TERVIS: Saagem sõbraks. Iseendaga

SAA ENDAGA TUTTAVAKS: Heli Maajärve sõnul tuleb enesega läbisaamise alustuseks esmalt enesega tuttavaks saada.
MAANUS MASING

“Kõige targem on iseendaga sõbraks saada,” ütleb Heli Maajärv, kes nõustab inimesi Tervise ja Tasakaalu kliinikus. Kui enesega ollakse sõber, siis oled terve ka nii kehalt kui vaimult.

Kõik saab alguse endast. Kui iseendaga läbi saadakse, osatakse suhtuda ka teistesse ja ümbritsevasse paremini. Kõrvaloleva testi tulemusena saab teada, milline on meie emotsionaalne enesetunne. Kui punktisummad on toodud piiridest suuremad, tasub iseendasse vaadata ja otsida väljapääsu.

Enesehinnang on aluseks

“Enesega läbi saamine tähendab enda tingimusteta aktsepteerimist koos kõigi vooruste ja puudustega,” alustab Heli Maajärv. Enesega läbisaamine ei ole sama mis enesehinnang, kuid need kaks asja on teineteisega seotud. Positiivne enesehinnang on enesega läbisaamise alus. Enesehinnang ise on sotsiaalse olemusega ning tekib enda võrdlemisel teiste inimestega. Väljendub see kas heakskiitvas või halvustavas hoiakus iseenda suhtes.

“Inimene kehtestab teatud ootused ja standardid, milline ta peaks olema,” selgitab Maajärv. Kes tahab olla ilus, kes tark, kes edukas. Mida suuremad on käärid ootuste ja nõudmiste ning tegeliku olukorra vahel, seda madalam on enesehinnang. See jällegi toob kaasa halva läbisaamise iseendaga. “Elada pääsemislootuseta 24/7 koos iseendaga, kes sulle ei meeldi, on kaunis närvesööv. Siis tasub kindlasti midagi ette võtta.”

Enesega läbisaamise alustuseks tuleks kõigepealt enesega tuttavaks saada. Päris paljud inimesed ei ole vast süvitsi oma olemuse üle juurelnud ning sisuliselt ei tunnegi iseennast. Juhtub tihti, et teisi tuntakse paremini kui ennast. Maajärve sõnul tuleks leida vastuseid küsimustele “milline ma tegelikult olen?”, “mis on mu tugevused?”. Ta räägib, et töö käigus tuleb ette juhtumeid, kus inimesel on raskusi positiivsete omaduste nimetamisega. Selline oskus aga on oluline näiteks tööintervjuudes, kus on vaja tööandjale selgitada, miks just sina oled parim kandidaat. “Mulle on lausa vastatud, et polegi tugevaid külgi,” räägib Maajärv. Üheks põhjuseks on siin arvatavasti see, et näiteks kodus ja koolis on keskendutud pigem puudustele, mitte voorustele.

Maajärve sõnul meeldis talle idee, et koolides võiks õpetaja hakata punase pliiatsi asemel kasutama rohelist ning ära märgitaks kõik õiged ja head asjad, mitte ei märgitaks punasega vigu. “Usun, et see mõjuks õppija enesehinnangule positiivselt,” tõdeb ta ja lisab, et inimese ettevõtlikkus ja enesemotivatsioon toituvad meie tugevustest, mitte puudustest. Sestap tuleks Maajärve arvates keskenduda tugevate külgede arendamisele ja mitte nii palju nõrkustele. Enesega läbisaamist kontrollib meil igaühe “õla peal istuv” kriitik. See räägib tavaliselt kas meie vanemate, õpetaja, sõbranna või kellegi teise meie kasvamise ajal autoriteediks olnud inimese häälega. Sisemine kriitik manitseb, halvustab, hirmutab, kritiseerib. Ta teab kõige täpsemini, millised on uuemad moetrendid ja normid kehakaalule, soengule, riietusele. Kriitiku tegevus ei mõjuta ainult meid, vaid ka suurt osa maailmatööstusest, mis toitub inimeste aina suurenevast tarbimisest.

See sotsiaalne kooslus paneb meile pähe, et igal viisil ja võimalusel peab ostma, tarbima ja vajama aina rohkem asju, mida ei vaja. “Kuidas siis endaga hästi läbi saada, kui mul veel see ja see ja see puudu? Mida teised minust ometi nii arvavad?”, räägib Maajärv.

Enesega hästi läbisaamise juured on Maajärve sõnul perekonnas. “Võtame tahes tahtmata omaks vanemate uskumused, suhtumised ja käitumismallid ja järgime neid,” selgitab Maajärv.

Vanemate eeskujul ja nende uskumustel on lapse väärikuse ja hoiakute osas suur määrav roll. Maajärv ütleb, et need määravad näiteks, millise eriala laps tulevikus valib. Samamoodi mõjutab see valikuid töökoha, partneri ja elutingimuste osas. Vast üsna igapäevane näide on rahulolematus tööga. “Kui töö ei rahulda, sõltub hoiakust enda suhtes, mida inimene nüüd edasi teeb,” räägib Maajärv. Kas inimene leiab, et on väärt paremat tööd ja tegutseb, või surub vastumeelsuse maha ja püüab sidrunid magusaks mõelda. Viimasel viisil käitumine toob kaasa mõne kehalise vaevuse või ärevushäire. Tema sõnul on üks vana ütlus, mis vastab tõele. See on: “Anna endale armu!”. Seda ütlust tasub võtta sõna-sõnalt.

Siin ja praegu

Maajärv arvab, et paljuski mõjutab enesega läbisaamist ohvrikompleks. “See tähendab süüdlaste otsimist endast väljastpoolt, kui asjad ei lähe nagu tahame,” selgitab Maajärv. Sellest tuleneb õpitud abitus. “Endaga läbisaamise parandamiseks tuleb võtta vastutus oma elu eest,” räägib ta. Maajärve sõnul tuleb märgata olukordi, kus inimene ise end maha teeb. Mitte alustada sõnadega “Ma olen…”, vaid sõnadega “Mõtlen, et olen…”. Ohvrikompleks tähendab ka seda, et tundub nagu kõik kiusaksid. Inimene kipub kõike isiklikult võtma. Teine võimalus on üleolev käitumine varjamaks oma sisemist ebakindlust ja mannetuse tunnet. Teine, millest võiks inimene endaga läbisaamise parandamist alustada, on enda hetke asetamine. Inimestel on komme elada tulevikus ja asjade pärast ette muretseda või kahetseda minevikus juhtunut. Maajärve sõnul ei ole kumbki teguviis mõistlik.


Kes on konstellöör?

Heli Maajärve sõnul põhineb konstellatsioonimeetod filosoofial, et on olemas universaalsed Armastuse Korra seadused, mis mõjutavad inimese elu ja suhteid sünnist surmani. Inimene sünnib peresüsteemi, kus teda alateadlikult mõjutavad nii tema vanemad kui esivanemad, kõik see, mis on toimunud juba enne tema sündi. Peresüsteem on tervik, kust ei saa kedagi välja jätta või midagi valeks lugeda. Nii nagu looduslikes süsteemides, ka siin kõik lihtsalt on ja mõjutavad üksteist, nii elavad kui surnud, meeldib see meile või mitte. Kui peresüsteemis tasakaal kaob, tekivad selle liikmetel probleemid (tervisega, suhetega, rahalised jne).

Heli Maajärv kui konstellöör aitab inimesel tema alateadvuses oleva peresüsteemi pildi füüsiliselt nähtavaks teha ja sealt tasakaalutuse põhjused kõrvaldada. Selleks on teatud meetodid ja vahendid.

Ta on õppinud konstellööriks Tallinna Süsteemsete Lahenduste ja Konsultatsioonide instituudis. Samuti omandas ta Rootsi Moreno instituudis psühhodraama lavastaja kutse. Oma nõustajatöös kasutab vajadusel mõlemaid teadmisi ja oskusi.

Heli Maajärv töötab Tervise ja Tasakaalu kliinikus, millel on vastuvõtt ka Kuressaares ja Laimjalas.

Print Friendly, PDF & Email