Kärla läks piimatoodanguga Kõljalast mööda (7)

LÜPSIAEG: Kärla farmi juht Ülar Tänak märkis, et väljalüpsi suurenemise taga on tootmisega seotud tööde lihvimine.
MAANUS MASING

Aastaid keskmise piimatoodanguga lehma kohta Saaremaal löömatuna püsinud Kõljala POÜ kaotas poolaasta seisuga liidripositsiooni Kärla piimatootjale.

“Selles ei ole midagi imelikku, et me korraks ka tahapoole jääme,” ütles viimase kahe aastakümne jooksul Saaremaa piimanduse veduri rollis olnud Kõljala POÜ juht Tõnu Post. Seoses uue lauda valmimisega möödunud aasta lõpus algas lüpsikarja suurenemine ning tavapärasest rohkem tuleb poegima mullikaid. “Meil on esimese laktatsiooni lehmi 43 protsenti, aga esimeses laktatsioonis loomad annavadki vähem piima,” selgitas Post. “See mind ei häiri üldse kohe, see on täiesti normaalne,” lisas piimatootja osutades, et seevastu ületab Kõljala toodangu valgu- ja rasvasisaldus konkurendi toodangu vastavaid näitajaid.

Jõudluskontrolli andmetel lüpsid Kärla PÜ piimalehmad 6 kuu arvestuses lehma kohta 6211 kilo, Kõljala POÜ piimaandjad andsid sama perioodiga 6174 kilo piima. Nende näitajatega asuvad Saaremaa parimad piimatootjad Eesti pingereas Raplamaa tootja OÜ Kaiu LT (6620 kilo) ja tartlaste OÜ Männiku Piim (6213) järel vastavalt kolmandal ja neljandal kohal.

Võrreldes aastatagusega on Ülar Tänaku juhitud Kärla ühistu piimatoodang lehma kohta kasvanud 449 kilo ja Tõnu Posti juhitud Kõljala ühistu väljalüps 18 kilo. Kolmandal kohal on samuti Posti juhtimisel tegutsev Valjala robotlaut, kus lehmalt saadi poole aastaga 5338 kilo piima (+59). Neljandat positsiooni hoiab juba tavapäraselt Rauni POÜ 4764 kiloga (+149). Üle 4000 kilo lüpsid veel OÜ Ratla – 4713 kilo (+110), Salme POÜ – 4464 (+160), OÜ Pöide AG – 4459 kilo (+366) ja OÜ Kangru LP – 4149 kilo (+558).

Kärla farmi juht Ülar Tänak märkis, et väljalüpsi suurenemise taga on kõikvõimalike tootmisega seotud protsesside lihvimine. Palju tähelepanu saab tõuaretus. Kui mingil perioodil peeti oluliseks karja suurendamist, siis suguselekteeritud sperma kasutamine ja edusammud noorloomakasvatuses võimaldavad viletsamad loomad karjas asendada parematega. See aga tähendab, et madalama toodanguga loom asendatakse kõrgema toodanguga loomaga, mis omakorda tõstab ka ettevõtte keskmist väljalüpsi, rääkis Ülar Tänak.

Ettevõtte piimatoodangu tõusule on Tänaku hinnangul tõenäoliselt kaasa aidanud ka jõusööda osakaalu suurenemine. “Panime sel aastal katse korras ka natuke rohkem jõusööta ja eks see tekitas ka päris palju piima juurde,” lausus Tänak.

Ülar Tänaku sõnul on tänavune suvi söödavarumise koha pealt keeruline. Piimatootjatele on kõige tähtsam põhisööda varumine, sest erinevalt teraviljast pole silo ega heina niisama lihtne juurde hankida. Praegu teeb Kärla PÜ teise niite silo, paraku tuli silotegu enne lõppu katki jätta. “Ootame, et rohtu kasvaks juurde, sest praegu ei jää lihtsalt midagi vikati taha,” lausus Tänak, kelle sõnul on vajaminevast 12 000 tonnist silost seni tehtud 5000 tonni.

Ehkki puudujääva loomasööda kogus paistab murettekitavalt suur, pole Tänak sugugi lootusetus meeleolus, vaid kiidab maisipõllult tulevat abiväge. Ehkki põllul leidub tühje lappe, sest osa seemnest ei läinud kuivuse tõttu kohe idanema, on maisipõllult vastu vaatav lokkav taimekasv põllumehele meeliülendav. 55 hektari suuruselt pinnalt tuleb praeguse seisuga vähemalt 1500 tonni saaki, kuid pigem veelgi rohkem. Kui 25 ha talirapsi all olnud pinda tuli üle külvata, oli ettevõte juhtidel nuputamist, kas panna asemele suviraps või mais. “Olen väga õnnelik, et katsetasime maisiga, sest suvirapsist poleks midagi alles,” lausus Tänak, kelle sõnul suurendab ettevõtte järgmisel aastal maisialust pinda.