Kui vanad on raekoja puud?

Fr. S. Sterni joonistus, oletamisi on seda dateeritud 1860. aastatesse. Puud, mida on endiselt viis, ulatuvad umbes katuseharjani.

Vanade piltide ja fotode abil saab luua ajarea, mille kaudu selgub tõsiasi, et praegused Kuressaare raekoja puud on järjekorras teised. Ehk on praeguse põlvkonna käes järg saata vanad, vintsutatud puud pensionile ja istutada nende asemele uued?

Oleme harjunud sellega, et Kuressaares on palju põlispuid. Kuid meile ei meeldi see, kui keegi kavatseb mõne neist maha võtta. Hea näide on lossivallid. Veel 20 aastat tagasi uppus loss rohelusse. Mäluvärskenduseks võiks vaadata 1998. aasta aerofotosid.

Selge oli, et puujuured kahjustasid muldkindlustusi ja seetõttu oli valik lihtne. Ometi tekitas puude lossivallidelt eemaldamise idee laialdast vastupanu. Nüüdseks on kired ammu raugenud ja lagedad lossivaated silmale armsad vaadata.

Nüüd on tulipunktis linna keskväljaku rekonstrueerimine ja selle kaudu ehk ka raekoja esised puud. Oleme harjunud sellega, et raekoda puude tagant õieti välja ei paistagi. Kas teate mälu järgi öelda, mitu akent on raekoja keskväljaku poolse fassaadi teisel korrusel? Püüame vaadata ajaloos tagasi.

Madis Nõmm
hobiajaloolane

Friedrich Sigismund Sterni (1812–1889) joonistus 1840. aastatest. Puid raekoja ees on viis. Küllap on põhjuseks see, et raekoja fassaadipoolse külje teisel korrusel oli tollal viis akent. Tänapäeval näeme samas kohas nelja puud, mille asetus ei põhine otseselt fassaadielementide geomeetrilisel paigutusel. Ladvad ulatuvad umbes katuseräästani. Teatavasti põles raekoda Põhjasõja ajal ning taastati alles 18. sajandi lõpuks. Tõenäoliselt on puud istutatud taastamisjärgsel perioodil.

 

1893. Peetakse Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi 25. aastapäeva. Puude kõrgus ja hulk pole loetav, kuid näha on mitmeid murdunud harusid.

 

1913. Alles on vaid kaks puud (sama olukord on 1909. aasta fotol). Teadaolevalt viimane ülesvõte vanadest puudest. Autor Otto Eduard Buhgan (1859–1942).

 

1917. Saksa keisri Wilhelm II noorim poeg Joachim (1890–1920) Saksa vägede paraadrivistust tervitamas. Sõjameeste taga umbes nelja meetri kõrgused noored puud. Autor O. Buhgan.

 

1955. Puude ladvad on uuesti sirgunud räästani, nagu 110 aastat varasemal kujutisel.
Foto autor Timoteus Linna (1912–2011).

 

Võib välja rehkendada, et lähema kümne aasta jooksul murdub
vähemalt kaks puud.
Maanus Masing

PILDID Eesti Rahva Muuseumi, Saaremaa muuseumi ja
Tartu ülikooli raamatukogu fotokogudest.

Print Friendly, PDF & Email