Shanghai ooperimaja särab Saaremaal (9)

Hiina saatkond tallinnas

Li Chao

“Saaremaa ooperipäevad on Shanghai ooperimaja hetk särada,” kirjutab Hiina suursaadik Li Chao. Homme stardib Saaremaa ooperifestival, kus Hiinas asuva Shanghai ooperimaja artistid annavad kolm etendust ning edastavad oma siiraid tundeid ja parimaid soove Eesti publikule Eesti vabariigi 100. aasta juubeli puhul.

See sündmus on märkimisväärne nii Shanghai ooperimaja kui ka Saaremaa ooperipäevade jaoks, sest esimest korda ajaloos osaleb Saaremaa ooperifestivalil Hiinast pärit kultuuritrupp. See etendus on Hiina rahva veel üks kingitus meie Eesti sõpradele 100. sünnipäevaks.

Nii eestlased kui ka hiinlased on teinud oma unikaalse panuse maailma tsivilisatsiooni ning mängisid oma rolli selle moodustamises. Hiina tsivilisatsioon on rohkem kui 5000 aastat vana. See toetab kaasamist, mitmekesisust, harmooniat ja üldist õitsengut. Hiina filosoofia, kirjandus, kunst, muusika, ooper ja leiutised on suuresti panustanud maailma tsivilisatsiooni. Kuigi Eesti on Hiinast rahvaarvu ja pindala poolest veidi väiksem, ei ole see sugugi väiksem kultuuri poolest. Eepiline rahvuseepos “Kalevipoeg”, maestro Arvo Pärt, Grammy auhinna võitja Eesti Filharmoonia kammerkoor ja paljud teised on kõik Eestist pärit.

Suurepärane koostöö

Suhted Eesti ja Hiina vahel on praegu oma õitsengus. Meie kaks riiki on koos töötades saavutanud käegakatsutavaid tulemusi paljudes valdkondades. Kultuurivahetus on üks näidetest meie kasulikust koostööst. Viimaste aastate jooksul on meie kaks riiki tugevdanud koostööd kultuuriasjades kahepoolsel tasandil ning Hiina ja Kesk- ja Ida-Euroopa koostöö (ehk 16+1) raames.

Ministeeriumid ja kultuuriasutused on allkirjastanud mitmeid lepinguid – filmide, muusika, tantsu, kunsti, kirjanduse, immateriaalse kultuuripärandi kaitse alal ja nii edasi. Eesti Kontsert, teater Vanemuine, Pimedate Ööde filmifestivali ja Võru folkloorifestivali korraldajad ning mitmed teised Eesti kultuuriorganisatsioonid on Hiina partneritega aastate vältel edukalt koos töötanud.

Üha rohkem inimesi Eestis õpib mandariini keelt ja külastab Hiinat. Kuressaare gümnaasiumi kui ühe esimese Eestis hiina keelt tutvustanud kooli õpilased lähevad sel kuul Shanghaisse rahvusvahelisse suvekooli.

Mul on väga hea meel, et üha rohkem eestlasi huvitub Hiina ajaloost, kirjandusest, muusikast, filosoofiast, kunstist ja ooperist. On hämmastav, et viimase 9 aasta jooksul on Vabaduse väljak Tallinnas Hiina uusaasta pidustustel täis inimesi.

Huvi Eesti vastu Hiinas on aina kasvamas. Näiteks Arvo Pärdi muusika, Eesti rahvusmeeskoori kontserdid, Tartu Vanemuise teatri balletid ja Eesti režissööride filmid on mõnedes Hiina linnades väga populaarsed. Paljud Hiina üliõpilased õpivad eesti keelt ja kirjandust Pekingi välisõpingute ülikoolis ja Pekingi rahvusvaheliste õpingute ülikoolis.

Käesolev 2018. aasta on märkimisväärne ka Hiina jaoks, sest see märgib avamispoliitika 40. aastapäeva. See väga tähtis reform võeti vastu 1978. aastal ning see on kogu riiki ja selle rahvast põhjalikult muutnud.

40 aastat tagasi, mil sisemajanduse kogutoodang oli veidi rohkem kui 150 dollarit elaniku kohta, oli Hiina üks vaesemaid riike maailmas. 1970ndatel oli Hiina perekondade jaoks peamine eesmärk, kui mitte unistus, elada külluses. Ooper ja ballett ei olnud tähtsad, rääkimata sellest, et 1970ndatel võisid vaid vähesed ooperimajad Hiinas pakkuda suurepäraseid etendusi.

Uus ajastu

40 aasta jooksul suutis Hiina tõsta sadu miljoneid inimesi välja vaesusest, mis on inim­ajaloos ennenägematu. Maailma suurima keskmise sissetuleku grupiga ja sisekogutoodanguga – rohkem kui 8800 dollarit elaniku kohta – on Hiina muutunud keskmise sissetulekuga riigiks ja jõudnud uude ajastusse.

Kuna elutase on oluliselt paranenud, nõuavad hiinlased rohkem meelelahutusi. Praegu on Hiina maailma suurim filmiturg. 2016. aastal kasvas erinevaid kontserte külastanud inimeste arv võrreldes eelmise aastaga 15%, kusjuures kontsertide keskmine külastatavus oli 85%. Kõik see oleks 40 aasta taguste reformideta võimatu. Pühendunud sellele, et oma uksi veelgi laiemalt avada, embab Hiina maailma ja loob teistega koos veelgi rohkem imelisi asju, mis meie rahvale kasu toovad.

Nüüd, mil Kuressaare piiskopilinnusesse ehitatud lava on ooperifestivaliks valmis, loodan siiralt, et kultuurivahetus Hiina ja Eesti vahel kannab rohkem vilju ja meievaheline sõprus muutub ainult tugevamaks.