusikakohvikus oli elav muusika lausa hommikust õhtuni ja sealgi pakuti laadaloteriid. Lisaks sai paitada hobuseid ja külaliste vahel lonkisid ringi tõeliselt sõbralikud, vaat et teraapiakoerad. Laadaloteriil võitis iga pilet ja nii sai ka ajakirjanik paari villaste sokkide võrra rikkamaks. Teelõpu muusikakohvikus teenitud tulu läks Muhu Hooldekeskuse SA lehtla soetamise fondi.

“Minul oli esimene hingetõmbepaus kell 15.44,” tõdes kohvikupidaja Aino Rummel ning lõi kokku päeva jooksul müüdud kauba: 25 liitrit jäätist, üle 200 vanakoolivahvli, triljon-miljon küpsetist, kümneid liitreid leedri- ja roosimorssi. Vastutasuks, lisaks rahale muidugi, sadu naeratusi ja kiidusõnu.

Nõmmküla veski juures Kunstitalu kohvikus sai vaadata metsamaalide näitust ning võtta osa videokunsti- ja joonistamise töötubadest ning külalistelt sai ohtralt kiidusõnu ka Kuivastu mõisa Wunderkammeri kohvik. Mõlemas oli nõnda palju tegemist ja vaatamist, et külaliste planeeritud pikemad tuurid jäid mõne kohviku võrra lühemaks.

PUHKUS: Hea toit, mõnus madrats, muusika, perekond ja sõbrad – parim viis Muhumaa suve nautida.

Veel üks kohvik, kuhu inimesed kohe pikemaks aega jäid veetma, oli Ridasi küla kohvik Burks ja Kala. Seal tuli aega parajaks teha puhtlihtsal põhjusel: populaarse burgeri järjekorrad ulatusid pea tunni ajani, aga olid ka ootamist väärt. Kui selgus, et burgerisaiad on otsas, oli kuulda, kuidas higised grillmeistrid arutasid, et järsku peaks viimased lausa Muhu leivaga tegema.

Paadisõit ja kalasupp

Suure elamuse jätsid külalistele tegelikult kõik Muhu imelised kohvikud. Üheks külaliste lemmikuks oli Kallaste sadama Rannarahva kohvik, kus lisaks muusikalistele etteastetele sai nautida kohalikust kalast tehtud maailma parimat kalasuppi, paadisõitu ja kalurijutte. Lisaks rõõmustas külaliste silma Muhu rahvariietes imeilus naispersonal ja viis külalisi loendada: iga külastaja sai klaaspurki lisada kivikese, olgu siis ise korjatud või kõrvalt korvist võetud. Rannarahva kohvikus teenitud tulu läks Kallaste külasadama arenduseks mõeldud fondi. “See oli üks paremaid kalasuppe, mis ma söönud olen,” nentis Martin, kes perega Rannarahva kohvikut külastama oli sattunud.

“Tegime enne üritust 350 kaarti kohvikutega, aga need said juba nädala alguses otsa ja siis printisime neid isegi tindiprinteriga juurde, aga ikka jäi puudu,” naeris Anneli Tamm, Muhu valla kultuuri- ja spordikorraldaja, üks kohvikutepäeva ellukutsujatest, kui talle esmaspäeval helistasin ja uurisin, palju inimesi kokku kohvikutest läbi lipsas. Kuigi täpset arvestust külastajate üle ei peetudki, siis paari tuhande kanti neid tõenäoliselt oli.

NAERATUS! Rannarahva kohviku kaunite teenindajate pildistamiseks tuli oodata kümmekond minutit. Daamidel oli kogu aeg tuli takus.
7x HEIDI HANSO

Nii osaliste kui ka korraldajate arvates oli päev täielik kordaminek, nii palju naeratusi ja ühistegemist. Just viimase üle oli Tamm eriti rõõmus ja tänulik, sest koos on ikka toredam asju korraldada ja kõik toimub justkui iseenesest.

Kohvikutepäeva kokkuvõtteks saab südamerahus tõdeda, et Muhu kruusateed on nüüd igatahes poole laiemad, kõik muhulased, turistid ja herilased söödetud-joodetud ja külalistele on näidatud vähemasti 22 Muhumaa peidetud aaret oma rõõmsate inimeste ja maitsvate suupistetega.

Heidi Hanso

Print Friendly, PDF & Email